Savanni kliima, mullastik ja loomastik (0)

Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium 
   
 
 
   
 
 
 
Savann  
 Referaat 
 
Koostaja : Daniil Brant  
 
 
  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
TALLINN   2018  
1 
SISUKORD 
 
1. ASEND………………………………………………………………………………...2 
2. KLIIMA………………………………………………………………………………..2 
3.  MULLASTIK ………………………………………………………………………….4 
4.  TAIMESTIK …………………………………………………………………………...
5 
5.  LOOMASTIK …………………………………………………………………………6 
6. RAHVUSPARGID…………………………………………………………………….6 
7. INIMTEGEVUS……………………………………………………………………….7 
8. KESKKONNAPROBLEEMID………………………………………………………..7 
9. KASUTATUD 
ALLIKAD……………………………………………………………..8 
 
 
2 
 
ASEND 
  Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne mussoonkliima välja kujunenud umbes 10.
 
ja
  20.
 
 
laiuskraadide  vahemikus.  Seega  hõlmavad   savannid   enda  alla  osi  Hindustani  poolsaarest, 
Indohiina   poolsaarest,  Kesk-  ja  Lõuna-Aafrikast,  Lõuna- Ameerikast   ja  Austraaliast. 
Savannide levikuala on kõige suurem Aafrikas. 
 
1. Pilt. Savannide levik 
 
 
KLIIMA 
 
  Savannis  on  kaks   aastaaega : vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 
20–30 kraadi vahemikku.  Kuival  aastaajal on sademeid vähe – ligikaudu 200 mm, märjal 
aastaajal seevastu kuni 1000 mm. 
2.Pilt. Kuiv aastaaeg . 
 
3 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
  3.Pilt. Vihmane aastaaeg. 
 
 
MULLASTIK 
 
  Savannis levivad  viljakad   punakaspruun -
 
 ja  pruunmullad . Muldade värvus on tingitud neis 
sisalduvast  raua-  ja  alumiiniumiühenditest.  Kuna  temperatuuri  aastane  kõikumine  on  siin 
minimaalne,  toimub  kivimite  murenemine  peamiselt  keemilise  murenemise  ehk  porsumise 
tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks .   
  Vihmade  tulekul,  mis  siin  saabuvad  tavaliselt  järsku  tugevate  äikesevalingutena,  voolab 
vihmavesi  mööda  lõhestatud  ja  kuivanud  maapinda  kiiresti  madalamatesse  kohtadesse. 
Sellised  tugevad  vihmavalingud  kulutavad  kõvasti  maapinda.  Vihmaperioodil  lagunevad 
pinnasesse  sattunud  orgaanilised  ained  kiiresti  ning  nad  uhutakse  sügavamale.  Põua  ajal 
laguneb orgaaniline aine aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide elutegevus on 
kuivusest pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. 
 
  4.Pilt. Mulla profiil. 
 
4 
TAIMESTIK 
 
 
Tüüpilisteks  savannitaimedeks  on  akaatsia,   ahvileivapuu ,  sõrmrohi,   purpur -hiidhirss, 
eukalüpt  ja  pudelpuu.  Rohttaimedest  on  valdavaks  vihmaperioodil  kiiresti  kasvavad 
kõrrelised. Põuaperioodil taimede maapealsed osad kuivavad, säilivad
 
vaid
 
maasisesed
 
 juured 
ja  alumistes  lehetuppedes  asuvad   pungad .  Vihmaperioodil  võivad  taimed  kasvada  kuni 
kahe-kolme  meetri  kõrguseks,  kuid  leidub  ka  kuni  viie  meetri  kõrguseid  liike.  Tüüpiliste 
savannikõrreliste  varred  ja  lehed  on  üsna  jäigad  ning  paindumatud.  Kui  niiskust  on 
küllaldaselt,  kasvavad  siinsed   rohttaimed   väga  kiiresti  –  päevane  juurdekasv  võib   ulatuda  
isegi kuni paari-kolmekümne sentimeetrini. 
  Savannides levinud puuliigid hargnevad juba maapinna lähedalt või on
 
lühikese
 
 kõvera ja 
jändriku  tüvega. Puude koor on paks ja krobeline. Paljud liigid on heitlehised, ehk heidavad 
lehed  põuaperioodiks  maha.  Tüüpilises  savannis  kasvavad  puud  hõredalt,  kuna   juurestik  
laieneb  võrast  suhteliselt  kaugele.  Sademetevaesematel  aladel  asenduvad  puud  tiheda 
astelvõsaga. 
 
