Surnumeri (0)

Kooli täisnimi
Ees- ja perekonnanimi
SURNUMERI
Referaat
Tallinn 2013
Sissejuhatus
Surnumeri (heebrea k. Yam ha – Melah ’soolameri’) on äravooluta soolajärv Ees-Aasias, Iisraeli ja Jordaania piiril .
See järv on kõige soolasem , kõige madalama tasemega ja kõige eluvaesem ning mõnede arvates kõige tervistavam veekogu maailmas. Sajandite jooksul on seda nimetatud Lehkavaks mereks, Kuradimereks ja Asfaldijärveks. Piiblis nimetatakse seda Soolamereks ja lausikmaa mereks. Järve pindala on ligikaudu 600 km2.
Mõned neist nimedest ei tekita tunnet, et tegu on meeldiva paigaga . Kuid igal aastal külastavad seda ebatavalist veekogu, mida tänapäeval tuntakse kui Surnumerd või Soolamerd, tuhanded inimesed. Miks on see järv nii soolane ? Kas see on tõesti surnud ning kas selle vesi on tõesti tervistav?
Surnumerd kutsutakse niimoodi , kuna tema kõrge soolsus takistab mikroskoopiliste veeorganismide, kalade ja veetaimede leviku. Puudub igasugune elu. Tänu sellele on saanud see nimetuseks Surnumeri.
Geograafiline asend
Surnumeri asub Edela-Aasias ning Aafrika laama nihkepiiril, Jordaania ja Iisraeli piiril. Jordani jõgi voolab loogeldes põhjast, kuni jõuab maailma madalaima maismaapunktini, suubudes Surnumerre (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013). Surnumeri on suur äravooluta soolajärv, mille pindalaks on 600 km2. See asub 396 meetrit allpool merepinda ning on suure rifioru osa. Kuigi veekogu nimetus on meri, on see hoopis kahest nõost koosnev järv. See on maailma madalaim punkt ning soolaseim veekogu, mille soola sisaldus on ligikaudu 35 protsenti ( Surnumere ökoloogia 2013).
Kliima
Sademeid langeb 25-50 mm aastas. Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi on Surnumeri troopilise ja lähistroopilised kliimavöötme piiril. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Surnumeri BWh (kõrb, kuiv kliima, aastane sademete hulk jääb alla 400 mm) kliimatüübi alla. Talvel järv ei külmu (Vikipeedia Vaba Entsüklopeedia. Surnumeri 2013).
Suvel jääb kliima 32°C ja 39°C kraadi vahele. Talve keskmine temperatuuri kõikumine on vahemikus 20°C ja 23°C (Wikipedia Free encyclopedia 2013).
Veestik
Surnumeri on maailma madalamaid järvi. Samuti on ta maailma soolaseim järv, pinnal on soolasisaldus 30% ja põhjas 33% (Kundla 2013). Sool katab Surnumere kaldaid ja isegi veealuseid objekte. Surnumerel on sügav metallsinine värvus, soolad muudavad vee tihedaks. Vesi on selge, aga magneesiumkloriidi tõttu kibe ja ajab iiveldama, kaltsiumkloriidi tõttu aga katsudes pehme ja õline.
Kuigi kõrge soolsus kindlustab pinnalpüsimise, on Surnumeres ujumine tegelikult keeruline. Soola maitse on nii terav , et lausa kõrvetab keelt ning väiksemgi haavake nahas hakkab vee peale sattudes valutama . Pärast ujumist tuleks kohe loputada end puhta veega, muidu jääb nahale valge soolakiht ning riided muutuvad jäigaks. Järve lõunaosas asuvad kuumavee allikad ja rammusa musta muda tiigid , millel on raviv jõud (Katharinae 2013).
Surnumere vett tarbivad võrdelt mõlemad veekogu äärsed riigid – Iisrael ja Jordaania. Selle tagajärjel kannatab ohjeldamatu veetarbimise tagajärjel kogu Surnumere ökosüsteem.
1950. ja 1960. aastatel panid uurijad tähele, et Surnumere veetase on 25 meetri võrra langenud. Languse tingis suurenenud veevõtt Jordani ja Yarmouki jõgedest. Praegu jõuab Surnumerre ainult 10 protsenti Jordani veest.
Surnumerd kuivatavad ka veekogu lõunaossa rajatud tiigid potase tööstuslikuks tootmiseks. Praegu langeb veetase kiirusega üks meeter aastas ning selline langus ohustab juba praegu paljusid Surnumere-äärseid taime- ja linnuliike. Ennustuste kohaselt langeb Surnumere veetase praeguselt 411 meetrit, 2020. aastaks 430 meetrini (Kundla 2013).
Jordan ja mitmed teised jõed toovad Surnumerre iga päev kuni 7 miljonit tonni vett, kuid Jordani oru tugev kuumus aurustab selle vee kiiresti ja välja ei voola seal midagi. Surnumerre uhutud mineraalid ja soolad aga jäävad.
Miks on järv nii soolane?
Jordani jõest ning teistest väiksematest jõgedest, ojadest ja allikatest kandub Surnumerre soolasid, peamiselt magneesium -, naatrium- ja kaltsiumkloriidi. Arvestuste kohaselt kannab ainuüksi Jordani jõgi siia igal aastal 850 000 tonni soola. Kuna Surnumeri asub nii madalal, ei saa vesi siit minema voolata, seega on ainus võimalus aurustumine . Kuumal suvepäeval aurustub umbes seitse miljonit tonni vett, millega saab selgitada seda, miks järve veemaht ei suurene. Vesi küll aurustub, kuid soolad ja mineraalid jäävad. Seetõttu ongi see kõige soolasem järv maailmas, mille soolsus on umbes 30 protsenti (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013).
Keskkonnaprobleemid
Nii Iisrael, Jordaania kui ka palestiinlased plaanivad praegu Surnumere ümbruses mitmesugust majandustegevust. Kavas on rajada suuri hotelle, rahvusvahelisi kiirteid, tööstusehitisi ja veefiltreerimisjaamu. Surnumere-äärsete hotellitubade arvu tahetakse kasvatada praeguselt neljalt tuhandelt rohkem kui 55 tuhandeni.
Ehitatud tammid , veehoidlad ja torujuhtmed on Surnumere kuivamisele kõvasti kaasa aidanud. Oma osa on ka Surnumere vee magestamisel. Kuigi Surnumere magestatud vett kasutavad Iisrael, Jordaania ja palestiinlased joogiveena, kulub valdav enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks.
Kõige hullemaks peavad keskkonnakaitsjad asjaolu, et täiesti korralikku ja igakülgset raportit Surnumere seisukorra kohta ei ole kirjutatudki. Seega võib Surnumere ja selle ümbruse seisund juba praegu olla arvatust palju hullem (Kundla 2013).
Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini. Auke põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi . See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse (Kamps 2006).
Elustik
Surnumere ääres on looma- ja taimeliike, mida ei kohta kuskil mujal maailmas. Veetaseme langus mõjub pea kõigile neile halvalt . Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud (Kundla 2013).
Paljud loomaliigid elavad mägedes, mis ümbritseb Surnumerd. Matkajad saavad näha kaameleid, kaljukitsi, jäneseid, šaakaleid, rebaseid ja isegi leoparde.
Sajad linnuliigid elavad samuti selles piirkonnas. Nii Jordaania kui ka Iisrael on loonud looduskaitsealasid ümber Surnumere (Wikipedia Free encyclopedia 2013).
Kuigi järves pole elu võimalik, ei saa seda öelda selle ümbruse kohta. Ehkki enamik sellest piirkonnast on viljatu, leidub seal lopsakaid oaase, kus on jugasid ja kasvab troopilisi taimi. See piirkond on tuntud ka rikkaliku loomastiku poolest. Järve lähedal elab 25 liiki imetajaid. Mageveelätted muudavad selle piirkonna elamiskõlblikuks paljudele kahepaiksetele, roomajatele ning kaladele. Kuna Surnumeri paikneb lindude rändeteel, on siin nähtud rohkem kui 90 liiki linde, nagu näiteks must-toonekurg ja valge-toonekurg. Siit võib leida ka kaeluskotkast ja raipekotkast (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013).
Asfalt merest
Üks Surnumere kummalisemaid fenomene on see, et see eritab bituumenit (asfalt), mida aeg-ajalt võib näha klompidena pinnal hõljumas. 1834. aastal oli kaldale uhutud 2700 -kilone bituumenikamakas. Tõenäolisem on aga see, et asfalt immitseb läbi kurdude ja pragude ning jõuab merepõhja koos kivisoola kamakatega. Kui kivisool vees lahustub, tõusevad asfalditükid pinnale
Sajandite jooksul on bituumenit kasutatud väga mitmel moel: paatide veekindlaks tegemisel, ehituses ning isegi putukatõrjevahendina. On arvatud, et umbes neljanda sajandi keskpaiku e.m.a hakkasid egiptlase bituumenit laialdaselt kasutama mumifitseerimisel, kuid mõningad asjatundjad on selle kahtluse alla seadnud (Vahitorni Veebiraamatukogu 2013).
Kokkuvõte
Järve voolab 29 jõge või oja, neist suurim on Jordani jõgi. Väljavoolu järvest loomulikult ei ole, sest tegemist on madalaima kohaga Maa pinnal.
Surnumeri paikneb Araabia ning Aafrika laama nihkepiiril.
Surnumeri on liiga soolane, et seal võiks elada kalad, kuid ta pole siiski päris surnud. Avastatud on ekstremofiilseid baktereid, vetikaid ja arhesid, mis on kohastunud eluks sedavõrd soolases keskkonnas. Sissevoolavate jõgede suudmeid kasvab ka taimi.
Sademeid langeb aastas 25-50mm. Surnumeri asub troopilise ja lähistroopilise kliimavöötme piiril. Samuti ei külmu talvel ka järv kinni.
Kasutatud kirjandus
Kamps, M. 2006. Surnumeri on suremas.
http://rooma.postimees.ee/170406/esileht/valisuudised/198418.php (04.04.2013)
Katharinae. Surnumere ökoloogia.
http://www.annaabi.ee/surnumere-%C3%B6koloogia-m27480.html (04.04.2013)
Kundla, J. 2013. Surnumeri.
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.ht m (04.04.2013)
Vahitorni Veebiraamatukogu. Ainulaadne järv, mis on täiesti elutu.
http://wol.jw.org/et/wol/d/r37/lp-st/102008009 (04.04.2013)
Vikipeedia Vaba entsüklopeedia. Surnumeri.
http://et.wikipedia.org/wiki/Surnumer i (04.04.2013)
Wikipedia Free encyclopedia. Dead Sea.
http://en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea#Climate (04.04.2013)
8