Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile
meediakunsti kreatiivsete tehnoloogiate kaudu annab kunstnikule varasemast rohkem kombineerimisvõimalusi ning vabadust. See omakorda tähendab, et tõenäosus, et kunstniku mõtteid analüüsitakse ja mõistetakse nii, nagu ta seda soovib, on suurem. Publiku jaoks tähendab see aga eredamaid emotsioone ning võib-olla ka äratundmist. Kreatiivse tehnoloogia kiire arengu juures jääb vaid soovida, et kunstnikud jätkaksid meedias oma kaasaegsete meediumite kombineerimist ka traditsiooniliste kunstidega ning ei unustaks kunsti algupärast olemust. Traditsiooniliste kunstide ja nende meetodite all pean eelkõige silmas maalimist, joonistamist, skulptuuri, graafikat ja nende alavorme, mis on kõik seotud käelise tegevusega, et mitte öelda käsitööga. Traditsiooniliste meetodite kasutamine ja tehnoloogiliste vahenditega liitmine on kindlasti oluline nii kunstnikele kui ka publikule seda mõjuvam ning sügavam on tulemus ning seda selgemalt on võimalik avada töö sisu ja autori mõtted
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast
pigem "tegelikust" elust - sellest, mis jääb väljapoole kooliseinu. Ükskõik, mida need lauluread meile korrutavad, vaja läheb ka faktipõhiseid teadmisi. Tuginedes faktidele, reeglitele, avardame oma maailma, mis ei tohiks jääda väikekodanlikule tasemele. Püstitatud küsimustele on lihtne vastata, kui on olemas selge siht. Mina usun, pedagooge, kes sageli tunduvad tüütud, sest tegelikult on neil õigus. Aga samamoodi toetan ma muusikute ning teiste kunstidega tegelevate inimeste arvamust - kogemused loevad elus palju. Koolis käimine tähendab käskudele allumist, õppimist. Minu tee läheb sealt vahelt - astudes kord kindlat rada koolipingis, kuid põigates puudumiste tekkides kõrvale.Ütlen julgelt, et ma õpin ja mulle meeldib nii. Veel julgemalt kinnitan, et käin koolis ning olen rahul võimalusega seda teha. Ühiskonna järeltööna esitatud tunnitöö. Ise ei pidanud seda küll piisavaks, kuid paljudele meeldis.
kunstiliik 3. Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks 4. Rooma võimu ajajärk 395 pKs Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm.Eriline roll omistati noorsoo kõlbelisel ja esteetilisel kasvatusel. Muusikud olid erilisel kaitse all, isegi arvati, et nad on jumalate asendajad maapeal. Kolm tähtsamat joont: a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne. b) ühe häälne c)usurituaalidega oli seotud Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades) Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas
Seega on selles tasapindade kompositsioonis graatsia ja ilu asjad need, mida on otsitud. Albertile tundub, et ei ole ühte kindlat ja sobivamat viisi kellelegi, kes soovib neid asju võtta loodusest, pidades meeles, mil moel loodus on need ilusad kehad komposeerinud. Kõik kehade liigutused peavad olema lähedalt observeeritud maalikunstniku poolt. 5. Iseloomustage üldiselt Alberti lähenemist kunstile! Alberti käsitleb kunsti kui midagi, mis on võrreldes teiste kunstidega palju ülevam. Ta käsitleb maalikunsti ja kunstnikke teemat mitmest erinevast vaatenurgast. Ta räägib maali kompositsioonidest; geomeetriast - miks see maalikunstis oluline on; kehadest ja samuti nende olulisusest maalikunstis. Lisaks räägib ta värvide olulisusest maalimisel. Alberti ütleb, et kõik see, mida me kehades ilusat näeme on tasapindade kompositsiooni mõjul. Näiteks need näod, mis on tasapindades ühte sulanud,
● Nad ei lepi konservatiivsete süsteemidega, kus loova mõtte avaldamise asemel järgitakse kindlaks kujunenud rituaale ja traditsioone. („Indigolapsed. Uus põlvkond on saabunud.“,2008, Caroll, Tober) Ameerika tervendaja sensitiiv ja Nancy Ann Tappe eristab 4 tüüpi indigolapsi : ● Kunstnikud ● Humanistid ● Konseptualistid ● Intermensionaalsed indigod Kunstnik-indigo Sensitiivsemad, tundlikumad. Tegelevad alati kaunite kunstidega, lähenevad asjadele loominguliselt. Loominguliste alade vahetamine võib olla väga sagedane, leiab igas asjas uut indu. Tulevased õpetajad, kunstnikud, aga ka väga edukad teadlased ja kirurgid Humanist-indigo Hüperaktiivsed, väga sotsiaalsed Hakkavad tegelema massidega, paljude inimestega Tähelepanu on kiire hajuma, ei taju aegajalt piire Vajavad alati mitut tegevust korraga Tulevased advokaadid, müügimehed, poliitikud Konseptualist-ingido
pihta".Majakovski propageeris lihtsustatud, vulgaarset luulet. Tema stiil tugineb linlikule kõnepruugile, ta püüdis muuta masside robustset kõnepruuki poeetiliseks. Venemaal oli populaarne ka futuristlik teater, kus vaataja on etenduses osaline. Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Marinetti suri Bellagio in Hotel Excelsioris, Lake Como`l 2. detsembril 1944. Uudised tulid kiiresti kogu maailmas. 3. detsembril pühendas isegi New York Times
tähtsam oli Orpheus, kelle muusika pani elutud asjad liikuma ning võis mõjutada isegi Hadese jõudusid. Muusade elupaik ja müüdid Muusadega oli seotud neli mäge: · Helikon · Olümpos · Parnassosos Traakia · Pieros Pieriamaal · Nende viies elupaik asus hüperborealaste juures Muusad sündisid ja elasid algselt Pierias, Olümpose lähedal asuvas maakohas, kus Zeus nad Mnemosynega oli sigitanud. Sealsete elanike esiisa Pierose tütred olid muusade kunstidega tuttavad ning söandasid nad seetõttu võistlema kutsuda. Võistluse võitsid muidugi muusad. Karistuseks ülbuse eest muutsid nad Pierose tütred kädistavateks harakateks. Paremini ei käinud käsi ka sireenide linnu kehaga lauluneidudel, kes hiljem Odysseust ja tema kaaslasi nii ägedalt ründasid. Ka nemad väitsid, et laulavad muusadest paremini. Nad olid muusa Melpomene tütred, ent ometi jäid nad muusadele alla. Karistuseks upsakuse eest jäid nad tiibadest ilma.
Alistuv Rose töötas ennastsalgavalt maestro (nii kutsus Rose Rodini elu lõpuni) ateljees, hoides kunstnikule töötamiseks vajaliku savi niiske. Pärast 56 aastat kestnud suhet abiellus Rodin lõpuks Rose'iga. Kuigi see juhtus vaid paar nädalat enne viimase surma. Rodin järgnes oma abikaasale üheksa kuu pärast. Rodin suri 1917.a 19. Novembril ja maeti Meudoni. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi.
Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2. detsember 1944 Itaalia,Bellagio) oli itaalia luuletaja, kes kirjutas itaalia ja prantsuse keeles. Ta oli kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik. Kõige tuntumad on Futurismi esimene manifest (1909, Kirjandusliku futurismi tehniline manifest (1912) ja helipoeem "Zang Tumb Tumb". Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides kafilmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Vene futurismi kõige novaatorlikum esindaja oli Vladimir Majakovski -, kes leidis, et tuleb lahti
mõjusamat elu ning elu tajuva intuitsiooni elavust. Kirjavahemärkide asemel kasutatagu matemaatilisi ja muusikalisi sümboleid. Luules tuleb vabaneda kõikidest piirangutest (ka vabavärss ei rahuldanud futuriste), et saavutada lõpptulemusena ,,uus visioon". 4 FUTURISM ITAALIAS Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga (Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "'Futuristlik elu"). Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus". Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. FILIPPO TOMAMASO MARIONETTI Filippo Tommaso Marinetti (sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti; 22. detsember 1876 Egiptus, Aleksandria 2.
ning tehnikad (montaaz, kollaaz). Futurism kirjanduses Autorid: · Filippo Tommaso Marinetti · Vladimir Majakovski · Boriss Pasternak · David Burljuk · Jelena Guro · Aleksei Krutsonõhh · Velemir Hlebnikov Futurism Itaalias · Itaalia futurismi võtmekujuks on Filippo Tommaso Marinetti. · Luuletustes on olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. (Nt: Bruno Corra ja Arnaldo Ginna film "Futuristlik elu") · Olulisim manifest on "Geomeetriline ja mehaaniline hiilgus ja numbriline tundlikkus. · Itaalias muutus futurism lõpuks poliitiliseks: 1918. aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti (1876 1944) ·Sünninimi Emilio Angelo Carlo Marinetti ·Oli itaalia luuletaja. ·Kirjutas itaalia ja prantsuse keeles.
viis selle inimestele, mistõttu Zeus Prometheust karistas, aheldades ta samba külge. Iga päev nokkis kotkas mehe üha uuesti kasvavat maksa, kuni Herakles ta sellest piinast vabastas. Prometheuse müüdi puhul võib tunduda et jumalad käitusid ebaõiglaselt, kuid samas täidab müüt oma eesmärgi mitte õiglustunnet süvendades, vaid paneb inimesi hindama seda, mis neil on, sest selle eest on kõrget hinda makstud. Tuli võimaldas inimestel hakata tegelema käsitöö ja kunstidega, mida vanad kreeklased sügavalt hindasid. Vanakreeka jumalad karistasid inimesi sellistel juhtudel kui neid piisavalt ei austatud või kui keegi neid alt vedas, olgugi et see võis olla inimkonna hüvanguks. Samuti said müütides karistada kõik need, kelle iseloomuomadused olid taunitavad, sest võisid tuua nii endale kui teistele halba. Igal juhul oli just selliseid lugusid sisaldavad müüdid õpetuseks inimestele läbi aegade.
