Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal (0)

Riigi, kultuuri ja väärtushinnangute muutumine uusajal Euroopa ja USA näidete põhjal
Uusaja mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid umbes 15.-16.sajandil, eristamaks oma kaasaega eelnenud ajaloost. Uusaeg algas siis, kui lõppes keskaeg. Perioodi lõpule kindlat kuupäeva pole, kuid arvatakse, et umbes siis, kui toimus Esimene Maailmasõda. Uusaeg tõi kaasa palju muutusi riikides, kultuuris ja väärtushinnangutes. Need muutused on olnud väga olulised tänapäeva maailma kujunemiseks.
Uusajal oli iseloomulik absolutistlik monarhia ehk see on valitsemisviis, kus kuninga või keisri võim oli piiramatu ning valitseja võis nõu võtta õukondlastelt või soosikutelt. Üks absolutistlikum riik oli Prantsusmaa ja absolutismi kõrgaeg oli Louis XIV ajal. Absolutism hakkas kujunema, sest inimestel tekkis vajadus tugevama võimuga valitseja järele. See oli umbes 17.sajandil ususõdade järel. Valitsemises kehtis üks põhimõte, üks valitseja ja kirik. Hiljem hakkas kujunema ka parlamentaarne monarhia, seda eriti Inglismaal 17.sajandil, sest puhkes kodusõda kuninga ja parlamendi vahel. Kolmandaks kujunes ka konstitutsiooniline riigikord , mis tõi esile revolutsiooni. Ka USA sai iseseisvaks, 4.juuli 1796 kuulutati seal välja Iseseisvusdeklaratsioon. See dokument kehtib ka tänapäeval ja on tähtis, sest kuulutab inimeste õigust elule, vabadusele ja võrdsusele ning rahva õigust tõusta üles ja määrata oma saatus. Lisaks sellele USAs võeti veel vastu põhiseadus ning kehtestati riigikorraldus, mis kehtib ka tänapäevani. Majanduses kujunes merkantilism ehk riik saab oma rikkuse kaubandusest ja väljavedu peab ületama sisseveo. Selleks hakati seadma tollimakse, rajati palju manufaktuure, rajati teid ja kanaleid.
Palju muutusi toimus ka kultuuris. Hakkasid kujunema ja levima uued stiilid arhitektuuris, mis olid näiteks barokk ja rokokoo . Barokis oli eesmärgiks teha hooned võimalikult atraktiivseks. Üks tähtsamaid ehitisi selles stiilis on Püha Peetri kirik. Rokokoo kujunes absolutismi ajal ja selle eesmärgiks oli kaunistada interjööri ja pakkuda lõõgastust. Lisaks stiilidele kujunesid ka uued ideoloogiad. Tähtsamad ja levinumad neist olid konservatism, liberalism , sotsialism ja marksism . Lisaks sellele hakkas levima humanism, mis on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. See tõi kaasa muudatused moes, etiketi reeglid, moraali, tehnika ja teaduse. Teadus hakkas kiiresti arenema ja hakati leiutama erinevaid asju. Tähtsamad leiutised on telefon, elekter , grammofon , röntgen, kino , raadio jne. Teaduse arenguga olid tihedalt seotud edusammud koolihariduses. Levis arusaam, et haridus ei ole mõeldud ainult kitsale väljavalitule ringile , vaid kõigile inimestele. Peale seda hakati rajama erinevaid koole, näiteks kutsekoolid ja vaeste laste said ka kooli.
Lisaks kõigele sellele hakkas inimeste maailmapilt avarduma, mida soodustasid maadeavastused, tehnika areng ja uus mõtteviis. Hakati rohkem väärtustama inimmõistust ja juurdlemisvõimet ning kaheldi vanades tõdedes. Toimus ka vaimne vabanemine ja loodus kujunes uue maailmapildi eeskujuks. See soodustas seda, et hakati nüüd tegelema loodusteadustega. Palju muutusi toimus ka Prantsuse revolutsiooni pärast, mis oli 1789-1799. Näiteks eurooplased mõistsid, et valitsema ei pea ainult kõige rikkamad ja tähtsamad. Prantsuse revolutsioon muutis Prantsusmaa vabariigiks. Lisaks sellele Euroopas kaotati vallutatud aladel feodaalkord, puudus kiriku kümnis, võeti kasutusele meetermõõdustik, talupojad vabastati pärisorjusest jne. Peale revolutsiooni oli veel tähtis sündmus Ameerika kodusõda aastatel 1861-1865, mille peamine põhjus oli orjanduse küsimus. Sõja tulemusena kaotati kõikides osariikides orjus 1863.aastal.
Uusaeg on olnud meie jaoks väga tähtis periood. Selles perioodis kujunesid väga paljud tähtsad asjad, mis on tänapäeval olulised. Kui poleks olnud uusaega , siis ehk oleks ka tänapäeva maailm teistsugune. Kõige rohkem toimus muutusi USAs ja Euroopas.