Vägivald
sünnitab vägivalda
Läbiaegade on
öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada
sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning
seejuures ei lahendata midagi.
Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis,
tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka
meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine.
Koolis viibivad
noored kõige rohkem, seega võiks ju loota , et kool on lapse teine
kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja
lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
202 laadimist
Kokku alla laetud
11 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
-S2nny
Õppematerjali autor
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL KÕI ST1 Marina Sepp LAPS JA VÄGIVALD REFERAAT Juhendaja: Reet Rääk Mõdriku 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Seksuaalne vägivald 3. Füüsiline vägivald 4.Emotsionaalne vägivald 5. Koolivägivald 6. Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS. Laste vägivaldne kohtlemine nii koolis kui kodus, nii täiskasvanute kui ka eakaaslaste poolt on eestlaste jaoks probleem, mille teadvustamiseni on alles hiljuti jõutud. On avaldatud arvamust, et ajastule iseloomulike struktuurimuutuste tõttu perekonnas on noored varasemast enam avatud välismõjudele ja et tänapäeval kulgeb noorte elu sagedamini väljaspool perekonnaringi. Suur osa on siin ka perekonna süveneval
Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti kiusamist, et saada tähelepanu. Kiusamise põhjusteks võib olla ka liiga hea või halb arvamus endast, oskus mitte leida sõpru ja hoida sõprust, süütunde puudus ja teiste tunnete mittemõistmine. Tihti on kiusamise põhjuseks ka igavus. Kiusajat
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Järvamaa kutsehariduskeskus Puit-ja kiviehitiste restauraator Ando Tabur Lähisuhte vägivald Referaat Paide 2010 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on lähisuhtest · Emotsionaalne vägivald · Kes võib sattuda perevägivalla ohvriks · Kes on perevägivalla ohver · Keegi ei ole ära teeninud vägivaldset kohtlemist · Mida saab teha perevägivalla ohver · Mida saavad teha naabrid ja lähedased · Milline on perevägivalla mõju lastele · Kas naine soovib ,et tema suhtes rakendatakse vägivalda · Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest · Miks on vaja aidata vägivallatsejat · Perevägivald ja alkohool
seadmisest ka lapsele, vanema tarkusest tõlgendada lapsele elus toimuvat kas lubatu või lubamatuna. (Raudla, 2012.) Tõnu Lehtsaar toob välja, et meediavägivald vähendab tundlikkust reaalse vägivalla ja kaastunnet vägivallaohvrite vastu. "Olles virtuaalse vägivallaga ,,harjunud", väheneb emotsionaalne reaktsioon reaalsele vägivallale. See omakorda suurendab tõenäosust muutuda ise vägivaldseks ning pidada seda tavapäraseks. Kõige mõjusam on vägivald, mis on reaalsusele suhteliselt sarnane. See tähendab, et lapsed eristavad vägivalda anima- ja õudusfilmides, kuid on suhteliselt vastuvõtlikud vägivallale mänguja dokumentaalfilmides." (Raudla, 2012.) 80nendate keskel Helsingis läbi viidud eksperiment kinnitas, et televägivalla nägemine muudab laste käitumist. Juhuslikult valitud lapsed jagati kahte rühma, esimestele näidati vägivalda sisaldavat filmi ning teistele sellist, kus vägivalda ei esinenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid