Laste kasvatamine vanal ajal (0)

Laste kasvatamine
Koostajad: Ene Zenkevics ja Aliin Sepp
Kuressaare 2009
Pere suurus
Lapsi oli palju
Tütreid ei soovitud
Lapsi saadi algul veest, pärast tõid kured
Rasedus ja sünnitamine
Rasedatele oli lubatud raskest tööst hoiduda
Raseduse ajal ei tohtind vihastuda, võis
sündida närviline või kergesti ärrituv laps
Sünnitati saunas
Ämmaks oli vanem naine
Lapse isa sünnituse juures ei viibind
Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees
või minia?" /"kas isa abi või ema abi?"
Pärast sünnitust
Kuus nädalat oli tite-ema aeg
Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus
Ei tohtind perelauas süüa
Võis hoiduda raskematest töödest kolmeks
kuuks
Katsikud
Enne ristimist käisid inimesed katsikul titte ja
nurganaist vaatamas
Kaasa võeti titeriideid, magushaput leiba,
putru võisimlaga või muud suupärast
Mehed katsikul ei käinud
Ennustati lapse välimuse järgi
Tite toitmine
Toideti rinnapiimaga
Oksendaja- hea laps, pasandaja- paha laps
Hakati varakult andma ka muud toitu
Ema näris toidu suus peeneks ja pani lapsele
sõrmega suhu
Luti eest oli narts, mille sees oli suhkur või
leivapudru meega
6 kuu vanuselt hakkas ta kõike toite saama
Rinnapiimast võõrutati kuskil aasta vanuselt
Tite säng
Laps magas millal ja kus tahtis
Valmistati ka häll
Titekorv oli ema voodi kõrval
Tite riietus
Imik kandis särkki ja mütsi, ümber narts ja
mähkmed
Kui laps seisma hakkas tehti talle pikk kleit
(nii poiss- kui ka tütalastele)
Jalas heegeldatud sussikesed
Lapse karistamine
Enne 10 aastaseks saamist võis kasutada
vitsa
Rohkem oli neid peresid, kus last peksti
Andeks palumine pehmendas karistust
Lõõjaks oli isa
Poisse kisti kõrvust, tutistati, pandi nurka
seisma
Sõõgilaua kombed
Sõõgilauda sassis peaga ja natase nisaga ei
lubatud
Suppi süües ei tohtind luristada
Ei tohtind enne vanemaid lauda tulla
Toitu ei tohtind valida
Väike laps istus sõõmise ajal ema süles
Lauast lahkudes tuli öelda ,,aitäh!"
Laua ääres ei kõneletud
Lapsed sõid laua ääres seistes
Laps ja leib
Sõõgikordade vahepeal võis süüa leiba
Võileivaga ei tohtind ringi joosta ega mängida
Leiva vastu kasvatati lastes sügavat austust
Räägiti, kui palju vaeva tuleb näha, et leib
lauale saaks
Lapse rõivastus
Oli lihtne
Poistel särk, püksid ja pintsakuke
Tüdrukutel seelik, jakk ja särk
Rõivaid kanti seni, kuni ära kulusid
Lapsed käisid enamjaolt paljajalu
Kooliajal kandsid nad jalavarje
Lapsed ja võõrad
Lapsed pidid olma väga tagasihoidlikud
Osad laste emad uskusid ,,santi silma"
Kui toodi külakosti pidid lapsed patsi lõõma ja
,,aitäh!" ütlema
Sõbrad
Lähestikku elavate perede lapsed said ise
sõpradeks
Soovitati sõprust sõlmida oma seisusest
lastega
Kui pered olid omavahel tülis, keelati ka lastel
läbikäimine
Õpetati mõisnikke vihkama
Õpetati loodust armastama
Päike oli laste sõber
Õpetati suhtumist koduloomadesse
Laps ja töö
Kui laps hakkas käima, tuli nel hakata vanemaid
abistama
Esialgu oli poolmänguline
Hiljem kujunesid välja kindlad tööd
3-4 a. laps võeto kaasa puu-ja heinaveole
8-9 a. käidi lamba- või seakarjas
10 a. Lehmakarjas
Kui vanemad olid välitööl, tulid lastel ära teha
kõik kodused tööd
Mänguasjad
Enamasti tegid lapsed oma mänguasjad ise
Puust loomad
Pajupill
Riidest loomad
Puuklotsid
Mängud
Rattaviskamine
Siga
Hüpati keppi
Arstiabi
Arstiabi puudus (lähim arst ja apteek asus
liiga kaugel)
Arstiabi maksis väga palju
Lepiti pigem kohaliku külatarkade abiga
Külasepp tõmbad oma tehtud tangidega
hambaid välja, pani paika väljaveninud
liigeseid
Haigused ja nende ravi
Nahakoi korral määriti hapuoblikat või
tulikamahla nahale
Sügelistest saadi lahti väävlijahust ja sulatatud
rasvast salviga
Veri suleti ämblikuvõrguga
Mädanevale haavale pandi ploomirasva
Kõha puhul vehvermentsi tilku
Ussihammustuse korral kaevati jalg põlvest
saadik maa sisse, või tehti lehmasõnnikust
kompressi
TÄNAME KUULAMAST