ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide.
(plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja
Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt osaliselt päikesepaistelised, madalat kasvu veetaimedega (vesimünt, penikeel) ning kaladeta väikeveekogud. Oluline on ka see, et need
peenestatakse. PALJUNEMINE Innaajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid emasele mantliõõne alla suukoonuse kurdude või seemnehoidlate külge. Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. ERIKOHASTUMUS Seepia kasutab vaenlaste ja saagi segadusseajamiseks mitut meetodit. Saaki otsides muudab ta pidevalt oma värvust, et jääda ümbritsevas keskkonnas võimalikult märkamatuks. Vahel laseb seepia oma tindikotist
Kui tooriku mõõdud on välja viilitud, tõmmatakse märknõelaga painde kohta joon ja kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi täidetakse peene kuiva liivaga või valatakse sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutusraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja toru materjalist. Painderaadius teras ja duralumiinium torudel läbimõõduga kuni 20 mm, võetakse kaks toru läbimõõtu. Torudel üle 20 mm on painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga
Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde
Kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud toidumassi ning sisaldab ensüüme,mis lõhutavad süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või 1 lümfisoontesse imenduvad. Peensoole sisepind on kaetud kurdude ja hattudega. Kurrud suurendavad peensoole imendumispinda ja lisaks sellele suurendavad sisepinda ka miljonid väikesed väljasopistised hatud. Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde
Häälekurde saab pingutada ja lõdvaks lasta. Mida enam on häälekurrud pinges, seda kõrgem hääl. Meeste häälekurrud on naiste omadest pikemad. Sellepärast on meeste hääl naiste häälest madalam. Teatavasti tekitame häält, kui seda soovime. Hingamisel on kurdudevaheline pilu avatud. Õhk voolab häälekurdude vahelt takistamatult läbi ja kurrud ei võngu. Häält ei teki. Häälitsemisel on kurrud kokkusurutud. Kurdude vahelt läbi voolav õhk paneb need võnkuma. Inimeste Kuuldepiirkonnaks loetakse kokkuleppeliselt 16 Hz 20000 Hz. Heli, mille sagedus on väiksem kui 16 Hz, nimetatakse infraheliks. Heli, mille sagedus on üle 20000 Hz, nimetatakse ultraheliks. Heli Infraheli Kuuldav heli Ultraheli Vähem kui 16 Hz 16 Hz-20 kHz 20 kHz-1,6 GHz
Kogritsad Kogritsa liik on väga haruldane. Neid on väga raske leida metsades. Ja et nad söödavaks teha peab oskama neid söödavaks tegema. Kevadkogritsaid võib leida aprillist juunini, aga kõige tihemini ikkagi mais. Nad eelistavad kasvada Eestis peamiselt männikumetsas. Kogritsat on näiliselt lihtne ära tunda. Seene ära tuntav osa on rohkemate või vähemate sagarate , kurdude ja voltidega kübar. Kõikides kevadkogritsa osades leidub biokeemiliselt ohtlikku rakumürki güromitriini. Güromitriin laguneb suhteliselt hõlpsasti nii kõrge temperatuuri kui ka hapete mõjul, moodustades inim-organismile tugevalt mürgiseid vaheühendeid. Ohu vältimiseks tuleb korjatud kevadkogritsaid tingimata vees keeta. Riskide vältimiseks tuleks seda teha lausa kaks korda erinevas vees, kusjuures vedelikku peab kogritsatega võrreldes olema vähemalt kolme-
Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre
) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskesta pärislestmes asetsevad verekapilaarid, lümfikapilaarid, väiksemad näärmed, leidub sidekoelisi näsasid ja silelihas rakke, mis moodustavad lihaslestme. Lihasleste võimaldab limaskesta aktiivsetliikumist (kurdude moodustamine ja kaotamine), reguleerib ka lümfi ja verevoolu ning näärmete tegevust. Lihaskest. Reguleerib elundi valendiku suurust ja peristaltika teel segab ning transpordib seedekanali sisaldisi. Lihaskest koosneb silelihaskoest ja tavaliselt moodustab kaks teineteisega ristuvat kihti: välimine ehk nõrgem kiht on pikikiht, sisemine ehk tugevam kiht on ringikiht. Lihaskihtide vahel on rohkesti vere- ja lümfisooni ning motoorikat
- taga: pilkkõhrede tipud + kõhredevahelist sälku ümbritsev pilkkõhredevahe-kurd – plica interarytenoidea KÕRIÕÕS JA HÄÄLEAPARAAT - pilkkõhrede hääljätketelt lähtub kilpkõhrenurga sisepinnale hääleside – ligamentum vocale - pilkkõhrede anterolateraalselt pinnalt kilpkõhrenurga sisepinnale esikuside – ligamentum vestibulare - plica vocalis + plica vestibularis - külgeseinas kurdude vasta kõrivatsake – ventriculus laryngis - esikupilu – rima vestibuli + häälepilu – rima glottis - Häälepilu pars intermembranacea (eesmine 2/3) pars intercartilaginea (tagumine 1/3 – pilkkõhrede vahel) - glottis – hääleaparaat - vestibulum laryngis - cavitas infraglottica LIIGESED - Articulatio cricothyroidea sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva vahel kombineeritud šarniirliiges -> frontaaltelje ümber
6 kui 90 liiki linde, nagu näiteks must-toonekurg ja valge-toonekurg. Siit võib leida ka kaeluskotkast ja raipekotkast (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Asfalt merest Üks Surnumere kummalisemaid fenomene on see, et see eritab bituumenit (asfalt), mida aeg- ajalt võib näha klompidena pinnal hõljumas. 1834. aastal oli kaldale uhutud 2700-kilone bituumenikamakas. Tõenäolisem on aga see, et asfalt immitseb läbi kurdude ja pragude ning jõuab merepõhja koos kivisoola kamakatega. Kui kivisool vees lahustub, tõusevad asfalditükid pinnale Sajandite jooksul on bituumenit kasutatud väga mitmel moel: paatide veekindlaks tegemisel, ehituses ning isegi putukatõrjevahendina. On arvatud, et umbes neljanda sajandi keskpaiku e.m.a hakkasid egiptlase bituumenit laialdaselt kasutama mumifitseerimisel, kuid mõningad asjatundjad on selle kahtluse alla seadnud (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013).
Kõrva peamised ehituslikud osad välis-, kesk- ja sisekõrv. Väliskõrv koosneb pea välisküljel paiknevast elastsest kõhrelisest toestikust ja seda katvast nahast (kõrvalest) ning väliskuulme käigust. Viimane on ühenduses keskkõrvaga- trummiõõnega-, kus asetsevad kolm kuulmeluukest (vasar, alasi ja jalus). Teisel pool kuulmeluukesi on sisekõrva osad tigu ja poolringkanalid. 3.2 Kuulmise abivahendid Nähtavat osa kõrvast nimetatakse kõrvalestaks. Kõrvalesta kurdude palistuste ülesanne on koondada helisid. Vanasti kasutasid kuulmispuudega inimesed abivahendina kuuldetoru, mis kogus ja koondas rohkem helilaineid kuulmekäiku ja seega parandas kuulmist. 3.3 Kõrvavaik Kõrvavaiku eritavad väliskuulmekäigu servanahas asetsevad vaigunäärmed. Kleepuv vaha koos väliskuulmekäigus olevate karvakestega toimib lõksuna, püüdes tolmu ja mustust enne, kui see jõuab õrna trummiõõnde. 3.4 Heli ja kuulmine
Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30meetrit. Pikkus 400meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 55. Maakoore kõikuvliikumised? 56. *Kurrutusliikumised - Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. 57. *Murrangliikumised(maakoore rebendrikked) - Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. 58. *Nihked - Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda. 59
liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne.Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. *(5) Maakoore kõikuvliikumised? *Kurrutusliikumised-Kivimikihtide lainetaline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. *Murrangliikumised (maakoore rebendrikked)-Murrangliikumised on maakoore osade nihkumine pikki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. *Nihked- Nihkumine toimub horisontaalsuunas pikki siirdepinda
Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. *Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Mesofüütidega võrreldes on kserofüütidel reeglina rohkem õhulõhesid, kuid need on väiksemad. Karvadega kaitstud õhulõhed asuvad süvendites või lehe kurdude sisekülgedel. Veepuudusel rullub leht ülespoole kokku. Niimoodi on võimalik vähendada transpiratsiooni õhulõhesid päriselt sulgemata. *Kserofüütide mesofüll koosneb harilikult ühesuguse ehitusega võrdlemisi tihedalt asetunud rakkudest. *Selgelt eristunud sammaskude esineb harva *Kserofüütide mesofüllis leidub suhteliselt rohkem tugikudet, mis muudab lehe jäigaks. Seda nähtust nimetatakse sklerofülliaks.
Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum - Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor - ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor. Kurrutus - kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang - lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan - valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
varem) Noor mäestik lühikest aega geoloogiliste välisjõudude toimele allunud mäestik, millele on tüüpilised sügavad orud, järsud nõlvad ja teravad tipud (kesk- ja uusaegkonnas kujunenud mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid,
olekus. Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit Mandriline maakoor- mandrite ja osa mängiv tegur selfimerede alune maakoor. Lähtekivim- aluskivim, millest tekib Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, mulla mineraalne osa peamiselt basaltseist kivimeist koosnev Mulla mineraalne osa- mullas olevad maakoor. kivimid ja muud mineraalid kokku Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Huumus- maismaal toimuva orgaanilise Maa sisemiste jõudude toimel. aine lagunemise saadus- maapinna Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud lähedusse kõdukihi alla moodustunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. pruuni kuni musta värvusega amorfne aine Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete kivimeist koosnev vedel mass
Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma Kihtvulkaan- valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud laava ja tuha kihtidest enamasti ookeanilise laama sukeldumispiirkondades
Seedimise käik kohevast sidekoest - Suuõõs toidu peenendamine ja segamine libeda ning süsivesikuid võimaldab lihaskihi kontraktsiooni puhul limaskesta iseseisvat lokaalset lagundama süljega liikumist (kurdude moodustamine) ja nihkumist lihaskesta suhtes - Neelamine toit viiakse suuõõnest neeldu, neelust söögitorru ja sealt makku puudub kõvasuulaes ja igemetes, tihenenud keele- ja neelupiirkonnas - Magu - mõlemas sidekoekihis on lümfoidkude, näärmed, närvid ja sooned
servas. Viljakehad enamasti puuduvad. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit. Väga sage kogu Eestis. Halli hõlmasambliku nimi viitab otseselt selle samblikuliigi kõige silmatorkavamale tunnusele - suurtele (kuni 2 cm laiustele), substraadile nõrgalt kinnitunud, ümardunud ja tõusvate otstega hõlmadele, mis pealt on sinakas- või rohekashallid. Hõlmade alapool on servaosas pruun, sageli läikiv, keskosas muutub mustaks. Talluse pind võib olla kergelt kortsuline-kurruline ning kurdude harjal, enamasti aga siiski hõlmade servas on luubiga näha mitmesuguseid väljakasveid ja terakesi - isiide ja soreede. Nii talluse suurus, hõlmade kuju ja lõhestatus kui ka vegetatiivsete paljunemisvahendite asend ja rohkus varieeruvad tugevasti. Hall hõlmasamblik kasvab peamiselt okaspuude (kuuse, männi) ja kase, harvem teiste lehtpuude tüvel ning okstel, tihti ka puidul, harva graniitrahnudel; eelistab happelisemat substraati. Hall karesamblik Pseudevernia furfuracea
Peensoole osad Peensool jaguneb kaksteistsõrmikuks, tühisooleks ja niudesooleks. *kaksteistsõrmik 25-30 cm pikk, lingukujuline peensoole algusosa. *peensoole ülemist 2/5 peetakse tühisooleks (v.a. kaksteistsõrmik) ja ülejäänud 3/5 niudesooleks. iseloomuliud Keskmiselt 5 m pikk. ehituslikud Peensoole limaskest moodustab imendumispinna suurendamiseks ringkurde ja hatte. elemendid (kurdude Väidetavalt suurendavad kurrud soole imendumispinda ligi 3korda ja hatud u 10korda. ja hattude ehitus) *Ringkurrud algavad 12sõrmiku keskosast, kus nad on kõige tihedamad ja kõrgemad (kuni 1 cm), tühisooles jäävad nad hõredamaks ja madalamaks, niudesooles on neid ainult selle algusosas. *peensoole hatud kujutavad endast 0,3-1,5 mm kõrgusi limaskesta väljasopistisi. Hatt
pehme või püstine. Sõrgu ja kapju hinnatakse kuju ning tugevuse järgi, kas siis normaalsed, püstised, teravad ja lamedad. Puuduliku hooldamise korral võib esineda kabja ja sõra vigu, näiteks pikk kabi või ristsõrad. 9 2.12 Nahk Nahka hinnatakse olenevalt loomaliigist ja tootmistüübist. Hindamise aluseks on naha paksus, mida mõõdetakse viimase roide kohalt ja kaela kurdude jämeduse järgi. Nahk on paks või õhuke, elastne või mitteelastne, lahtine või kinnine. Hinnatakse ka nahal olevat karva, kas siis pikkuse, peenuse ja tiheduse järgi. Seejuures tuleb arvestada looma olelustingimusi, sest madal temperatuur ja karm ilmastik soodustavad pika tiheda karvkatte tekkimist. 3.Põlvnemine Tihti kasutatakse valiku tegemiseks põlvnemist ehk vaadeltakse looma vanemate näitajaid, et hinnata vastava looma väärtust. On kindlaks tehtud, et kõige
aastalMuuseumitanude laius on 24 cm - kahekordseks kokkumurtuna 48 cm (kogulaius), kõrgus 22 cm. Tanu valmistamisel on vaja lõigata sobivate mõõtudega ristkülikukujuline riidetükk (mitte unustada õmblusvaru). Ette serva peale õmmelda 2-3 cm laiune punane pael, selle peale kinnitada kardpits. Tanule tikkida siidlõngadega lillkiri. Tanu sopp kurrutada 1 cm sügavustesse kurdudesse. Kurrud pressida sisse kuni tikandini. Tanu tipus õmmelda kurdude otsad kinni. Tanu alumine serv palistada 1,5 cm laiuselt. Palistuse vahelt tõmmata läbi linasest lõngast keerutatud kinnitusnöör, millega tõmmata palistus kukla taha krookesse ja siduda tugevalt pähe. Pähe seati tanu nii, et otsmikul võis natuke juukseid paistma jääda. Tanulint, s.o värviline siidpael kinnitati lehvi seatuna 13 kuklapalistuse keskkohta (paelõmbluse otsale), jättes lindiotsad 35-40 cm pikkuselt rippuma. 19
Läänemeres seepia ei elutse. Innaaeg kestab kevadest suveni ning sellel ajal on isastel seepiatel silmatorkavad kreemikad ja purpursed ristivöödid. Kui isasloomale mõni teine seepia läheneb, tõstab ta ühe kombitsatest püsti. See on seemnerakkude liigutamiseks kohastunud kombits. Juhul, kui see teine seepia samamoodi ei reageeri, näeb isane, et tegemist on emasloomaga ning ta läheneb emasele, et panna spermatofoorid emasele mantliõõne alla suukoonuse kurdude või seemnehoidlate külge. Seejärel muneb emasloom 20-kaupa umbes 300 muna. Kogu see tsükkel kestab ühe aasta. Iga muna kaitseb musta värvi vedeliku kiht. Munadel on ka eriline jalake ehk vars, millega veealuste esemete, näiteks vetikate varte külge kinnituda. Et seepia söögitoru läbib miskipärast ta aju, ei suuda ta neelata kuigi suuri toidupalasid. Sama viga on ka kuni paarikümne meetri pikkustel hiidkaheksajalgadel. Sipelgast suuremad palad hakkavad
edasiliigutamine. Raud talletatakse ferritiinis maksas, hemoglobiinis veres (nimeta elundid, molekulid) (2p) Gastriini sekretsioon toimub (nimeta elund) maos ja ta mõjutab kaksteistsõrmiksoole ja mao talitust. (2p) Sapp on vajalik rasvade imendumiseks (nimeta elund, millest) peensoolest. Peensoole imenduv pind suureneb 200m2 (nimeta pindala ja mille arvel) kurrud, hatud, mikrohatud 15 Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind 200 m2-ni (nimeta elund) peensooles (2p) Glükoos talletatakse maksas (nimeta elund) glükogeenina (millena) (2p) Seedeelundid, mis toodavad amülaasi on (nimeta elundid) kõhunääre, süljenäärmed (2p) Amülaasi produtseerivad kõhunääre, süljenäärmed (2p) Peenestamise eest vastutavad seedeelundkonda kuuluvad elundid on: hambad ja keel (2p) Mao pärisnäärmed toodavad (nimeta ensüüm) soolhapet (2p)