5.Pilt. Ahvileivapuu. 
 
 
                                   6.Pilt. Müüroder.                                                      7.Pilt. Akaatsia 
5 
LOOMASTIK 
 
  Savanniloomad on  kohastunud  läbima  pikki  vahemaid vee-
 
ja
  toiduotsingul.
 
Nii
 
 rohusööjad 
kui  kiskjad  eelistavad elada karjades. Veevajaduse  rahuldab  paljudel toit.
 
 Aafrika savannides 
leidub  antiloope,  gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid,  elevante , sebrasid, kaelkirjakuid. 
Suured  rohusööjad  on  omakorda  toiduks   paljudele   kiskjatele:  lõvidele,  leopardidele, 
šaakalitele,  hüäänidele  ning  geparditele.  Veekogude  ääres  elavad  jõehobud  ja  krokodillid. 
Kuivaks  perioodiks  koondub loomastik jõgede
 
 ja järvede lähedusse, esimese vihmaga
 
ja
  rohu
 
 
tärkamisega hajuvad loomad tasandikele poegima. 
  Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub  mitmekesine  linnuriik.
 
Savannis
 
 elavad 
jaanalind ,  marabu,   kurgkotkas   ning  kangurlind.  Veekogude  ääres  flamingod , pardid,  haned , 
kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid . 
  Lõuna-Ameerika  savannides  leidub  suuri  rohusööjaid  loomi  vähem  kui  Aafrikas.  Siin  on 
levinumateks  hirved,   metssead ,  vöötloomad  ja  palju  pisinärilisi.  Kiskjatest  kohtab  jaaguare 
ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8.Pilt. Savanni loomad. 
 
 
RAHVUSPARGID 
 
  Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel
 
 vaid rahvusparkides. Suurimad ja 
tuntuimad  neist  on   Serengeti ,   Nairobi   ja  Virunga  Ida-Aafrikas  ning  Krügeri  rahvuspark 
Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline  maastik  
ja  loomastik,  on  nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha 
arenev  majandusharu  ning  hõlmab  ka  järjest  enam  kohalikku  tööjõudu.  Väärtuslike 
jahitrofeede tõttu on siinsetes
 
 piirkondades suureks probleemiks
 
 salaküttimine, mis
 
 hoolimata 
karmidest karistustest on siiski üsna levinud. 
 
 
 
6 
    9.Pilt. Serengeti rahvuspark. 
 
 
INIMTEGEVUS 
 
  Mõnes  riigis  ennustatakse  lähima  viiekümne  aasta jooksul rahvaarvu muutumist peaaegu 
kahe- või
 
 kolmekordseks. Sellise kasvutempo juures jääb aga maapiirkondades puudu toitvast 
põllumaast  ning  üha  enam  inimesi  siirdub  parema  elu  otsingutel  linnadesse.  Nii  kiire 
kasvutempo  juures  aga  ei  suuda  ka  linnad  kõiki  inimesi  vastu  võtta.  Väärtusliku  põllumaa 
vähesus  üha  kasvava  rahvaarvu  juures 
võib  aga endaga kaasa tuua ulatuslikke 
ja  veriseid  konflikte.  Mõningast 
kompensatsiooni   põllu-  ja  karjamaade 
vähesusele  pakub  üha  uute  alade 
kasutuselevõtt 
ning 
paremate 
taimesortide  külvamine,  kuid  needki 
ressursid   on  lõppkokkuvõttes  siiski 
piiratud. 
 
 
KESKKONNAPROBLEEMID 
 
  Savannide suurimad keskkonnaprobleemid on salaküttimine, tulekahjud, puude
 
 hävitamise 
ning ülekarjatamise tagajärjel maa erosiooniohtlikuks muutumine. 
  Savannialade  karja-  ja  põllumaade  liiga  intensiivne  kasutamine.  Liigne  karjatamine  on 
Aafrikas  savannide  ja   Sahara   kõrbe  piirialal   toonud   kaasa  kõrbe  jätkuva  pealetungi 
savannialadele. Seda piirkonda Aafrikas, kus kohtuvad
 
Sahara
 
kõrb
 
ning
 
 savann, nimetatakse
 
 
Saheliks.  Saheli  riikidest  on  saanud   praeguseks   üks  suurim  näljapiirkond  maailmas  ning 
pidev kiire rahvaarvu kasv süvendab seda tulevikus veelgi. 
 
 
7 
 
KASUTATUD ALLIKAD 
 
https://et.wikipedia.org/wiki/Savann 
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/savann.htm 
http://miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-42-2.htm 
  
8