Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vanasõnad (10)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

VANASÕNAD


  • Arg kardab ka iseenda varju.
  • Aega läheb, aga asja saab
  • Ega amet leiba küsi, amet annab leiba.
  • Elu on lühike, viha ära pea.
  • Enne mõtle, siis ütle.
  • Enne töö, pärast palk.
  • Enne tee, pärast kiida .
  • Ei virgal puudu tööd ega laisal aega
  • Ei ole halba ilma heata.
  • Ettevaatus on tarkuse ema.
  • Hallpead austa, kulupead kummarda.
  • Harjutamine teeb meistriks.
  • Hea sõna võidab võõra väe.
  • Heategu ei roosteta .
  • Hirmul on suured silmad.
  • Hommik on õhtust targem .
  • Hooletus ees, õnnetus taga.
  • Iga algus on raske.
  • Iga asi omal ajal.
  • Igal linnul ise laul.
  • Ikka tasa ja targu.
  • Julge pealehakkamine on pool võitu
  • Kaks meest ikka kaks meest..
  • Kel amet, sel leiba.
  • Kelle jalg tatsub, selle suu matsub.
  • Kellel janu, sellel jalad.
  • Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida.
  • Kes alustab, peab lõpetama.
  • Kes ees, see mees.
  • Kes hiljaks jääb, see ilma jääb.
  • Kes kannatab, see kaua elab.
  • Kes kord on valetanud, seda teist korda enam ei usuta.
  • Kes tark, see võtab õppust.
  • Kes teisele auku kaevab , see ise sisse kukub.
  • Kes tööd teeb, see rõõmu näeb.
  • Kes tööd ei tee, see süüa ei saa.
  • Kes otsib, see leiab.
  • Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi.
  • Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest.
  • Kes heaga ei kuule, peab halvaga kuulma .
  • Kes käib, see komistab.
  • Kes noorelt valetab, see vanalt varastab.
  • Kui halvasti, siis uuesti.
  • Kui kõht täis, siis meel hea.
  • Kui midagi teed, tee hästi,
  • Kingitud hobuse suhu ei vaadata.
  • Kui pea ei jaga, siis jagavad jalad..
  • Kui tahad , et sul sõpru oleks, ole ise sõbralik.
  • Kuidas töö, nõnda palk.
  • Kured lähevad - kurjad ilmad , haned lähevad – halvad
    ilmad,
    luiged lähevad – lumi taga.
  • Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem.
  • Kus viga näed laita, seal tule ja aita.
  • Kus suitsu, seal tuld .
  • Kõik päevad ei ole vennad.
  • Käbi ei kuku kännust kaugele.
  • Käsi peseb kätt.
  • Küll õnnetus õpetab.
  • Kümme korda mõeldud, üks kord tehtud
  • Küsija suu peale ei lööda..
  • Lahke silm leiab sõpru.
  • Laisal on alati aega küll.
  • Laps noorem, jalg kärmem.
  • Lõpp hea, kõik hea
  • Magaja kassi suhu ei jookse hiir .
  • Maitse üle ei vaielda .
  • Meest sõnast, härga sarvest.
  • Mida ei saa jõuga, saab nõuga.
  • Mida üks ei või, seda üheksa võivad.
  • Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea.
  • Mida vihaga tehakse, läheb viltu .
  • Mis kergelt tulnud, see kergelt läinud.
  • Mis täna tehtud, see homme hooleta.
  • Muna õpetab kana .
  • Muna pole targem kui kana.
  • Naer on terviseks .
  • Oled üle koera saanud, saad üle saba ka.
  • Omad vitsad peksavad.
  • Oma silm on kuningas.
  • Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad.
  • Parem karta kui kahetseda.
  • Parem pool muna kui tühi koor.
  • Parem vaikida kui vaielda.
  • Parem varblane peos kui tuvi katusel.
  • Pill tuleb pika ilu peale.
  • Püsivus viib sihile.
  • Riie ei riku meest.
  • Rumal pea on kere nuhtlus.
  • Ruttu tehtud – rumal töö, kaua tehtud – kaunis töö.
  • Rääkimine hõbe, vaikimine kuld .
  • Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi.
  • Suur tükk ajab suu lõhki.
  • Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid.
  • Sõpru tuntakse hädas.
  • Süües kasvab isu.
  • Targem annab järele.
  • Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega.
  • Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast.
  • Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa.
  • Tarkus tuleb tagantjärele.
  • Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta.
  • Tasa sõuad, kaugele jõuad.
  • Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega.
  • Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal
  • Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi.
  • Terav keel tõstab tüli.
  • Tänasida toimetusi ära viska homse varna .
  • Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi.
  • Töö kiidab tegijat.
  • Tühi kõht on kõige parem kokk.
  • Uni ei anna uuta kuube , magamine maani särki.
  • Valel on lühikesed jalad.
  • Vanasõna ei valeta.
  • Vihastamine teeb vanaks .
  • Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg.
  • Võõrast ära võta, oma ära jäta.
  • Õnn ja õnnetus käivad käsikäes.
  • Õnnetus ei hüüa tulles.
  • Ära hõiska enne õhtut.
  • Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa.
  • Ära kiida iseennast , lase teistel kiita.
  • Ära otsi hobuse seljast.
  • Ööbik laulab öölaulu, kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab
    lõunalaulu.
  • Ühenduses peitub jõud.
  • Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta.
  • Üleannetu poiss ja pahur siga – need teevad alati
    pahandust.
  • Ülekohus ei seisa kotis .
    KÕNEKÄÄNUD
  • Ajas pilli lõhki.
  • Ei lausu valget.
  • Ei seisa pudeliski paigal.
  • Hea nagu ema süda.
  • Jahvatab nagu tatraveski.
  • Jooksis vasikaga võidu.
  • Jäi kahe silma vahele.
  • Jänes põues.
  • Kadus nagu tina tuhka.
  • Kadus nagu vits vette
  • Kange nagu juurikas .
  • Kaval nagu rebane.
  • Kädistab nagu harakas .
  • Laisk nagu porikärbes.
  • Lasi leiba luusse.
  • Nagu hane selga vesi.
  • Nagu kass ja koer.
  • Nagu kass ümber palava pudru.
  • Nagu kana takus
  • Nagu kits kahe heinakuhja vahel.
  • Nagu kivi kaelas.
  • Nagu orav rattas
  • Nagu silgud pütis.
  • Nagu sukk ja saabas ..
  • Nagu öö ja päev.
  • Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista.
  • Nokk kinni, saba lahti.
  • On pigis.
  • Otsi nõela heinakuhjast.
  • Otsi tuult väljal.
  • Pipart sulle keele peale.
  • Pista pintslisse.
  • Pista hõlmad vöö vahele..
  • Sadas nagu oavarrest.
  • Sai triibulised püksid.
  • See on kukepea.
  • Segi nagu puder ja kapsad .
  • Säh, sulle kooki moosiga.
  • Torkas silma.
  • Tuli takus.
  • Töökas nagu sipelgas.
  • Usin nagu mesilane .
  • Vaatas nagu vasikas uut väravat.
  • Vedas ninapidi.
  • Vedas seanahka.
  • Vesi sinu veskile
  • Vesi ahjus.
  • Vihma käest räästa alla.
  • Viskas püssi põõsasse.
  • Võttis jalad selga.
  • Värises kui haavaleht.
  • Ära aja kärbseid pähe.
    53.Ühest
    kõrvast sisse, teisest välja.
    9

