Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid? (0)

Kas haridus ja loovus on tänapäeval olulisimad majandusressursid ?
Tänapäeval on väga tähtsal kohal haridus , kuid kohati tähtsustatakse haridust üle, Eesti kooli süsteemis on loovus jäetud üsna unarusse ning noored peavad ise leidma mingi väljundi kuidas olla loov.
Töökohad antakse tänapäeval pigem nendele kellel on haridus, eriti on näha seda IT vallas, inimesed kes lõpetavad kutsekoolid, aga ei oska arvutitega tegelikkuses midagi peale hakkata saavad igalepoole tööle kuid need inimesed, kes on eluaeg arvuteid parandanud ja kodeerinud ja kõike muud võimalikku, neid ei võeta, sest sellel paberil on suurem tähtsus. Võibolla ei olegi haridus siis tähtsaim ressurss vaid selleks on see paber mis ütleb, et ollakse omandanud mingi selle ja selle hariduse, kuigi võibolla on see terve haridus saadud läbi spikerdamise ning omal teadmised üldsegi puuduvad.
Loovuslik aspekt puudub enamjaolt kooli põhisüsteemist, väheseid viise on, millega loovust arendatakse koolisiseselt, põhiliselt peab loovaks tegevuseks minema peale kooli ikkagi kuskile muusikakooli või kunstiringi, et sellest mingit asja saaks. On olemas mõned koolid küll mis on muusika või kunsti kallakuga, aga need selle eest jätavad jälle selle haridusliku poole natukene rohkem unarusse. Loov töö või pigem kunst ei too väga palju raha sisse ning see on ka üks põhjustest miks see on nii unarusse jäetud.
Alati on erandeid kõigele, on loovaid inimesi, kes on väga edukad ja on haritud inimesi, kes on väga edukad, aga on ka nii tarku ja heade annetega inimesi, kellel pole mitte midagi, sest nad ei ole kas oma võimlust saanud või on selle lihtsalt lendu lasknud. Majanduses on ikkagi tähtsam ressurss haridus pigem, infoühiskonnas, kus me elame.
Süsteem nõuab seda, et inimene ei mõtleks või mõtleks oma mõtteid võimalikult vähe, aga loovus on just see, et ise luuakse ja mõeldakse ja saadakse aru. Sellepärast on sellised inimesed teisejärgulised, et nad süsteemile ikkagi alluksid ning ei suudaks läbi näha kõigest valedest mis ette toidetakse. Kui loovatel inimestel oleks jõudu rohkem siis murtakse läbi kõigest jamast mis siin on, aga niikaua kui süsteem töötab siis eelistatakse neid, kes peksavad pähe omale koolis õpitud faktid ja nendega elavadki, mitte kunagi kaheldes nende õigsuses ega midagi küsimärgi alla seades.
Ühesõnaga, olulisim majandusresurss ideaalis siis ikkagi on haridus ning loovus on üksinda rohkem teisejärguline, sest see on vabamõtlemine. Majanduses loovad inimesed, kes on omandanud hea hariduse on väga hinnatud, sest nad on võimelised süsteemi täiustama.