Rohe-kärnkonn (0)

Rohe-kärnkonn
7.klass
Välimus
Meie ilusamaid konni
Helehallil, oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud
ning oranzid või punased täpid, mida vanem on konn, seda suuremad on
laigud
Kõht on valge, mustade täppidega
Nahk on krobeline
Kehaehituselt on sale
Kohmakas ja väheliikuv, pole suuteline tegema oma lühikeste tagajalgade abil
pikki ja võimsaid hüppeid
d it Ma s te r tex t style s
Click to e
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit
Master text s
Second level tyles
Third level
Fourth level
Fifth level
M a s te r te x t sty le s
Click to edit
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master te
xt styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Elupaik ja -viis
Valdavalt maismaalise eluviisiga, läheb vette vaid kudemisperioodil
Talub ka riim- ja soolast vett
On avamaastiku liik, asustades aiamaid, põlde ja muid suhteliselt kuivi
elupaiku
Septembrist märtsi-aprillini on talveunes näriliste urgudes või pinnasesse
kaevunult, kus talvitub 3...4 isendit
On öise või videvikulise eluviisiga, kullesed on päevase eluviisiga
Toitumine
Toitub peamiselt mardikatest, röövikutest, lutikatest, sipelgatest ja tigudest
Hangib toitu maast
Püüab lendavaid putukaid harva
Kullesed on taimtoidulised, toitudes vetikatest
Sigimine
Pärast ärkamist (aprillis) lähevad vee-kogudesse kudema
Iga emasloom koeb kuni 12 800 muna
Kudu koosneb kahest nöörist, kus munad paiknevad kahes reas
Kudunöörid paiknevad veekogu põhjas või veetaimedele kinnitunult
Areng
5...6 päeva pärast kooruvad 6...7mm pikkused vastsed
Kulleste areng on kiire ja kestab veetempera-tuurist sõltuvalt 45...60 päeva
Moondunud noored konnad on u.1,6 cm pikkused, kasvades sügiseks 2...2,6
cm pikkuseks
Suguküpsuse saavutavad 3...4 aastaselt
Levik
Kesk-Euroopast Altaini ja Obi jõeni
Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani
Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või
sinna suubuvate jõgede vesikondi
Ohustatus ja kaitse
On Eestis haruldane
Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse
Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud
Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel
Vaenlased
Rebased
Mägrad
Siilid
Kured
Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud
Muud huvitavat
Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud
Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral
paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine
Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava
häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis
Materjali leidsin
www.bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm
Pildid google otsingust
Tänan Vaatamast
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level