leidub. Sain teada, et nende välimus võib olla väga mitmesugune, kuid kõigile on iseloomulik kolme elundi olemasolu, need on mantel, jalg ja hõõrel. Limused on üks liigirikkaim rühm lülijalgsete järel, nad elavad nii maismaal, magevetes kui ka meredes ja ookeanides. Töös selgus ka see, milline on limuste tähtsus. Seda tööd oli huvitav teha, sest sain teada palju sellist, mida ei olnud kuulnud. Näiteks see, et mõned karbid moodustavad mantli kurdude vahele pärleid. Pärlid on väga hinnalised ehted. Pärlite kättesaamiseks tuleb karbi kojad avada ning karp surmata. Kõikjal maailmas kannavad lained randa meres elavate tigude kodasid. Neid kodasid on paljudel meilgi kodus. Need on värvikad ja eksootilised. Varem olid limused minu jaoks väga võõras teema, teadsin ainult tigudest, karpidest ja peajalgsetest, kuid töö käigus selgus, et neid on palju rohkem. Limused on minu meelest väga omapärane ja huvitav hõimkond. 16
ensüüme Golgi kompleks Koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsiternikestest ja põiekestest ning neist ühendavatest kanalikestest. Kõik osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb taimedes ka rakukesta moodustumises. Mitokonder Ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud arvukate kurdude ja sopistustega, mida nimetatakse harjakesteks. Nende vahele jäävat ruumis ehk maatriksis leidub mitokondriaalset DNA-d ja RNA-d. Seal paiknevad ka mitokondriaalsed ribosoomid, mis sünteesivad organellile vajalikke valke. Mitokondrite põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Rakuhingamise käigus viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Selleks vajavad mitokondrid hapnikku. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest. 11 Tsütoskelett
Kui kurru tiivad on enam-vähem paralleelsed (nurk on 0 kraadi), öeldakse, et kurd on isoklinaalne. Telje pinna järgi: sümmeetriline, asümmeetriline, sukelduv, ülepaindunud, lamav. 104. Kurru elemendid lukk, tiivad, telgjoon, telgpind. Kurru kummatki külge nimetatakse tiivaks. Kurru lukk on joon, mis jagab kurru kaheks tiivaks. Kurru telgpind on pind, mis ühendab järjestikuste kurrukihtide lukkjooni. Tasapinnalist telgpinda nimetatakse telgtasandiks. 105. Kurdude liigitus kurru telgpinna orienteerituse järgi: püst-, kald- ja lamav kurd. Kaldkurrud. Telgpinnad on kaldus, kurrutiibade kallakussuunad ja kaldenurgad on erinevad. Lamavad kurrud. Telgpinnad on horisontaalsed. Püstkurd. Kurru tiivad on vertikaalsed (isoklinaalne kurd). 106. Kurdude peamine esinemiskoht orogeenis kurrutuse ja pealenihete vöönd Orogenees e. mägede teke (inglise k. orogeny).
· Maa tuum maa keskpunkti ümber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel · Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksunekest, mis omakorda jaguneb ülemisex ja alumisex vahevööx · Mandriline maakoor 35-80 km paksune sette-, tard-, ja moondekivimitest koosnev maakoore osa · Okeaaniline maakoor 5-10 km paksune, peamiselt basaldist koosnev maakoore osa · Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärel · Murrang sügav maakoorelõhe, mille tekkimisel maakoore osad üxteise suhtes nihkuvad · Magma maa sügavustes tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam · Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma · Kihtvulkaan vulkaan mis purskab vaheldumisi gaase, tuhka ja laavat
Seedeelundid Suuõõs, neel, söögitoru Magu Maks Kõhunääre e. pankreas Peensool ja jämesool Seedimine Toitainete töötlemine organismile sobivateks komponentideks ja seejärel imendumine Seedimisega paralleelselt toimub toitainete ladestumine (maksas), Jääkainete eemaldamine, Hormoonide produtseerimine, Immuunreaktsioonid Seedekanal Seedekanali histoloogia Sisemine limaskest e. tunica mucosa, milles on lihaskiht, mis tagab kurdude liikuvuse aluskiht e. submukoosa, mis tagab kurrulisuse Keskmine kiht on lihaskiht e. tunica muscularis Sile seroosne väliskiht on tunica serosa Seedekanali epiteel on olenevalt paiknemisest kas ühe- või mitmekihiline silinderepiteel Lihaskiht koosneb silelihastest (va. pärasoole välimine sulgurlihas, mis on vöötlihas) Serooskiht on kõhukelme üks osa, mis vähendab hõõrdumist Seedekulgla näärmed Nn. suured näärmed:
rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore liustikust kaugem nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. 40. Maakoore kõikuvliikumised? ● Kurrutusliikumised-kivimikihtide lainetaoline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurrud võivad kujuneda nii horisontaaljõudude kui ka vertikaaljõudude toimel. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja jooksul, enamasti suurte sügavustes. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrge temperatuur. ● Murrangliikumised (maakoore rebendrikked) on maakoore osade nihkumine piki nihkepinda. Kõigepealt kujunevad lõhed. Murrangud võivad moodustuda nii ühe kui ka mõlema ploki liikumisel üksteise suhtes. ● Nihked-toimuvad horisontaalsuunas piki siirdepinda
Nende lihakad, paksu kutiikula või vahakihiga kaetud varred on kohastunud vee säilitamiseks. Mesofüll on enamasti homogeenne, varre keskosa täidavad õhukesekestalised rakud, mis moodustavad veesäilituskoe. Kserofüütide lehed on sageli pealt kurrulised, kaetud epidermi ja paksu kutiikulaga, viimast võib katta vahakiht. Mesofüütidega võrreldes on kserofüütidel reeglina rohkem õhulõhesid, kuid need on väiksemad. Karvadega kaitstud õhulõhed asuvad süvendites või lehe kurdude sisekülgedel. Veepuudusel rullub leht ülespoole kokku. Niimoodi on võimalik vähendada transpiratsiooni õhulõhesid päriselt sulgemata. Leht võib rulluda ka allapoole, näiteks sugukonnas kanarbikulised (Ericaceae), mürdilised (Myrtaceae). Õhulõhed asetsevad sel juhul lehe alumisel pinnal, karvade vahel. Karvade kaitsefunktsiooni näiteks võib tuua vesi-kirburohu (Polygonum amphibium) vees (f. amphibium) ja maismaal (f. terrestre) kasvavad vormid
9) Tektoonilised kõikuv- ja kurrutusliikumised, neotektoonilised ja nüüdisliikumised. Kõikuvliikumisteks nim ulatuslikke maakoore piirkondi hõlmavaid aeglasi vertikaalliikumisi – vajumisi või kerkimisi. Praktiliselt ei olegi maakoore kohti, mis püsiksid täielikus liikumatuses.Kurrutumine on kivimikihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevuse katkestamiseta. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pika aja vältel enamasti maakoore suures sügavuses. Kivimite plastilisust suurendab suur rõhk ja kõrgendatud temp. Kurrutumine on eriti isel geosünklinaalsetele piirkondadele, kuid üksikuid laugeid kurde võib leida ka platvormsetel aladel. Kurrud erinevad üksteisest väliskujult, tekkeajalt ja leviku (koosesinemise) Kui nüüdisaegsetena käsitletakse ajaloolisel
2. Jämesoole lihaskest ● 2-kihiline: sisemine ring- ja välimine pikilihaskihtst ● umb- ja käärsoolel omapärane pikilihaskiht, mis mood. 3 u 1cm laiust üksteisest võrdsel kaugusel asetsevat lihaspaela TAENIA, mis koonduvad ussripiku lähtekohal. - lihaspaela tõttu on ringkiht ebaütlase toonuse all, moodustades soolevalendikku sissepoole pöörduvaid käärsoole-poolkurde - paelte toonus kroogib sooleseina kokku, tekitades kurdude vahele väljasopistisi - käärsoolekoopaid - välispinnal vastavad neile ristivaod ● Lihaskesta funktsioon: peristaltilised liigutused ja pendelliigutused, mis kindlustavad soolesisu edasiliikumise 3-4 tõukega päevas. ● pärasoole lõpposas asuvad anaalsfinkterid moodustuvad paksenenud ringkihist - sisemine pärakusulgur ei allu tahtele (autonoomne NS) - välimine sulgur allub tahtele, on vöötlihaskoest
trahheasse. Kilpkõhre all asub ümar sõrmuskõhr. Seestpoolt on kõri vooderdatud limaskestaga. Kõris asub veel hääleaparaat, mille moodustavad häälekurrud, mille vahele jääb häälepilu ja osad kõrilihased. Hingamise ajal on häälepilu laienenud, kõnelemise ajal aga häälekurdude pingutatuse tõttu ahenenud. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega väljahingamise ajal. Pingul häälekurdude puhul on heli kõrgem, lõtvunud kurdude puhul aga madalam. Hääle tugevus aga sõltub häälepilu läbiva õhujoa tugevusest. Hingetoru ehk trahhea: Kõri sõrmuskõhrest allapoole kulgeb trahhea ehk hingetoru. Täiskasvanul on trahhea umbes 10 13 cm pikkune, jäik, alati avatud silinderjas õõnes moodustis. Toeseks on 16 20 poolrõngakujulist hingetorukõhre. Need hoiavad trahhea valendiku alati lahti. Trahhea on seestpoolt vooderdatud limaskesta ja ripsepiteeliga, mis eemaldavad
servas olevad kivimid kõrgeteks mäestikeks, vulkaanilisteks saarteks. 2.Kahe mandrilaama põrkumine-nende servad purunevad,painduvad,kerkivad ka kõrgeteks mäeahelikeks.Mandrilised laamad on liiga kerged,et vahevöösse vajuda ning kuhjuvad seetõttu kivimitena üksteise otsa,kasvatades mandrilist maakoort aina paksemaks,neis kohtades esineb maavärinaid,kuid vulkaanipurskeid vähem sest maakoor on väga paks.(India ja Euraasia laama põrkumine).Seega kurrutuse(kurdude teke maakoores laamade liikumise tagajärjel) tagajärjel tekivad kurdmäestikud,mis on lainekujulistesse voltidesse surutud laamad. 3.Kahe ookeanilise laama põrkumine-ühe laama serv sukeldub vahevöösse.Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud.Neeldunud laama serva kohale tekib veealuste vulkaanide vöönd.Kui vulkaanid kasvavad üle merepinna,siis moodustub neid vulkaaniliste saarte ahelikud.(Väikesed Antillid)
On väga aeglased vertikaalsed vajumis- ja kerkimisliikumised. Tahkes kehas esineb kolme liiki deformatsiooni: plastiline deformatsioon (keha paindub või muudab vormi), elastne deformatsioon (pinge tulemusena algselt deformeeruv keha peale pinge eemaldamist taastab oma esialgse kuju) ja habras deformatsioon (kui keha rakendatava pinge tulemusel puruneb). Kurrutamine on kivimkihtide lainetaoline paindumine ja üleskummumine ilma nende pidevust katkestamata. Kurdude teke on plastiline deformatsioon, mis toimub pikaaja vältel maakoore suures sügavuses. Plastulisust suurendab a) rõhk; b) kõrgendatud temperatuur. Kurrutamine toimub geosünklinaalide piirkonnas, ehk jäikade maakoore massiivide kokkupuute piirkondades. Morfoloogiliselt eristatakse kaht põhilist kurru liiki: a) antiklinaal e. kohr (anticline e. anticlinal )- on kihiliste kivimite ülessuunatud paine. b) sünklinaal e. vaond (syncline e.
– Seedimine – Seedeproduktide imendumine – Seedejääkide transport distaalsele – Hormoonide sekretsioon – Immunoloogiline kaitse (GALT) 52 Peensoole seina ehitus • Kurrulise struktuuri tõttu pannakse küümus peensooles spiraalselt liikuma • Spiraalne liikumine aeglustab küümuse kulgemist ja soodustab selle segamist seedenõredega • Kurdude pind kaetud hattudega (1 mm), mille pind omakorda moodustub enterotsüütidest • Naaberenterotsüüdid omavahel seotud tiheühendustega • Rakkude pinnal mikrohatud (1μm), mis moodustavad hariäärise • Hattude vahel paiknevad krüptid (näärmed) Peensoole seina rakud Peale enterotsüütide leidub peensoole seinas: • D-rakke (toodavad somatostatiini) • S-rakke (toodavad sekretiini) • N-rakke (toodavad neurotensiini)
ehituslikud elemendid: Piklik sagarikujulise ehitusega elund massiga 70-80g. Eristatakse pead, keha ja saba. Pankreas koosneb väikestest sagarikest, mille vahel on kohevast sidekoest vaheseinad, kus asuvad veresooned ja närvid. seondumine seedekanaliga: Sagarikest väljuvad peened juhad, liituvad omavahel ja suubuvad kõhunäärmejuhasse. 82) Peensool: osad: kaksteistsõrmik, tühi- ja niudesool. iseloomulikud ehituslikud elemendid (kurdude ja hattude ehitus): peensoole iseloomulikuks tunnuseks on sisepind, mis on ringkurruline, millede pinnal on kuni 0,3-1,5mm suurused limaskesta väljasopistised e. hatud (neid on 4 miljonit). Nad suurendavad soole sisepinda kuni 10 korda. ülesanded: Peensooles eritatakse ensüüme, toodetakse lima sisaldavat soolenõret ja toimub toidu peamine seedimine ning toitainete imendumine lümfi ja verre
häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema
Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. 44 Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema
häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb: kõrikaas, häälepaelad, kilpkõhr on hingetoru ülemine osa. Köri ülesanne: on juhtida õhku ja tekitada häält. HÄÄLEPAELAD: on valged, sirged, siledad, nendest üleval asuvad valehäälepaelad, mis on roosakaspunast värvi. Hingamise ajal häälepaelad eemalduvad teineteisest, moodustades kolmnurkse häälepilu. Hääle tekkimine on seotud häälekurdude võnkumisega, kurdude pingest sõltub heli kõrgus. 79) Trahhea ehitus, asend teiste organite suhtes? Trahhea asetseb kehaga paralleelselt allpool kõri, maks jääb paremale ja magu vasakule poole. Pikkus on 10cm, läbimööt 2,5cm. Trahhea toestuseks on kõhrelised poolrõngad, tagumine sein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. 80) Bronhiaalpuu ehitus? Kopsude ees bronhid hargnevad ja moodustavad kummaski kopsus bronhiaalpuu. Kumbki bronh siirdub vastava kopsu väratisse ja hakkab seal hargnema
Joonisel 96 on kujutatud varbmaterjali painutust. Sanga painutamine kruustangide vahel joon. 96 Torusid painutatakse nii külmalt kui ka kuumutatult. Suure läbimõõduga torukõverused saadakse segmentide kokku keevitamise teel. Olenevalt materialist, painutusraadiusest ja toru läbimõõdust painutatakse torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kurdude kortsude moodustamise eest paindekohtades. Torusi täidetakse peene kuiva liivaga või valatakse sulakampolit, mis valatakse torusse. Painutamise kvaliteet sõltub painutusraadiuse õigest valikust, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja toru materjalist. Painderaadius teras ja duralumiinium torudel läbimõõduga kuni 20 mm, võetakse kaks toru läbimõõtu. Torudel üle 20 mm on painderaadius kolm toru läbimõõtu. Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur
Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist
Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Süsivesikute, lipiidide ja valkude seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedeorganite hulka kuuluvad pikk torujas seedekanal ja sellega ühenduses olevad elundid. Lisaksseedimisele toimub seedeelundite abil ka toitainete ladustamine ( maks ), jääkainete eemaldamine, hormoonide tootmine ja immuunrekatsioonid. Seedekanali seina kestadest on kõige sisemine limaskest ehk mukoosa. Selles on õhuke lihaskest, mis tagab limaskesta kurdude liikuvuse. Kurrulisust tingib kohev limaskesta aluskiht ehk submukoosa. Kõige paksem on lihaskest. Sellest väljaspool paikneb siledapinnaline serooskest ehk seroosa. Funktsioonid : 1. Eluks vajaliku energia tootmine 2. Organismi varustamine ehitusmaterjaliga ehk plastiline roll 3. Võimas sisesekretoorne süsteem ( muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist, meeleolu ) 4
kivimite kuhjumise tagajärjel. Kuhjepinnavorm - positiivne pinnavorm, tekkinud enamasti mere-, jõe-, järve-, liustiku- tuule- jt pudedate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid). Kulumispinnavorm - välisjõudude kulutava toime tõttu tekkinud pinnavorm maismaal või merepõhjas. Kurdmäestik - laamade kokkupõrkel kurrutuse käigus tekkinud mäestik. Kurdumine - maakoore kihtide kokkusurumine lainelistesse voltidesse e kurdudesse. Kurrutus - kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel. Kõrgmäestik - suurte kõrgusvahede, sügavate orgude ja järskude nõlvadega mäestik, kõrgusega üle 3000 m. Kõrgrõhkkond, vt antitsüklon. Kõrgustik - ümbrusest kõrgem lauskmaa osa, mida liigestavad mitmesugused väiksemad pinnavormid. Küngas - ümar laugete nõlvadega pinnavorm, suhteline kõrgus kuni 200 m. --- 104 L Laam - maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas, mis piirneb seismiliselt
annaabi.ee 
