Nerva (0)

Nerva on Eesti graafikakunstnik . Sündinud 1972. aastal, hariduselt helilooja , kunstiga tegeleb aktiivselt alates 1998. aastast. Ta on teinud sadakond akrüülmaali, enam kui 200 graafikaseeriat, samuti on valminud mitu raamatut ja hulganisti postkaarte. Aastast 2002 on toimunud rohkem kui 60 isiknäitust Eestis ja välisriikides.
Aastatel 1998–2000 joonistas Nerva sadakond pilti, kasutades akrüülvärve. Akrüülmaalide tegemisel töötas ta välja oma tehnika, kuidas pilti osaliselt katta , et saaks pritsida sujuvaid üleminekuid. Aastal 2002 hakkas Nerva kasutama suureformaadilist digitaalset joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan , mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati . Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega " tindi baasil graafika sünteetilisel paberil " ning trükkis oma pildid kaheksavärvilise kunstiprinteriga spetsiaalsele paberile, kattis need pealt UV- kaitsega laminaadiga ning kleepis aluspapile. Alates aastast 2005 kasutab Nerva giclée-nimelist tehnoloogiat ning prindib oma pildid lõuendile.
PILT: Giclée-graafikas ”Tõmbame uttu !” (2014)
Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea.
Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat
PILT: Giclée-graafikas ”Trummi löömine” (2004)
Nerva „Nokklooma pilt“ Selle pildiga näitab kunstnik kui vähe on inimesel õnneks vaja. Kahe jala ja kahe silmaga olend kujutab inimest, kes vaatab seinal olevat nokklooma pilti. Pilt on maalitud rõõmsates värvides, mis viitab sellele, et selle pildiga on soovitud edasi anda head ja rõõmsat tuju. Samuti on näha laest rippuvat lampi, mis annab toale valguse aga muud toas ei ole. Samuti on valgust andev lamp sellel tööl positiivsuse märgiks.
Nerva „Tibutab“ Vastupidiselt eelmise tööga on see teos pigem nukker . Teosel on näha valgeid puid süngel taustal ja esiplaanil vanaprouat vihmavarju alla peidetult, mis viitab kurbusele ja halvale meeleolule. Samuti viitab negatiivsele meeleolule ka vihmasadu terve teose vältel. Samas on ka pildil rõõmsamaid kohti. Nendeks on laternapost, mis valgustab vanamemme ja tema koerakest ja muidugi ka lõbus koerake, kes ei lase ennast väikesest vihmast häirida.
Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla ) on eesti maalikunstnik . Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu.
Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal (nt troopilisele Aafrikale omased loomad põhjamaises looduses). Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
PILT: Giclée-graafikas “Pilvevabrik” (2013)
Navitrolla „Väike valearvestus“ Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid . Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin , mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga.
Navitrolla „Tulge meie parki“ Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis , pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.