2. Päristuumsed ehk eukarüootsed tuum on olemas, samuti ka keeruka ehituse ja talitlusega organellid. Rakkude kuju on väga erinev. Eukarüootsed on looma-, taime-, seene- ja protistirakud. Suurim rakk jaanalinnu muna Väikesim rakk mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Pikimad rakud vöötlihasrakud 3.3 Päristuumne rakk Loomarakk koosneb: * Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondreitest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest trütoplasmavõrgustikust ehk endoplastilisest retiikulumist * Tsentrioolisest
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri). Munarakk ja rasvaraku
Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Taimerakk koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. Loomarakk Taimerakk Taimerakul on rakukest, mis koosneb peamiselt tselluloosist, pektiinist, ligniinist ja mõningatest teistest keeruka ehitusega orgaanilistest ühenditest. Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Raku membraanid koosnevad lipiididest, mis paiknevad kahekihilisena, ning valgu molekulidest. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ning kaitseb seda kahjulike
KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED 1.Rakuteooria( teadlased, teke, väited). Tekkis 19. sajandil 1. poolel. Selle sõnastasid Schleiden ja Schwann. Schleiden tuli järeldusele, et kõik taimed koosevad rakkudest, Schwann avastas sama loomarakkude kohta. Põhiväited: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik r
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj Iga raku ehitus on vastavuses tema ülesandega organismis. Sarnase ehituse ja elutugevusega rakud moodustavad koe. EPITEELKUDE Iseloomustus: katab keha ja elundite pinda. On kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Ehitus: rakud on tihedalt üksteise kõrval. Rakuvaheainet on v?
Samal ajal on terve hulk makromolekule ning neist moodustunud supermolekulaarseid komplekse, mis sünteesitakse tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse
välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhemida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju. Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas, prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad
Samal ajal on terve hulk makromolekule ning neist moodustunud supermolekulaarseid komplekse, mis sünteesitakse tuumas, kuid mis funktsioneerivad tsütoplasmas (mRNA, tRNA, ribosoomide subühikud). Läbipääsuloaks raku tuuma pääsemiseks on valkudel teatud aminohappeline järjestus,nn nukleaarse lokalisatsiooni signaal (NLS), NLS võib valgul paikneda ükskõik millises kohas. Info NLS järjestuse jaoks on kodeeritud vastavas geenis. Eukarüootne rakk määrab oma geenide poolt mitte ainult valgu struktuuri, vaid ka koha, kus valk rakus peab paiknema. Tuuma impordi mehanism erineb teistest membraantranspordi mehanismidest mitmete asjade poolest, näit. NLS järjestust ei lõigata pärast tuuma sisenemist valgu küljest ära, pärast seda kui valk on tuuma transporditud. Põhjuseks see, et NLS-i läheb korduvalt tarvis. Kui rakk alustab mitootilist jagunemist, siis tuumamembraan lahustub ning tuumavalgud satuvad taas tsütoplasmasse
Kõik kommentaarid