Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Elas kord.. ja siis sündisin mina. (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Elas kord vaarvanaema Elene Davidov (hiljem Rääsk), kes sündis 1880.a. ja kohtus vaarvanaisa Jakob Rääskiga, kes sündis 1873.a. Iisaku kirikus jumalateenistusel. Jakob teenis alates 1892.a. – 1917.a-ni vene tsaari armees 25 aastat, kus ta oli ohvitser . Paar abiellus 1901.a. Elene käis Soomes meest vaatamas ja elas seal mingi aeg, kuid peale lapse sündi kolis 1906.a. Eestisse, täpsemalt Jõugale elama. Jakob teenis Soomes edasi ja peale vene revolutsiooni 1917.a. tuli Jakob Eestisse tagasi ja elas perega 1917-1929. aastani Jõugal, kus pidasid väikest kõrtsi, mille hoone on tänapäevani alles. Perel oli palju raha. Hiljem ostis Jakob teenitud raha eest 1930.a. Iisaku mäele Lompituse talu, mis on 22 hektarit ja mis on praeguste järeltulijate valduses siiani. Nende poeg Rinaldo , minu vanavanaisa, kohtus 1933.a. Iisaku küla simmanil Elmeriis Kodisega (hiljem Rääsk), kes sündis 1933 aastal ja suri 29. Septemberis 1989 a. Paar abiellus 1934.a. Perre sündis 12. detsember 1935.a. esimene tütar Maie , minu vanatädi, kes on siiani elus ja elab Kiviõlis. 1937.a. 5. Juunil sündis minu vanaema Elju Vinogradov, kes elab jõhvis. Hiljem sündis 1940.a. perre tütar Leida, kes 1943.a. suri ussi hammustusse ja arst pani vale diagnoosi Leidale. Rinaldo tapeti metsavendade poolt 1943.a, kui metsavennad rüüstasid talu ja Rinaldo läks vahele ja kuna ta oli ainus tunnistaja sellele kuriteole, siis metsavennad lasid Rinaldole julmalt kuuli pähe, sel ajal oli Rinaldo Saksa Omakaitses teenistuses. Minu vanaema Elju ja vanaisa Nikolai Vinogardov kohtusid 1961.a. samuti Iisakus ja abiellusid samal aastal. 1962.a. sündis perre minu isa Andreas , kes oli peres ainuke laps. 1982 .a. 18. jaanuaril tähistas minu ema Virve oma sõbrannaga ülikooli semistri lõppu ja Andreas oma eksami edukat sooritamist restoranis „ Kaunas “. Seal noorpaar kohtuski ja 2.aprill 1983.a. abiellusid. Perre sündis 18.juuni 1986.a. esimene tütar Triin. 1986.a. 4oktoobril sündis poeg Ragnar. 18.november 1991 aastal sündisin mina Kadriliis.
Elas kord- ja siis sündisin mina #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahoi Õppematerjali autor
Lugu algab minu vanavanemate eluloost ja lõppeb minu sünniga

Sarnased õppematerjalid

Uurimustöö Lebrehti perekonnast
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

Uurimustöö neljandas peatükis kirjeldan oma elulugu. See peatükk on jaotatud kaheks: esimeses kirjeldan oma koolieelset lapsepõlve ja teises kooliaega. Viimases peatükkis võrdlen enda, isa ja vanaema lapsepõlve ja kooliaega tuues välja sarnasusi ja erinevusi. Minu vanaema Erna Lebreht on sündinud 29. märtsil 1935. aastal Hansu talus Kuremaa külas Gatsina rajoonis Leningradi oblastis Venemaal. Ta oli lapseeas väga tagasihoidlik. Siis kui vanaema oli just kooli minemas, suri tema ema Ida. Lisaks ühe kuu pärast küüditati sakslaste poolt neid Eestisse. Minu vanaema õppis Eestis kahes koolis. Algul Jõhvi algkoolis, hiljem Jõhvi põhikoolis. Tal olid terve kooliaja vältel hinded head. Hiljem läks ta tööle ETKVLi raamatupidajaks. Ta sai mitmel aastal järjest ametikõrgendust, aga kui ehituskontor likvideeriti tuli ta Võrru elama. Ta abiellus Aljo Nurmega ja nad said kaks imetoredat poega.

Uurimustöö
Mats Traadi-Harala elulood-Uurimistöö
68
doc

Mats Traadi „Harala elulood” Uurimistöö

Traat liigub suurteoses taluelu ühest punktist teise punktini inimese tundeid pidi. Traadi sulest on ilmunud ka järgmised teosed: "Pommeri aed", "Maastik õunapuu ja meiereikorstnaga", "Inger", "Rippsild", "Karukell, kurvameelsuse rohi", "Sügislootus", "Üksi rändan", "On unistus kui ränikivi". Mats Traati ümbritseb teatud salapära -- ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid. 2. "Harala elulugude" sünd ja areng 1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest "Spoon River Anthology", mis tõlgituna eesti keelde tähendab "Spoon Riveri antoloogia". Seda on tõlgitud ka kui "Spoon Riveri koolnud". See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk "Harala elulugudest", mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Tragikomöödia ­ draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss ­ jant; Teater (estraad, muusikal jne) ­ Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 1 2. S. OKSANEN ,,PUHASTUSE" ANALÜÜS Teose tegevus leiab aset nii Teise maailmasõja järgsel ajal 1940ndate teisel poolel ja 1950ndate alguses kui ka taasiseseisvunud Eestis 1990ndatel. 2. Raamatu peategelasteks on vanadaam Aliide Truu ning tütarlaps Zara Pekk.

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

- draama – tõsise sisuga näidend, aga lõpp võib olla õnnelik („Onu Vanja”, „Tabamata ime”, „Kuningal on külm”). Tragikomöödia – draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente. Farss – jant. Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksam
33
odt

11. klassi kirjanduse eksam

osa keskmes on perekond Tihu. Tõnis Tihu saab laevakapteniks- vastandid Juhan Smuul rahvakirjanik Koguvast. 1946 luulekogu "Karm noorus", poeem "Stalinile ja "Järvesuu poiste brigaad". Olukirjelduste kogumik "Kirjad sõgedate külast", "Muhu monoloogid", reisikiri "Jäine raamat" (sai Lenini preemia), luuletus "Mälestus isast", näidend "Metskapten e Kihnu Jõnn" Debora Vaarandi Valjalast, elu lõpul elas Tallinnas. "Eesti mullad" 1965 esimene Liivi preemia laureaat. Poeemid "Talgud Lööne soos", "Alla Mari", luuletus "Saaremaa valss" Ülo ja Jüri Tuulik Abrukalt. Ülo tõsisem, romaan "Sõja jalus" sõrulaste küüditamine II ms lõpus. Jüri peamiselt jutustused "Meretagune asi", Abruka lood, "Räim pisike kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud

Kirjandus
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

Siberi alistamisest. Märkimist väärib Lenini Komsomolipreemia ja NSVL Riikliku Preemia laureaat, lüürik Nabi Hazri (1924), kes on kirjutanud poeemi ,,Õde päike", mis on pühendatud töökangelasele Sevil Kozievale, kes hukkus põllutööl, ning poeemi ,,Kaks Hasaari", mis on pühendatud naftatöölistele. Samaaegselt Hazriga ilmus kirjandusse poeet Bahtijar Vagabzade (1925), kelle poeesia on samuti lüüriline, ent kui Hazril on pearõhk looduse kujutamisel, siis Vagabzadel on mõtisklusel. Mehdi Hüssein (1909-1965) Sündis Kasahstanis. Lõpetas 1926 Bakuus Pedagoogilise Tehnikumi (1925 suunati tema isa tööle Bakuusse, Aserbaizaani Haridusekomisariaati). 1926 astus Aserbaizaani Riiklikku Ülikooli ajalooaosakonda, mille lõpetas 1930. Pärast ülikooli lõpetamist asus tõsisemalt tegelema kirjandusliku loominguga. 1937-38 õppis Moskva Riikliku Kinematograafiainstituudis. Pärastsõja

Ajalugu
Kirjanduse lõpueksam 2011
37
docx

Kirjanduse lõpueksam 2011

Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrikos e lüüra saatel lauldav, tundeküllane) on kirjanduse põhiliik. Kui eepikat iseloomustab sündmuste objektiivne kujutamine, siis lüürika keskmes on lüürilise minaisiku elamused, hinge- ja mõtteliikumised. Lüürika esineb enamasti luules. Lüürika on ürgne eneseväljenduse vorm. Vanimad teadaolevad lüürilise luule mälestised pärinevad kolmandast aastatuhendest eKr. Euroopalik luule sai teadaolevalt alguse vanades heebrea religioossetes lauludes. Tähelepanuväärsemaks peetakse kreeka soolo- e monoodilist laulu, mida kanti ente lauldes või poollauldes. Alusepanijad: Alkaios ja Sappho (6. saj eKr) ­

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

sõnad ja kujundid hoolikalt valituks, kuid värsimõõduks sai kõneline vabavärss, kus rütm polnud väga kindel ja riim puudus. Just niisugused on Petersoni oodid ­ ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loojaminemine", ,,Sõbradus" (s.t ,,Sõprus") jt. Vaadelgem neist kahte tuntumat, ,,Laulja" ja ,,Kuu". ,,Kristian Jaak Peterson ehk see, mis ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17nda eluaasta seest eluotsani." Niisuguse pealkirja pani Peterson oma päevaraamatule, mis ei ole sisu poolest tegelikult päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun