Voltaire'i filosoofilised mõtted (0)

Voltaire 'i filosoofilised mõtted
Refereering
" Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, lk 148)
Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist, et see kes ühes asjas väga kainelt otsustab, eksib mingi teise asja üle otsustamisel väga suuresti. Voltaire nimetab eelarvamusteks kõiki traditsioonilisi metafüüsilisi ning loodust ja moraali puudutavaid ettekujutusi, millel puuduvad mõistupärased põhjendused. Inimesi, keda mõistuse juurde ei tooda, usuvad kõige arusaamatumaid asju. Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks põhjuseks saab olla hirm. Nagu näiteks hirm selle ees kui must kass läheb üle tee, et siis juhtub midagi halba või hirm selle eest kes jumalasse ei usu, läheb põrgusse.
"Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus "(Voltaire, lk 147)
Voltaire uskus, et sõnavabadus on see, kui inimesed arvamuste üle avalikult vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Mina arvan samuti, et sõnavabadus saab olla ainult juhul kui on olemas avalikkus. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni ning vastu võtta teiste arvamusi . Inimene ei saa levitada informatsiooni, kui ei ole olemas publikut, kellele seda jagada. Informatsiooni saab levitada vaid juhul kui on olemas avalikkus.
"Igal avaliku elu tegelasel tuleb maksta lõivu inimeste pahatahtlikkusele-vastutasuks saab ta raha ja auavaldusi."(Voltaire, lk 46)
Iga kuulsus peab leppima einevate inimeste kommentaaride ja arvamustega, olgu need siis kas head või halvad. Näiteks peavad avaliku elu tegelased leppima sellega, mida meedia neist kirjutab. Tihti ei ole meedia kirjutised üldse tõesed, aga neid loevad väga paljud inimesed ja kujundavad endale isikliku vaate antud isikust ja annavad halvustavaid märkusi. Eks igal inimesel on oma arvamus ja vaadatakse mõne kuulsa inimese elu peale pahatahtlikult. Voltaire aga leidis, et kirjanik maksab sedasama lõivu, kuid ei saa mingit vastutasu; omaenda lõbuks on ta laskunud areenile, ta on ise mõistnud ennast kiskjate saagiks. Ma arvan, et ka raamatute osas on inimestel eri arvamusi. Iga kirjanik on omanäoline ja ei saagi kõigile meelejärgi olla. Inimesed valivad ise endale need lemmikud välja. Kuid ma ei arva , et kirjanik ei saaks mingi vastutasu, nad teenivad raha ja saavad preemiaid ja tunnustusi nagu teisedki avaliku elu tegelased.
"Mõistkem hukka röövleid, kui nad riisuvad, kuid ärge pidage neid arutuiks, kui nad naudivad."(Voltaire, lk 47)
Tõendatakse, et varas ei tohtivat kunagi süüa einet, mis ta on omastanud, ega kanda riiet, mis ta on varastanud, ega ehtida end sõrmusega, mis ta on kelleltki üle löönud. Voltaire aga oli arvamusel, et inimestele tuleb panna pahaks vargust, aga neid ei tohi pidada arutuiks kui nad naudivad oma saaki. Mina arvan, et arutuiks võib pidada neid, kes ainult röövivad ja varastavad, aga ei võta endale aega, et varastatud kraami nautida. Sellisel juhul ei ole vargusest vähematki kasu. Asjad saab küll maha müüa, aga mis teevad inimesed selle suure summa rahaga kui nad seda ei naudi ega kuluta? See on vaid siis üks hunnik paberit.
„Hirm järgneb kuriteole karistusena.“(Voltaire)
Igal inimesel on peale millegi halva tegemist kartus , et jäävad vahele ja see on kui karistus . Kurja teinud inimesed ei tunne hirmu selle ees, mida nad tegid vaid vahelejäämise ees. Näiteks salakaubitsejad ei tunne hirmu selle ees, et veavad salakaupa, vaid kardavad seda, et jäävad äkki vahele. Sama on õpilaste ja spikerdamisega. Ma olen täiesti veendunud selles, et õpilased ei tunne ennast kehvasti sellepärast et spikerdavad, vaid kardavad et õpetaja näeb ja jäävad vahele.