  • Vasakule Paremale
    Vanasõnad #1 Vanasõnad #2 Vanasõnad #3 Vanasõnad #4 Vanasõnad #5 Vanasõnad #6 Vanasõnad #7 Vanasõnad #8 Vanasõnad #9
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 202 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Pauri Õppematerjali autor
    126 vanasõna
    53 kõnekäändu

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    VANASÕNAD

    VANASÕNAD Amet meest ei riku. Argpüks kardab ka oma varju. Aus nimi on enam kui raha. Ega kott korda ei vahi, kui meest ennast juures pole. Ega amet leiba küsi. Enam ruumi laias ilmas kui kitsas kehas. Hirmul on suured silmad. Hommik on õhtust targem. Homseks hoia leiba, mitte tööd. Hulgusel kodu kõikjal. Hundid söönud, lambad terved. Iga üks on oma õnne sepp. Igaüks taht kaua elada, keegi ei taha vanaks saada. Ilus ilmale, kuulus kõigile, kodu ei kõlba kuhugi. Inimene on kolm korda rumal: esmalt lapsepõlves, siis paari minnes ja vena eas. Keelatud vili on magus. Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. Kes kahju kardab, see kasu ei saa. Kes kannatab, see kaua elab. Kes kassi kallistab, selle õue õnnistab. Kes oma last armastab, see teda ka karistab. Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb. Kes viimasena naerab, see paremini naerab.

