RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOONINDUSE AJALUGU III (0)

Majandus - Raamatukogundus ja infokeskkonnad

5 VÄGA HEA

RAAMATUKOGUDE JA
INFORMATSIOO-
NINDUSE
AJALUGU
LOENGUD III
JOHANN GUTENBERG
 JOHANNES GENSFLEISCH ZUM GUTENBERG
 Väga vähe dokumente alles – isa kullasepp
 1420 tüli poolõega isa päranduse üle
 täisealisus – 1394 -1406, 24. juuni 1400
 sünnipaik: MAINZ, STRASBOURG
 kooliharidus: toomkool , kloostrikool , ladina
 St. Victor kloostrikool, sugulased, toetused
 Erfurt `i ülikool – Johannes de Altavilla, ladina
Eltville, emapoolne suguvõsa
JOHANN GUTENBERG
 STRASBOURGI ~1430 isa järgi kullasepaks, 1436
katsetusi tegema,
 Anna kaebus naiseksvõtu kohta, Klaus tunnistaja; Klaus
kaebab, et teda valetunnistajaks nimetatud – 15 kuldnat
 1440 sõlmis 3 linnakodanikuga peeglite valmistamiseks
osaühingu, liikmed katsetasid tema juhendamisel mingi
uue salapärase kunstiga
 1441 kohtuprotsessle: press, tina, mingid vormid, kaks
vinti – ühe abilise surm
JOHANN GUTENBERG
 sõber valmistas viinamarjapressist trükipressi
 ? asukoht 1444-1448, oktoobrist 1448 Mainzis
 sugulaselt laenuks 150 kuldnat
 esimene “Weltgericht” ~ 1444-46
 kalendrid, donaadid ( ladinakeelsed grammatikaõpikud,
autor Aelius Donatus)
 väiksemad kirjatähed Piibli jaoks
 1449 investor Johannes Fust, 800 kuldnat
 1450 trükkima, 2 veergu, ridu 42, 290 tähte
42- REALINE PIIBEL
 Paavst Pius II sügisel 1454 nägi trükipiiblit
 Frankfurti sügismessil müümine
 Mainzi vikaar augustis 1456 tööalane märkus
 1452 Fust + 800 kuldnat, abiks Peter Schöffer
 1455 nov Fust nõuab raha tagasi ( 2026 k)
 Fusti laen oli saadud krediidi vastu, intress
 Fustile võla katteks trükikoda ja Piibli poognad
 Fust lõpetas töö Peter Schöfferiga (4000 k)
 180-200 (47), 30 (12) pärgamendil, 1280 lk
JOHANN GUTENBERG
 6 abilisega päevas paar lehekülge
 jätkas ühe teises Mainzi töökojas
 1458 prantsuse kuningas templinikerdaja Gutenbergi
juurde asjaga tutvuma
 36-realine nn. Bambergi Piibel 1459-60
 Mainzi Psalterium 1457
 1460 entsüklopeediline sõnastik “Catholicon”
 patukahetsuskirjad
JOHANN GUTENBERG
 1462 võitlustes trükikojad kannatada
 1465 Mainzi piiskopi õukonda – aitas sisustada trükikoda
 kindlustatud toiduainete, vilja, veiniga
 3. veebruar 1468
 frantsiskaanlaste kiriku kalmistule – hävinenud
 portee hiljem maalitud
 igal ajastul oma soov teda näha
TRÜKIKUNST.
MAADEAVASTUSED
 Trükikunsti mõju kommunikatsiooni
võimalustele.
 Kultuuriliste märksõnade teisenemine.
 Trükiste  arvukuse kasv.
 Odavus .
 Kirjaoskuse kasv.
 Eraraamatukogude areng.
TRÜKIKUNST.
MAADEAVASTUSED
 Skriptooriumi eraldumine raamatukogust.
 Raamatukogu ilme muutumine.
 Nn.saaliraamatukogu.
 Trükikunst ideoloogiate teenistuses.
 Maadeavastuste eeldused.
 Kokkupuuted teiste kultuuridega.
 Raamatukogude hävitamine.
PROTENSTANTISM
 Kalvinism . Jean Calvin .
 Francios I. Sundeksemplari seadus.
 Anglikaani kirik . Henry VIII. John Leland.
 Luterlus . Martin Luther.
 Komplekteerimispõhimõtted.
 Reformatsioon Eesti alal.
 Tallinna dominiiklaste kloostri sulgemine.
PROTENSTANTISM.
 Oleviste kiriku uus seisund.
 Problemaatililine algusdaatum.
 Raamatukogu staatus.
 Heinrich Bröcker 1658-67
 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684
1777 kd.
 Reinhold Gristi raamatupärand.
 Oleviste raamatukogu edasine käekäik.
VASTUREFORMATSIOON
 Jesuiidid Tartus.
 Kolleegiumi raamatukogu.
 Antonio Possevino .
 Esimene tegevuse katkemine.
 Uuestialustamine.
 Tegevuse lõppemine 1625. aastal.
 Säilinud raamatud.
 Missale Romanum .
USULIIKUMISED
 Vennastekoguduste liikumine.
 Lubatuse ja keelatuse piir.
 Käsikirjalised materjalid.
 Raamatukogude omapära.
 Eestimaalt pärit misjonärid.
 Gustav Reinhold Nyländer.
 Sierra Lione, bulomid
 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik
KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG
 Tallinna Toomkool.
 Tallinna gümnaasiumi raamatukogu.
 Konrad von Akrestierna pärandus.
 Tallinna kubermangugümnaasium.
 Johann Wil igerode.
 Ferdinand Johann Wiedemann.
 Fundamentaal- ja õpilaskogu.
 Georg Leopold Gahlnbäck.
KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG
 Kreiskoolid. Kihelkonnakoolid .
 Elementaarkoolid.
 Vallakoolid.
 Erakoolid. Gustav Schmidti erakool -pansion.
Hugo Treffneri poeglastekool.
 Kutsekoolid. Tartu Veterinaaria Kool.
 Tartu Veterinaaria Instituut.
 Reaalkoolid.
RIIKIDE KESKSETE
RAAMATUKOGUDE TEKE
 Prantsusmaa.
 Francios I.
 Guil aume Bude.
 Fontainebleau loss.
 1568 Pariisi.
 Diplomaatide osa komplekteerimisel.
 Nicolas Clement .
 Abbe Bignon.
SUURBRITANNIA / HISPAANIA
 Briti Muuseumi asutamine 1753.
 Hans Slown , Robert Bottom , Richard Harley.
 Kuningliku raamatukogu liitumine 1757
 Avamine 1759.
 Hispaania .
 Kuninglik raamatukogu Madriidis.
 Escorial.
SAKSAMAA / VENEMAA
 Brandenburgi kuurvürstkond.
 Friedrich Wilhelm 1659 avatuks
 Brandenburgi- Preisimaa Kuningri k.
 Peeter I raamatukogu.
 Ermitaaži raamatukogu.
 Peterburi Keiserlik Avalik raamatukogu.
ÕPETATUD EESTI SELTS
 Raamatukogu ülesehitusprintsi bid.
 Dietrich Heinrich Jürgenson.
 Christian Emil Sachssendahl.
 Hermann Eduard Hartmann.
 Andreas Johannes Schwabe .
 Chronologisches Verzeichniss.
 Pontus von Haller.
 Raamatukogu suunitluse teisenemine.
EESTI KIRJAMEESTE SELTS
 Komplekteerimise allikad.
 Jaan Jõgeveri kataloog.
 Ettepanek raamatukogude ühisele asutamisele.
 Komisjonid raamatukogudele soovitavate
raamatute nimestiku koostamiseks .
 Mihkel Veske ülevaated.
 Seltsi tegevuse lõpetamine.
EESTI ÜLIÕPILASTE SELTSI
RAAMATUKOGU
 Eesti Üliõpilaste Seltsi arengujooned.
 Oskar Kallas raamatukoguhoidjana 1888/89.
 Seltsi esimees 1889/90.
 Komplekteerimise allikad.
 Näited Oskar Kallase initsiatiivikusest.
 Georg Müller.
 Tema edasine seotus raamatukogudega.