Brasiilia (0)

BRASIILIA
Anžela Arzumanjan
Vlada Djatšenko
11.a klass
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas. 
Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, 
hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. 
Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Brasiilia lipp
Brasiilia  vapp
Faktid
 Riigi täisnimi: Brasiilia  Liitvabariik  (República 
Federativa do  Brasil )
 Pealinn:   Brasília
 Pindala:           8 5
  11 9
  65 km²
 Rahvaarv:       192 2
  96 0
  00 (2010)
 Asukoht maailmajagude alusel: Ameerika
 Kliimavööde:   ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, 
troopiline  ja  lähistroopiline  kliima (viimast on väga 
vähe, üksnes riigi lõunaotsas)
 Loodusvöönd:  savann , ekvatoriaalne  vihmamets
 RKT 1 el. kohta: 4720$ (1997)
Ekvatoriaalne 
loomastik
vihmamets
Vihmametsadele tüüpilised 
loomad elutsevad puudel. 
Tavalised  on  ahvid  (näiteks 
Aafrikas šimpansid ja  gorillad , 
Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb 
Aasias orangutangid ja makaarid) 
palav  ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus 
ja laisikud, kiskjad (jaaguarid ja 
aastaajad  pole selgelt eristunud. Kuude 
puumad), linnud ( tuukanid  ja 
keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi koolipriid), maod (anakondad, 
või enam ja aastas langeb sademeid 
boad ja võrkpüütonid). Loomastik 
harilikult 2000 mm  ringis . Hoolimata 
on rikas ka maapinnal. Seal 
suurest sademetehulgast on aurumise 
elutsevad massiivsed loomad 
intensiivus sellises kliimas kõrge, mistõttu  paksu nahaga: metsead, pühvlid, 
puude kasvu limiteerib tihti  veedefitsiit .
kääbusjõehobud, okaapid, 
ninasarvikud, taapirid jt. 
taimestik
Vihmametsa kõrgema osa moodustavad üksikult või rühmiti kasvavad 
hiigelsuured kõrge võraga  igihaljad  puud. Suuremate puude all kasvavad 
tihedamalt madalama võraga puud. Kuna puude kõrgelasuvad võrad 
katavad suure osa päikesest, jõuab maapinnale väga vähe valgust. 
Vähesest valgusest  tingituna  on vihmametsade  alustaimestik  suhtelisel 
hõre. Alustaimestik on suhteliselt hõre
Huvitavaid fakte
 Kuigi  vihmametsad  katavad vaid 6% maakera pinnast, 
elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest.
 Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad 
erinevad taimed ühtaegu õitseda ja  vilju  kanda.
 Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest 
vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja 
üksteisega tihedasti läbi  põimunud  puude võrad 
varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
 Vihmamets on valgusvaene  kooslus , mistõttu 
rohttaimi ja põõsaid praktiliselt pole.  Rohurinne  esineb 
vaid lagendikel, kus on rohkem valgust.
 Enamik vihmametsa loomadest elutseb ühel 
puurinnetest.
Savann
Taimestik
Savann on troopiline või lähistroopiline 
Tüüpilisteks savannitaimedeks on 
puisrohtla . Savannid on rohttaimedega 
akaatsia,  ahvileivapuu , sõrmrohi, 
kaetud suured tasandikud, mida 
purpur -hiidhirss, eukalüpt ja 
ilmestavad üksikud puud. Savannis levib   pudelpuu . Rohttaimedest on 
lausaliselt rohurinne, kuna rohttaimed ei  valdavaks vihmaperioodil kiiresti 
vaja palju vihma ning taluvad kuivust. 
kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil 
Savannis on kaks  aastaaega : vihmane ja 
kuiv. Temperatuurid jäävad aastas 
taimede maapealsed osad kuivavad, 
keskmiselt 20–30 kraadi vahemikku. 
säilivad vaid maasisesed juured ja 
Kuival  aastaajal on sademeid vähe – 
alumistes lehetuppedes asuvad 
ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal 
pungad .
seevastu kuni 1000 mm
Loomastik
 Aafrika  savannides  leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, 
gnuusid, elevante,  sebrasid , kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda 
toiduks  paljudele  kiskjatele: lõvidele, leopardidele, šaakalitele, hüäänidele 
ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid.
Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub  mitmekesine  linnuriik. 
Savannis elavad jaanalind,  marabu , kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude 
ääres  flamingod , pardid,  haned , kured,  luiged  jne. Omapäraseid  ehitisi  
püstitavad savannidesse sipelgad ja  termiidid .
Brasiilia 
metsadest
Suurima lehtmetsaga ala
Vihmamets võtab enda 
alla 1/3 riigi 
territooriumist
Mets hävineb tohutu 
kiirusega - 4km² tunnis
Tingis I-se  ÜRO  
keskkonna ja 
arengukonverentsi 
kokkukutsumise 1992a.
Metsandus
Metsandusega seotud probleemid:
 7,74 miljonit ha maharideks 
Põhjused:
lubatuda metsa
 Trans-Amazonase kiirtee
 Põlis- ja istutatud  metsad
 Liigne urbaniseerumine
 Liigne raie
 Eukalüpt ja mänd
 Teede laiendamine
 Eksporditavad tooted
Tagajärjed:
 Väheneb  liigirohkus
 Kliimemuutused
  Veeringe  kadu
 Kultuuride häivitamine
 Metsade maha  raiumine  
Brasiilias on juba üle 50% metsast 
kaitse all 
Metsatööstus
 METSAVARUMINE,  METSARAIE
 SAEVESKID ( palgid , prussid, lauad)
 EHITUSTÖÖSTUS ( laast - ja kiudplaadid, 
vineer )
 MÖÖBLITÖÖSTUS
 TSELLULOOSI- JA  PABERITÖÖSTUS
 PUIDUKEEMIA (vaigud, tärpentiin, piiritus)
Metsade majandamine
 METSAISTUTUS JA ISTIKUTE KASVATUS
 KUIVENDAMINE
 HOOLDUSRAIE, HARVENDUSRAIE
 KAHJURITÕRJE
 VÄETAMINE
INFO
 http://
v2ikekevin.weebly.com/ekvatoriaalne-vihmamets.html
  http://et.wikipedia.org/wiki/Vihmamets
  http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia
  https://et.wikipedia.org/wiki/Savann
  https://prezi.com/qmp6zjhcqc4l/brasiilia-metsandus/
  http://www.google.ru/url?sa=t&rct=j&q =&
esrc=s&source=web&cd=4&ved=0CDMQFjAD&url=htt
p%3A%2F%2Fwww.mgm.ee%2Fgeo%2FMAGA%2Fppt%2FME
TSAMAJANDUSEGEOGRAAFIA.ppt&ei=6dARVbrkBonAOd
fJgIgM&usg=AFQjCNHGYZeh-ZK12hkimiaUK361DxS0q
w&bvm=bv.89184060,d.d24&cad=rjt
 https://
www.google.ru/imghp?hl=ru&tab=wi&ei=HNIRVelVhJI
91aaAGA&ved=0CBAQqi4oAg
 Maailma  atlas , lk.93
Täname 
tähelepanu eest!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Faktid
• Slide 4
• Ekvatoriaalne vihmamets
• Slide 6
• Huvitavaid fakte
• Savann
• Slide 9
• Brasiilia metsadest
• Metsandus
• Metsatööstus
• Metsade majandamine
• INFO
• Slide 15