    Eesti keel
    thumbnail
    13
    pdf

    Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

    ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest

    Kultuur
    thumbnail
    3
    doc

    Vanasõnu

    1. 1. Töö kiidab tegijat! 2. Tublidus ei tule tööta, osavus ei hooleta! 3. Mis täna tehtud, see homme hooleta! 4. Ühendatud karjas ei ole hunt hirmus! 5. Mis üks ei või, seda üheksa võivad! 6. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi! 7. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe - kolmekesi! 8. Kes tera ei korja, see vakka ei saa! 9. Kõrtest saab kubu, sentidest kroon! 10. Ühendus annab jõudu! 11. Üks nupp on hea, aga kaks veel parem! 12. Kõigi hea on igaühe hea! 13. Kunas tigedal tänu, või ahnel aitüma! 14. Hirmul on suured silmad! 15. Arg kardab ka oma varju! 16. Lubaja hea mees, aga sõnapidaja veel parem! 17. Tulel on lai käsi, veel sügavam vagu! 18. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea! 19. Kes tööd teeb, see rõõmu näeb! 20. Kuidas külvad, nõnda lõikad! 21. Enne mõtle, siis ütle!

    Kirjandus
    thumbnail
    6
    doc

    Eesti talurahva eluolu XIX sajandil

    Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjale sooviti "Jätku leiba, " millele vastati "jätku tarvis". Kõige tähtsamaks toiduks peeti leiba, kuigi vahel ei jätkunud seda mitte igaks päevaks. Sageli tuli leivaviljadele lisada agaraid, eriti vaesel ajal isegi tammetõrusid, sammalt või kanarbikku. Kevadel muutus ka niisugune leib haruldaseks. Leiba peeti pühaks. Seda tunnistab vanasõna "Austa leiba, leib on vanemad kui meie". Leivaga ei tohtinud mängida ega leivaraasule peab astuda. Kui lapsel juhtus leivatükk käest libisema, pidi ta sellele ülesvõtmisel suud andma. Leivakõrvasena tarvitati soolasilku ja poolvedelat jahusupi ehk körti. Kaua aega ei tuntud eesti rahvast kartulit, selle asemel tarvitati naerist. Tangu- või jahuputru keetis perenaine perele tavaliselt kolmapäeviti. Mõnel pool tunti neid päevi pudrupäevadena. Vahel keedeti ka suppi.

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    odt

    Aforismid

    Ma ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. Everything happens for a reason. See kes ei tea midagi ja teab et ei tea midagi, teab rohkem kui see, kes ei tea midagi ega tea, et ei tea midagi. Mõtetute mõtete mõtlemine mõtetutele mõtetele on mõtetu ajaraiskamine mõtetute mõtete mõtlemisele. Valetaja valetas valetajale, et valede valede valetamine on vale. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel. Eksju minu eksju on sinu eksjust eksjum, eksju? Tere august, käes on august, ütles August teisest august. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Palun vaikust, ma arenen! Kui sa tundsid end puudutatuna, siis tea, et keegi katsus sind. Kui tahad ko

    7. klassi ajalugu
    thumbnail
    54
    doc

    Tsitaadid

    täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab rahu oma kodus. J.W.Goethe

    Kirjandus
    thumbnail
    57
    doc

    Hiir rätsepaks

    Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

    Kirjandus
    thumbnail
    32
    doc

    August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

    August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A

    Kirjandus




    Kommentaarid (10)

    kraskagm profiilipilt
    kraskagm: Isegi sellist asja ei olnud: Teise silmas pindu näed aga enda silmas palki ei näe.

    Peaks ütlema, et see oleks võinud olla 10 punkti mitte 50.

    Suht tuletatud värk.
    19:06 22-12-2008
    emmy profiilipilt
    emmy: Väga palju vanasõnu ja kõnekäändeid, hea materjal.
    20:53 13-02-2010
    katuha profiilipilt
    katuha: aga miks vastuseid ei ole ? Muidu päris põhjalik :)
    19:06 24-11-2008



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun