isikule saab mõista süüdimõistva otsuse alles siis, kui tema tegu vastab kuriteokoosseisule on õigusvastane ning süüline, siis järgneb süüalusele karistus. Asjaoludest võib järeldada, et KarS'i peamine eesmärk on reageerida ning karistada käesolevas seaduses sätestatud õigusvastastele tegudele süüteo formaalsest määratlusest lähtudes ehk ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta36 ning ühtlasi ka reageerida ainult üksnes kuriteole, kui esineb süüaluse poolt toimepandud õigusvastase teo puhul eelnõus mainitud kolmeastmeline klassikaline süüteomõiste. Teine ülimalt oluline aspekt, mis aitab lahti kodeerida KarS'i eesmärki on uuritavas õigustloovas aktis domineeriv positiivse üldpreventsiooni kontseptsioon ning eri- ja üldpreventsiooni, mille põhimõtte kohaselt on esmatähtis (korduv) kuritegude ärahoidmine. 37 Täpsemalt tähendab eelmainitud põhimõte, et õiguserakendaja üritab määrata süüalusele
Kuriteoennetus on see, kui nähes naabripoisssi hoovis kive loopimas, lähed ja ehitad talle jalgpalliplatsi ning annad palli, mitte ei karju tema peale lõhutud akna pärast. Minuarust ei ole kuritegevuse kasvu Eestis viimasel ajal suudetud ohjeldada. Muu hulgas kinitab seda see, et selle aja kestel on kuritegevuse hulk tõusnud päris kõrgele. Ehki valitseb siiani arusaam, et kuritegevuse vastu on kõige parem võidelda karistades, mõtlen ma aina rohkem, et tegelikult tuleks kuriteole jälile saada juba enne kui see toime pannakse. See ei kujuta endast küll mingit lõplikku pääseteed, ent võib ometi osutuda tõhusaks vahendiks hoida kuritegevus kontrolli all. Kuritegevus ei ole ainult paratamatus, vaid sellel on paljuski sotsiaalsed ja majanduslikud põhjused. Ajakirjanduses on neist sagedamini kajastatud narkomaaniat, töötust, majanduslikku halba olukorda ja noorte probleeme vaba aja sisustamisel ja sellega toime tulemisel. Ennetamise kavandamisel peaks
Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetud, mille eest on füüsilise isikupõhikaristuseks rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Ühiskonnale kõige suuremat ohtu kujutavad õigusrikkumised. Karistuse kohaldab ainult kohus. II Väärteod ehk haldusõigusrikkumised Karistusseadustikus või muus seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. On kuriteole lähedane, formaalse tunnuse järgi eristab vaid kergem karistus(rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Karistusi kohaldavad selleks vastavat pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, pirivalve, toll). Aresti kohaldab ainult kohus. III Tsiviilõigurikkumised Lepingulise kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes. Õigusrikkumisele järgneb sõltuvalt sellest kas leppingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus
(E) Mõni kuritegu on õigustatud. (I) Mõni kuritegu ei ole õigustatud. (O) Karistusseadustiku § 3 alapunkt 3 defineerib kuritegu järgnevalt: "Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine." Niisiis, kuna õiguslikus kontekstis järgneb kuriteole karistus, siis kuritegu pole kunagi õigustatud. Tõeväärtused: E=1 (eelduse põhjal) A=0 (vasturääkivuse põhjal) I=0 (vasturääkivuse põhjal) 0=1 (alluvuse põhjal) Tartu Ülikool Tartu 2014 2) Kõik alaealised on alla 18-aastased. (A) Ümberpööramine: Mõni alla 18-aastane on alaealine.
Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. Perre sündis 12. detsember 1935.a. esimene tütar Maie, minu vanatädi, kes on siiani elus ja elab Kiviõlis. 1937.a. 5. Juunil sündis minu vanaema Elju Vinogradov, kes elab jõhvis. Hiljem sündis 1940.a. perre tütar Leida, kes 1943.a. suri ussi hammustusse ja arst pani vale diagnoosi Leidale. Rinaldo tapeti metsavendade poolt 1943.a, kui metsavennad rüüstasid talu ja Rinaldo läks vahele ja kuna ta oli ainus tunnistaja sellele kuriteole, siis metsavennad lasid Rinaldole julmalt kuuli pähe, sel ajal oli Rinaldo Saksa Omakaitses teenistuses. Minu vanaema Elju ja vanaisa Nikolai Vinogardov kohtusid 1961.a. samuti Iisakus ja abiellusid samal aastal. 1962.a. sündis perre minu isa Andreas, kes oli peres ainuke laps. 1982 .a. 18. jaanuaril tähistas minu ema Virve oma sõbrannaga ülikooli semistri lõppu ja Andreas oma eksami edukat sooritamist restoranis ,,Kaunas". Seal noorpaar kohtuski ja 2.aprill 1983.a. abiellusid
ei lõppegi. Ühelt poolt on ajakirjanduse tähelepanu vajalik, sest nii saame teada, mis juhtunud on ning miks ja võib olla tekitab ajakirjanduses kirjutatav süüdkandvas isikus kahetsust. Teisalt meedia suur tähelepanu koolivägivalla juhtumitele on ohtlik, sest mõni vägivalla all kannataja, kelle mõistus ei ole enam kiusamise pärast endine, arvab et temast saab kuulsus, kellest teavad kõik ning ühtlasi tänu vägivaldsele kuriteole saab terroriseerijatele kätte maksta. Ründamiste, sõdade ja kuritegude ärahoidmine on siiski me endi kätes, sest kes muu ikka sõdib ja vaenutseb kui me ise. Me peame selgusele jõudma, et kõik halb mida me teeme või ütleme paneb teise inimese kannatama. Kui me ei suuda vägivallale lõppu teha, siis pole tulevikust midagi head oodata.
inimene loodud jõudeeluks. Töötagem vastuvaidlemata, see on ainus viis muuta elu talutavaks.´´ (“Candide”, 1759) 6. ,,Et olla siin maailmas edukas, ei piisa rumalusest, peab olema ka heade kommetega.´´ 7. ,,Kes on aina õiglane, see on karm.´´ (Kiri Friedrich Suurele, 1740) 8. ,,Huvid lahutavad, kuritegu ühendab.´´ (“Mérope”, 1743) 9. ,,Hirm järgneb kuriteole karistusena.´´ (“Semiramis”) 10. ,,Parem jäägu süüdlane karistuseta, kui et karistada saab süütu.´´ (“Zadig”, 1747) Kuna Voltaire pole selgitanud nende tsitaatide tähendust, siis võin ma eeldada, et ta saab aru nendest nii nagu mina. 1. Mina mõistan selle tähendust otseselt, selle tsitaadiga tahab ta väita, et Inglismaa sai vabaks just tänu sellele
erinevad arusaamad karistusest. Laialt on levinud uskumus, et kõik tuleb kunagi ringiga tagasi karma tasub alati oma võlad. Karmat peetakse õiglaseks ja neutraalseks, ta tagastab nii tehtud heateo kui kuritöö. Näiteks võib röövlit tabada mõni õnnetus või suure südamega heategevuseks annetaja lotoga võita. Tähtis pole mitte teo olemus, vaid põhimõte, et kõik tehtu jõuab kunagi mingis muus vormis tagasi, kas siis karistuse või kiitusena. Karistus ei pruugi alati kuriteole järgneda. Võib juhtuda, et kuritegu jääb karistuseta ning mõnikord juhtub ka nii, et saadakse karistada ilma otsese kuriteota. Kuritegu tegemata selle eest siiski karistada saada on veel halvem kui kuritegu ilma karistuseta. Siis jääb tõeline süüdlane vajaliku karistuseta ning süütu inimene peab tema tegude eest kannatama. Eestis on kuriteo ja karistuse vahelüliks politsei ja kohtusüsteem. Kui kuritegu siiski oma karistuse saab, siis on see kohus, mis õiglase karistuse määrab.
toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Kuriteod karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises. 8. juriidilise vastutuse liigid
Vangla on varjude riik Vangla esindab enamasti asutust, kus inimene kannab enda kuriteole vastavat karistust. See on tume koht, justkui varjude riik. Iga kuritöö leiab karistuse, ning ika kriminaal peab läbima varjude riigi. Kuritööd toime pannes ei mõtle inimesed tagajärgedele, vaid tegutsevad emotsioonide ajel. Tihti otsitakse õigustusi oma tegudele ning petetakse sellega iseennast. Igas inimeses on olemas hea ja halb loomus- ei ole olemas kedagi, kelles ei oleks osakest mõlemast. Sooritades kuritegu tuuakse esile enda varjupool
võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke. Kuningas Assurbanipal lõvijahil Akadi kuningas Naramsin tallab jalge alla surmavaenlase, ülejäänud vaenlased aga paluvad armu. Hammurapi seadused "Silm silma, hammas hamba vastu" - vastavale kuriteole vastav karistus. Kolm õiguslikku seisust: vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Perekonnas oli mehel piiramatu võim, mitmenaisepidamine. Abielu aluseks oli äia ja mehe vaheline leping. Naissoost abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Hammurapi seadusesammas Linnad Sõltumatute linnriikide poliitilised, religioossed, majanduslikud keskused. Kujunesid järk-kärgult pikka aja jooksul. Tellistest lamedakatuselised sisehoovidega majad olid tihedalt üksteise kõrval.
Voltaire aga oli arvamusel, et inimestele tuleb panna pahaks vargust, aga neid ei tohi pidada arutuiks kui nad naudivad oma saaki. Mina arvan, et arutuiks võib pidada neid, kes ainult röövivad ja varastavad, aga ei võta endale aega, et varastatud kraami nautida. Sellisel juhul ei ole vargusest vähematki kasu. Asjad saab küll maha müüa, aga mis teevad inimesed selle suure summa rahaga kui nad seda ei naudi ega kuluta? See on vaid siis üks hunnik paberit. „Hirm järgneb kuriteole karistusena.“(Voltaire) Igal inimesel on peale millegi halva tegemist kartus, et jäävad vahele ja see on kui karistus. Kurja teinud inimesed ei tunne hirmu selle ees, mida nad tegid vaid vahelejäämise ees. Näiteks salakaubitsejad ei tunne hirmu selle ees, et veavad salakaupa, vaid kardavad seda, et jäävad äkki vahele. Sama on õpilaste ja spikerdamisega. Ma olen täiesti veendunud selles, et
oleme samasugused inimesed ja meil peavad olema ühesugused võimalused eluks ja eneseteostuseks. Tänapäevalgi on aktuaalne küsimus sellest, milliste printsiipide alusel hüvesid jagada. Kas teha seda võrdselt või vastavalt kellegi panusele? Õigluse puhul räägitakse ka võrdsest kohtlemisest. Aristoteles ühendas selle õigusemõistmisega. See tähendab, et kodanike võrdne kohtlemine riigi poolt, kõigi võrdsus kohtu ees, igale kuriteole võrdne karistus. Oluline on ühtne õiguslik praktika õigusnormide rakendamisel kohtunike ja haldusorganite poolt. Õiglase otsuse peab tegema kohtute erapooletus ja sõltumatus, menetlusprotsessi õiguspärasus ja otsuse põhjendatus. Eeldatakse, et kohus on aus ja õiglane. Õiglus on kompromiss, kus võimalikult paljud inimesed on rahul. Me võime lähtuda erapooletu menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest, kuid alati jääb subjektiivne komponent, et kõik ei ole rahul.
tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit. 8. Lihtmenetluse vormid: a) lühimenetlus - toimub süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul, kohus lahendab kriminaalasja tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. - ei kohaldata - kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse; mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega. b) kokkuleppemenetlus lk. 63 - süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel - ei kohaldata - esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima
Siiski ainult väike osa neist uurimustest on keskendunud joobes tunnistajatele. Sarnaselt teadaolevatele haavatavatele tunnistajagruppidele (nt lapsed ja vanainimesed), ilmutavad joobes isikud unikaalseid mäluhäirete mustreid, mis nõuavad spetsiifilist tähelepanu õiguskaitse ja õigusliku kogukonna poolt.1 Tunnistajad ja ohvrid annavad tihti kriminaaluurimise jaoks olulisi juhtlõngu. Erinevate uuringute kohaselt on paljud inimesed kuriteole peale sattudes või tunnistust andes alkoholi mõju all, kuid sellest hoolimata, ei ole palju uuritud, kas selliste tunnistajate puhul on meenutamine erinev kui kainete tunnistajate puhul ning kas nad on vastuvõtlikumad valeinfole. Uurimused joobes tunnistajate tajumise kohta näitavad, et potentsiaalsed vandekohtunikud tajuvad selliseid tunnistajaid rohkem kognitiivselt häirituna kui kaineid tunnistajaid. Sarnaselt on leitud ka, et enamus eksperttunnistajatest eeldas, et joobnud
sajandit. Üks selle loojaid on inglane Arthur Conan Doyle (tema loodud populaarne detektiiv Sherlock Holmes ja truu abiline doktor Watson). Kriminaalkirjanduse edasiarendajaks on inglanna Agatha Christie (miss Marple ja Hercule Poirot` lood) ning prantslane Georges Simenon (komissar Maigret` lood). Erilise täiuslikkuseni on kriminaalkirjanduse viinud just Agatha Christie, kelle sõnastatud on ka klassikalise detektiivromaani reeglid: 1. teos peab toetuma toimepandud kuriteole; 2. süüdlasena kõne alla tulevaid isikuid peab olema alla kümne; 3. süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte viimastel lehekülgedel; 4. detektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejale. Agatha Christie sulest on ilmunud ligikaudu 100 romaani ja jutukogu, lisaks 17 näidendit ja autobiograafia. Teda nimetatakse oma ala Grand Old Lady´ks ja ta teoste kogutiraaz on maailmas kolmandal kohal piibli ja Shakespeare`i teoste järel. Valik A
Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud. Rahvakoosolek. Semiidid mesopotaamia põhjaosas. Õppisid sumeri kultuuri ja keelt jne. Nebukadnetsari ajal oli Babülon kõige suurem ja uhkem linn. 539 Pärsi võim. Kuningas oli sõjaväe ülem. Põhimõtteliselt piiramatu võim. Riigi ülempreester. Polnud otseselt jumal, nagu egiptuses. Hästi korraldatud sõjavägi. Linnaühiskond. Hammurapi seadused iga kuriteole oli vastav karistus. Eesmärk oli ühiskonna kaitse. Jagas kolme rühma: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Mehel oli piiramatu võim oma pere üle. Ühiskonnaelu oli vähem reguleeritud, kui egiptuses. Usk Religioon oli rahvapärasem, kui Egiptuses. Jumalad olid rohkem inimlikud ja neil oli perekond. Anu Jumalate isa. Enlil tuul, torm, pikne. Jumalate tõeline kuningas. Ea Maa aluse jumal. Sin Kuujumal. Kalender. Samas kohtumõistja. Istar taeva kuninganna
" (Voltaire, 1986; 264) Voltaire räägib, et otse vastupidi, et nemad sel Prantsusmaal alles siis saidki õnnelikuks kui kõigil tekkis võimalus oma arvamust avaldada. Mina ei nõustu samuti, terve saalitäis rahvast läheb etendust vaatama ja pärast avaldavad kõik arvamust ja mingit segadust sellest ei teki. Segadus tekib siis, kui üks poeet tahaks panna kõiki oma luuletusi soosima, siis vilistatakse ta välja. ,,Hirm järgneb kuriteole karistusena." (Voltaire, 1986; lehekülg) Kurja teinud inimesed ei tunne süümepiinu tehtu pärast vaid tunnevad hirmu vahelejäämise ees. Õpilased saadavad vahel õpetajatele kellegi teise töö kui nad ise ei oska või lihtsalt ei viitsi. Olen täiesti kindel, et nad ei tunne ennast kehvasti kuna on kellegi ,,teadmisi varastanud" vaid kardavad, et õpetaja tunneb teise õpilase töö ära ja jäädakse vahele.
Goldingi romaan ,,Kärbeste jumal" Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand, hakati viljelema põnevus ja õudusjutte. Nt Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley romaan ,,Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik- dektetiivromaan, mille üheks loojaks on Conan Doyle (Sherlok Holmes) ka Agatha Christie ( Hercule Poirot) Dektektiivromaani reeglid. 1. Teos peab toetuma toimepandus kuriteole. 2. Süüdlasena kõnealla tulevaid isikuid peab olema alla kümne. 3. Süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte teose viimastel lehekülgedel. 4. Dektektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejatele. ,,Salapärane juhtum Styles'is", ,,Tuhkur hobune", ,,Kellad", ,,Laip raamatukogus", ,,Mõrv idaekspressis" ,,Eesriie"(Poiroti viimane juhtum ja surm) Tuntuim kriminaalnäidend on ,,Hiirelõks" Daniel Defoe(1660- 1731)
................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Sõna kuritegu mainimisega tekivad inimestel erinevad mõtted ja eelarvamused. Kas siis seik oma ohvriks langemise kogemusest või ettekujutus mingist kohast, kus kuritegu võiks toimuda (näiteks pime park). Ettekujutusi aitavad tekkida ka meedias kajastatud info, loetud kriminaalromaanid või nähtud filmid. Kuna igale kuriteole peaks järgnema uurimine politsei poolt, süüdimõistmine ja karistuse määramine kohtus ning karistuse kandmine, siis ei ole kuritegu ainult ohvri ja kurjategija omavaheline asi, vaid midagi sellist, millele peab vajalikuks reageerida ka riik. Teame, et toimepandud teod, toimepanijad ja ka põhjused on väga erinevad. Kuid kõiki teo toime pannud isikuid ühendab see, et nad on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kohus on määranud neile karistused.
· Rentnikud ja muud sõtlased harisid suuromanike ja templite maid · Jumalad olid surematud ja üliinimlikke võimetega · Kaitsesid inimlikku õiguskorda, moraali ja karistassid ülekohtuseid Õiguskord, ühiskond ja perekond Hammurapi seaduste põhjal · Surma kardeti, ees ootas elu sünges allilmas · Määrasid igale kuriteole karistuse · Ohverdati, et midagi vastu saada · Põhimõte: silm silma ja hammas hamba vastu Anu-taevajumal Enlil-tuule, tormi, põu ja maajumal · Elanikkond oli jaotatud kolmeks: vabad kodanikud, sõltlased ja Ea-magedavee ja tarkusejumal Marduk-sõjajumal orjad
hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid see ei tähenda, et kuritegevuse vastast võitlust poleks üleüldse vaja. Lihtsalt põhieesmärk ei tohiks olla laias mõttes kuritegevuse absoluutne likvideerimine (Ginter & Kaugia 1998: 256). Kuritegu ja seda heastav karistus Kuritegevus on kui valu inimkehas see pole positiivne, aga see on loomulik, millel on oma kindel funktsioon ja ilma selleta pole võimalik elada. Karistus kuriteole peaks olema kui ravim valule. Õige (õiglane) karistus igat liiki kuriteo eest. Seega tuleks otsida vastust küsimusele, milline peaks olema karistus, et see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel
150 järgi kui ka alaealise teo eest vastavalt kriminaalkoodeksi sättele, mis seda tegu käsitleb. Vastavalt Vene Föderatsiooni Ülemkohtu Pleenumi 14. veebruari 2000. aasta määruse nr. 7 punktile 8 tuleb kuritegude puhul, kus üks osaline on täiskasvanu, kindlasti kindlaks teha täiskasvanu ja alaealise omavaheline suhe, sest sellel võib olla määrav tähtsus alaealise rolli määratlemisel kuriteos või ühiskonnavastases teos. Kui alaealise kihutas kuriteole täiskasvanu õigusevastane või provotseeriv käitumine, peab kohus seda arvesse võtma süüd kergendava asjaoluna. Enamike kuritegude eest algab kriminaalvastutus 16-aastaselt, osade kuritegude puhul 14- aastaselt. Kuid kuriteod, mille eest võetakse kriminaalvastutusele alates 16. eluaastast, võivad sisaldada selliste kuritegude elemente, mille eest vastutus algab juba 14-aastaselt (banditism 16-aastaselt, kuid see võib sisaldada röövimist, rüüstamist, mõrva, mille eest
- riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 11. Millised karistused saab määrata kuriteo eest Füüsilisele isikule on põhikaristusena ettenähtud rahaline karistus v vangistus, juriidilisele isikule aga rahatrahv v sundlõpetamine. 12
täitmiskohustuse ulatuse kindlakstegemist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Samuti ka sel juhul, kui kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustusjuhtumi saabumist, või kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik põhjustasid kindlustusjuhtumi kuriteo toimepanemise või selle varjamisega või aitasid kuriteole kaasa. Viimaseks tüüptingimuseks on võimalus, kui esineb muu toote kindlustustingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või väljamaksmisest keeldumiseks. Salva Kindlustus annab võimaluse kindlustusandjal lepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei teatanud kindlustusandjale kindlustuslepingu sõlmimiseks olulistest asjaoludest ning lisaks on antud kindlustusandjal võimalus nõuda kindlustusmakse suurendamist.
täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 73. Mida hõlmab riigiõigus
- liitkoosseis tõrjub lihtkoosseisu. 2)subsidiaarsuse reegel – kui üks koosseisudes ründab sama liiki õigushüve märksa intensiivsemalt, siis jääb vähemintensiivne rünne kõrvale. - kuriteo ettevalmistamine ja kuriteo katse taanduvad lõpuleviidud teo eest. - kergem samaliigilise hüve vastu suunatud rünne taandub raskema eest nt §118 taandub tapmise ees - ohtudelikt taandub kahjustusdelikti eest - osavõtt taandub täideviimise eest. Osavõtt on kuriteole kihutamine või kuriteole kaasamine. Kui üks isik on nii kihutaja kui täideviija siis ta vastutab vaid täideviimise eest. - ettevaatamatus taandub tahtliku teo eest. Tahtlik tegu on intensiivsem rünne. 3)konsumeerimise reegel- kui üks koosseisudest ammendab teise koosseisus avaldava ebaõigluse ehk kui üks rünne on niivõrd palju raskem, et teisega pole mõtet tegeleda. - kui kellegile lüüakse nuga kõhtu siis lähb kõht ja ka riided katki.
varjamine. Varjamine võib seisneda erinevates tegudes või tegevusetuses, mille eesmärk on raskendada teo või toimepanija avastamist või kuriteo asjaolude tõendamist. Subjektiivne koosseis: eeldab tahtlust. Koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega (peab võimalikuks vastava asjaolu saabumist). Kaasaaitamine - eelnev lubadus varjata kuritegu kujutab endast täideviija teotahte tugevdamist, seega intellektuaalset kaasaaitamist kuriteole. Kui eelnevalt lubatud varjamine ka aset leiab on seegi kaasaaitamisest hõlmatud. §307 Kuriteost mitteteatamine Õigushüve õigusemõistmine, karistatavad teod on õigusemõistmise takistamine. Objektiivne koosseis on tegevusetus, väljendudes ettevalmistavast või toimepandud I astme kuriteost mitteteatamisest. Tegemist on ehtsa tegevusetusdeliktiga (kohustava normi mittetäitmine). Põhjuslikku seost ei ole.
Nunn otsustas ta võrgutada, ja see tal õnnestuski -- ta oleks võrgutanud isegi pühaku...Kaheksa päeva hiljem oli ta võrgutanud vangivalvuri poja ja põgenes. Noor preester mõisteti kümneks aastaks raudu ja häbimärgistamisele. Mina olin Lille'I linna timukas, nagu see naine ütles. Ma olin sunnitud süüdlast häbimärgistama. Süüdlane, mu härrad, oli mu vend! Ma vandusin siis, et too naine, kes oli ta hukatanud, kes oli enam kui ta kaassüüdlane, sest tema oli kuriteole õhutaja, peab vähemalt jagama ta karistust." Punase kuuega mehe vend aga ei teadnud sellest midagi, ta põgenes mileediga Berrysse, kus tema valdusesse nti vaike kirik. Naine esines tema õena. Seal armus mileedisse krahv de La Fere. Nad abiellusid, preester lahkus sealt ja andis end üles, samal õhtul poos end üles. Mees punase mantliga oli leedi häbimärgistanud. "Charlotte Backson, krahvinna de La Fére, mileedi Winter, teie
Järgmisel päeval tegi mees ettevalmistusi. Ta valmistas ette paki, mida kavatses esitada pandina. Ta tegi palitu külge silmuse, kuhu riputas kirve nii, et keegi ei näeks. Ta näppas majahoidjalt kirve ja läks oma plaani teostama. Ta ulatas liigkasuvõtjale paki ja kui naine hakkas pakki avama, lõi mees talle kirvega mitu korda lagipähe. Ta võttis naiselt kaelast rahakoti ja taskust võtmekimbu ning jooksis kohe magamistuppa. Sealt võttis ta voodi alt kirstust kuldehteid. Kuriteole sattus peale liigkasuvõtja õde, kelle Raskolnikov samuti tappis. Raskolnikov sulges ukse ja hakkas verd maha pesema. See aeg tulid ukse taha uued pantijad, kes peagi läksid kojameest kutsuma, kuna uks oli seestpoolt riivis ja keegi ei vastanud. Hetkel, mil pantijad kojameest kutsuma läksid, põgenes Raskolnikov korterist ja peitis end ühes tühjas korteris kuni mehed olid tast möödunud ja ta põgenes koju. Järgmisel päeval kutsutakse ta politseijaokskonda
mitte täitmises või kahjus tekkitamises lepingu välistes suhetes 4)tööõigus rikkumised e. distsiplinaarsüüteod e. distüleastumised seiseneeb tööleppingui seadusega kehtetstaud kohustuste mitte täitmine töökohal joobununa viibides tööandja uslduse kaotamises või mõne kategooria töötajal vääritu teo eest Õigusharude järgi liigitataks ejuriidilist vastutust: 1)Kriminaalvastutus – hõlmab riiklikke sunnivahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus – järgneb väärteole, nende üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Tsiviilõigus ehk varaline vastutus järgneb tsiviilüleastumisele ja sed arakendatakse varalistes suhetes kas lepingu rikkumisel või kahju tekkimisel. 4)Distsiplinaarvastutus järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest.
kuritegudele (mõrv); Ta'azir – pole selgitatud Koraanis, loodud preventatiivsel eesmärgil, võivad ajas muutuda, tuginevad kohtunike (qadi) hinnangul.23 Kisas ja ta’azir reguleerivad isikuvasteseid kuritegusid.24 4.1 Huddud Huddud tähendab piiri või piirangut. Islami kriminaalõiguses tähendab see konkreetset karistust konkreetse õigusrikkumise eest.25 Huddud mõte on kindlaks määrata konkreetne karistusmäär (hadd) kuriteole, mis ühiskonna hinnangul on vastuolus religiooni ja kehtivate ühiskondlike tavade ja normidega. Huddud on kuriteod või süüteod Jumala või avaliku õiguse vastu.26 Karistus, mis on Huddu kohaselt ette nähtut, ei saa muuta, suurendada ega vähendada. Qadi’l ei ole Huddu’t puudutavates küsimustes mingit kaalutlusõigust. Neil tuleb määrata karistus (hadd), kui süüteo kooseis on esinenud ja kindlaks tehtud.27 Hadd’i on raske karistus ja selle andmise eesmärk on hoiatav
omavalitsuste ning valitsusväliste organisatsioonide ning muude asjakohaste asutuste ja üksuste vahel õhustiku tekitamine, rakendatakse kriminaal- või muid õiguslikke karistusi. ohvrite ja tunnistajate kaitsmisel kõigi käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate vv vormide 41 Kuriteole kaasaaitamine, sellele õhutamine ja kuriteokatse. Seadusandlikke või muid meetmeid eest ning ohvrite ja tunnistajate toetamisel, sealhulgas nende suunamisel üldiste ja spetsiifiliste tagamaks, et kuriteona käsitletaks nende tahtliku toimepaneku korral käesoleva konventsiooni artiklites tugiteenuste juurde. sätestatud kuritegude toimepaneku katseid.
Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõigus normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsus põhimõttel. Tsiviilõigussuhtes on põhiliselt varalised suhted. Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava
Ühe inimese üksiku teo sotsiaalsete ja psüühiliste motiivide lahutamine on kunstlik. Agressiivne käitumine ei kujune pelgalt sisemise sunni survel, seesmisest vajadusest kedagi tappa; ka seesmiste vastuolude ja agressiivse valmiduse olemasolu korral on vaja ärritajat, millele inimene reageerib. Kui aga vägivaldne käitumine on inimese isiksusele ja tema sisemistele moraalinormidele täiesti võõras, siis ei tõuka ka välised raskused, näiteks töötus või maalt linna asumine, teda kuriteole. Humanistlikku inimesekäsitusse kuulub inimese vastutus oma tegude eest. Sellele põhimõttele on rajatud meie kohtukorraldus. Kui lähtuda mõttest, et mõnikord põhjustavad inimese käitumist tema enda otsustused, teinekord aga välised mõjud, tekiks väga eriskummalisi olukordi: inimest ei võiks nagu süüdi mõista selle eest, milles ta süüdi ei ole. Põhjuse leidmine aitab küll käitumist mõista, kuid ei õigusta seda
Kui korralduse täitmine langeb korralduse andjale. tähendab süüteo toimepanemist, siis ei ole lubatud korraldust täita ning ametniku teenistuskohustus on sellest teavitada ülemust või uurimisasutust. Ametnik vastutab täideviijana süüteo toimepanemise eest. Ülemus vastutab kuriteole kihutamise eest. 4. Joonista ülevaatlik skeem selle kohta, kuidas on omavahel seotud riigiasutused, kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja lepingu alusel haldusülesandeid täitvad isikud. Skeemil ei pea viitama konkreetsetele seaduse sätetele, kuid üldjoontes peab selguma, kes kellele allub ja kuidas on organisatsiooniliselt seotud. 0100090000030202000002008a01000000008a01000026060f000a03574d464301000000000001000a
vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv, palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine] 46. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Õigusharude järgi: 1)Kriminaalvastutus - hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole. 2)Haldusvastutus - järgneb väärteole, nend üleastumiste väiksem ühiskonnakahjulikkus tingib ka kriminaalvastutuse vahenditega võrreldes leebemate karistuste kasutamist. 3)Distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele ja seda kohaldatakse töödistsipliini rikkumiste eest. 47. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad. Tsiviilõiguse normid ja tavad, mis reguleerivad isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel.
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu
toimepanemisele järgnev õigusjärelm. Selle kohaldamise vahetuks aluseks on süüdimõistetu poolt toimepandud viimane kuritegu ja selle rakendamise vajalikkuse üle otsustatakse kohtu poolt samas menetluses teiste karistuse mõistmise raames lahendatavate küsimuste hulgas. 7 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10e2, kohtunik Priit Pikamäe eriarvamus Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 Üldkogu enamuse arusaam, et kuriteole järgnevateks õigusjärelmiteks on üksnes seadusandja poolt formaalselt karistusena määratletud mõjutusvahendid, mitte aga muud sanktsioonid, seal hulgas mittekaristuslikud mõjutusvahendid, kujutab endast kohtuvõimu asumist seadusandja rolli, mis ei ole kooskõlas PS § 146 teises lauses sätestatuga, mille ohaselt on kohus õigusemõistmisel seotud seadusega. KarS §-st 87 3 tuleneb, et välistatud ei ole karistusjärgse kinnipidamise kohaldamine
-Sotsiaalsete kontaktide valimine -Seksuaalne orientatsioon Kehaline enesemääratlus- -Kehalist autonoomiat puudutavate otsuste tegemise õigus -Raviotsused, abort, ilukirurgia… Privaatsuse piirid: Kooskõlas seadusega Vajalik demokraatlikus riigis Riigi julgeolek Ühiskondlik turvalisus (üldisem)- Põhjendatud oht ühiskonnale; riigist väljasaatmised. Korratuse või kuritegevuse ärahoidmine- Konkreetsele kuriteole suunatud; kahtluse põhine Riigi majanduslik heaolu- Nt. Sujuv lennuliiklus vs kodu puutumatus. Tervise ja kõlbluse kaitseks- Nt. Lapse soov mitte kohtuda oma bioloogilise isaga Kaasinimeste õiguste kaitseks- Laps vs vanemad; sugupuu koostamine Valdkonnad: Meditsiin ja terviseandmed Isiklikud pildid 11 “Aidake mind Internetis välja”
tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtalsed faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Otstarbekohasuse nõuet käsitletakse kahest erinevast aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidlist tähendust omavatele suhetele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee. 2) Seadusega antud raamides tuleb kuriteole ja kurjategijale rakendada kõige otstarbekohasemalt mõjuvat karistust. Subjekti käitumist tuleb reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi kui ka rahva seisukohast vaadatuna. 5.Millistele nõuetele peavad vastama õiguse rakendamise akti rekvisiidid ja struktuur? Struktuur peab nimetatud andmed esitama võimalikult täpselt:
Juriidiline vastutus on retropektiivne(tagasivaateline) vastutus, mis on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahend, milles õigusrikkuja käitumine mõistetakse hukka õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale tekitatakse kitsendusi. Õigusliku vastutuse aluseks on õigusrikkumine. Juriidilist vastutust liigitatakse õigusharude järgi: 1) Kriminaalvastutus järgnevad kuriteole 2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 34. Õiguse tõlgendamise vormid. *õigusaktide alluvus *üldnorm vs erinorm *õigusaktide ajaline kehtivus *analoogia 35. Riigiõiguse olemus. 36. Põhiseadus. Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992
Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, kuid väärteo eest on kergemad karistused (rahatrahv või arest kuni 30 päeva). Tsiviilõigusrikkumine ehk tsiviilüleastumine võib seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepingulises suhtes. Sõltuvalt sellest järgneb õigusrikkumisele kas lepingus ettenähtud ehk lepinguline vastutus või kahju tekitamisest tulenev vastutus (kahju hüvitamine). Vastutust rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu.
Tsiviilseadused on need, mis on kas seadustega määratud või tunnustatud tsiviilõiguse poolt. 23. Furti manifesti poena quadrupli est et ipsius rei, quae est sublata, redhibitio – Avaliku varguse karistus on neljakordne ja varastatud asja tagastamine 24. Poena non irrogatur, nisi quae quaque lege vel quo alio iure specialiter huic delicto imposita est – Karistust ei määrata, kui seda ei ole kuriteole mingi seadusega või spetsiaalselt eraldi õigusega peale pandud. 16 LK 87, harjutus 29 condemnatus sum – comprobatae sunt Sõnad Isikulõpp Ajavorm Põhivormid Tõlge Condemnatus sum Pl 1. Perf ind pass. Condemno,avi,atum,are Meid mõisteti süüdi mutamur Pl 1 Praes ind pass Muto,avi,atum,are Meid muudetakse spectatur Sg 3 Praes ind pass Specto,avi,atum,are Teda vaadatakse
alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv vms 48. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid Juriidiline vastutus on riiklik sunnivahend, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast või varalise iseloomuga kitsenduse tekitamise. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust järgmiselt: kriminaalvastutus – hõlmab riikliku sunni vahendeid, mis järgnevad kuriteole haldusvastutus – järgneb väärteole tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus – järgneb tsiviilüleastumisele (lepingu rikkumine või kahju tekitamine) distsiplinaarvastutus – järgneb distsiplinaarüleastumisele 49. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõigus kasutab õiguse allikatena samu allikaid, mis allikatena tunnustatud ka teistes
Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumiste liigid 1) Kuriteod on karistusseadustikus karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Karistust kuriteo eest kohaldab ainult kohus. 2) Väärteod ehk haldusõigusrikkumised on kuriteole lähedased süüteod, formaalsete tunnuste järgi eristab neid kuritegudest vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Karistusi väärteo toimepanemise eest kohaldavad selleks pädevust omavad riigiorganid ja ametiisikud (politsei, inspektsioonid, piirivalve). 20 3) Tsiviilõigusrikkumised võivad seisneda lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju
muude kaalutluste alusel ei ole lubatud, kui see oleks vastuolus Eestile siduva välislepinguga. § 2051. Kriminaalmenetluse lõpetamine konkurentsialase kuriteo korral (1) Riigiprokuratuuri määrusega lõpetatakse kriminaalmenetlus konkurentsiseaduses sätestatud leebuse kohaldamise tingimusi täitva leebusetaotleja suhtes, kes on esitanud esimesena leebuse kohaldamise taotluse, milles sisalduv karistusseadustiku §-s 400 sätestatud kuriteole viitav teave võimaldab alustada kriminaalmenetlust. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui leebusetaotleja poolt viidatud kuriteoga seotud kriminaalmenetlust on enne leebuse kohaldamise taotluse esitamist alustatud. § 2052. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku
karistuseks noomitus, rahatrahv, töölt kõrvaldamine, töölepingu lõpetamine 1. Juriidilise vastutuse mõiste ja liigid. Juriidiline vastutus on seotud õigusnormidega, vastutus toimepandud õigusrikkumise eest. See on riiklik sunnivahed, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise hukkamõistmises ning kitsenduste tegemises. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormi sanktsioon. Õigusharude järgi liigitatakse juriidilist vastutust: ·Kriminaalvastutus järgneb kuriteole ·Haldusvastutus järgneb väärteole ·Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus järgneb varaliste suhete rikkumisel ·Distsiplinaarvastutus järgneb töödistsipliini rikkumisele Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse: ·Kohtulik vastutus kohaldab kohus või kohtunik ·Haldusorganite poolt rakendatav vastutus rakendavad politsei, toll, inspektsioonid jne 1. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa
1)teo õigusvastasus 2)kahjulik tagajärg 3)kausaalne ehk põhjuslik seos nende vahel. 48. Õigusrikkumiste liigid. 1)kuriteod- karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu- tegevus või tegevusetus, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus/vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus/sundlõpetamine. 2)väärteod ehk haldusõigusrikkumised- süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, formaalse tunnuse järgi eristab teda kuriteost vaid see, et seadus näeb väärteo toimepanemise eest ette kuriteoga võrreldes kergemad karistused. Rahatrahv või arest 30 päeva. 3)tsiviilõigusrikkumised- seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises või kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Vastutust tsiviilõigusliku lepingu rikkumise eest kohaldab suhte teine pool, kahju tekitamise korral aga kannatanu. Vajaduse korral on asjast huvitatud isikul võimalik
riigis kehtiva seadusandlusega. Üks osa nendest on vabatahtlikult kujunenud (poliitilised erakonnad) teine osa on riigi poolt asutatud, aga ka vabatahtlikult (kaitseliit) Õigus normid on riigi poolt kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglid, mille täitmine on garanteeritud riigi sunni jõuga. Formaalne määratletus tähendab seda, et on formuleeritud seaduses käitumise üldised tunnused, tänu sellele on võimalik kuriteole panna karistuse. 20. Normatiivne reguleerimine on ühiskonna suhete mõjutamine sotsiaalsete normide abil. Normatiivse reguleerimise tulemusel kujunevad välja ühiskondlikud suhted ja ühiskondlik sotsiaalne kord. Õiguslik reguleerimine on ühiskondlike suhete mõjutamine õiguse abil. See toimub õigusliku reguleerimise mehhanismi abil. Õigus - õiguslik reguleerimine - õiguskord, avalik kord, subjektiivsed
annaabi.ee 