o Filosoofiline õpetus, kuidas õigesti käituda Austus keisrisse, vanematesse Põlvkonnad elasid koos ühes hoones Paari pandi seisuste järgi Konkubiinid - vabaabielu elav naine o Kong Fuzi on kirjutanud lauluraamatu · Vanimad noodid pärinevad 4. Saj eKr · Muusikat peeti kõikide teaduste allikaks ja on tihedalt seotud ning arenenud koos paljude kunstidega (tantsimine, näitlemine jne.) · Tants o Keisrikojas klassikaline o Muu rahvas folkloorset tantsu Liigutustel oli oluline roll · Teatri maailm on seotu karakterite ja värvidega o Must ausameelsus o Valge petis, suli o Punane ustavus o Kollane kavalus o Tegelaste karakteriseerumisel roll löökpillidel Tähtis inimene suur kong Tähtsusetu inimene väike kong
Kogu Kreeka tsivilisatsiooni alus, objekt ja lähtepunkt oli inimene tema vajadustes, kasus, arengus. Kreeka inimene ja maailm peegeldasid üksteist. Kogu kultuur rõhutas inimest, tema võimekust, ilu ja hingesuurust. Kreeka jumalatel oli kindel koht kreeklase elus, kuid nad ei surunud vaimset elu religiooni mõju alla. Orjanduslik ühiskond andis vabadele kodanikele aja ja võimaluse tegeleda teaduse, kunsti, filosoofiaga. Kogu Kreeka ühikond häälestatus toetas ja hindas kunstidega tegelemist. Võimas loovuse stiimul oli kreeka ühiskonna, sealhulgas kasvatuse agonaalne iseloom. G. Hofstede kultuuride dimensooni põhjal on öeldud Kreeka juhtimisstiili ja organisatsiooni struktuuri kohta järgmist: Kõrge ebamäärasuse vältimine põhjustab suuremat muret tuleviku pärast, on vastuseis muudatustele, tendents püsida sama tööandja juures, lojaalsust tööandjale peetakse oluliseks vooruseks, juhte valitakse ainult teenistusvanuse järgi, riskeerimist on
analüütilist filosoofiat. Sellise valiku kasuks saab tuua ka muid põhjendusi. Analüütiline teadusfilosoofia on tugevalt seotud matemaatika, füüsika, keemia ja muude loodus- ja reaalteadustega. Kontinentaalne teadusfilosoofia on tugevalt seotud ajaloo, kirjandusteaduse, kunstiteadustega jms. humanitaar- ehk vaimuteadustega. Tehnikakõrgkoolile sobib ilmselt paremini selline lähenemine, mis on seotud füüsika ja matemaatikaga ja mitte lähenemine, mis on seotud ajaloo ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja kokkupuude, siis on nende käsitlus väljas poolt, võhiklik ja pealiskaudne. Tõsiselt võetavat tehnika käsitlust saab esitada ikkagi see filosoof, kellel on vastav kokkupuude olemas. Kolmas põhjendus: kontinentaalsed filosoofid on äärmiselt negatiivselt meelestatud loodusteaduste ja tehnika suhtes. Tehnikat peetakse suureks ohuks inimeseks olemisele
avatud kunstinäitusel. Nendeks olid Münchenis õppinud Ado Vabbe "Parafraasid" ja "Skemaatilised improvisatsioonid". Futuristlike teostega esines Vabbe 1916. aastal ka Tallinnas. Eesti kunstikriitika suhtus futurismi suhteliselt tõrjuvalt. 2.1 Futurism Itaalias Itaalia futurismi võtmekuju on Filippo Tommaso Marinetti. Luuletustes on tal olulisel kohal visuaalsus. Itaalia futuristid on üldse tihedalt seotud visuaalsete kunstidega, eksperimenteerides ka filmikunstiga. Itaalias muutus futurism poliitiliseks aastal 1918. Samal aastal asutas Marinetti erakonna, hiljem sattus vanglasse koos Benito Mussoliniga. Filippo Tommaso Marinetti( Marinetti,1920) 5 3. Giacomo Balla Giacomo Balla elas 18. juulil 1871 - 1. märtsini 1958. Ta oli itaalia kunstnik, kunstiõpetaja ja luuletaja
Selline erinevate elementide sulatamine ühtseks disainiks oli üheks juugendi tugevaks küljeks. Kunsti ja kirjanduse tihedaid sidemeid näitab või seegi, et tähtsaimad figuurid juugendkunstis olid kirjanduslikud (Juudit, Salomé, Tristram, Isolde jne.) Tuntumad graafikaga tegelejad olid Georges de Feure, Jan Toorop ja Henri van de Velde. 6 Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi.
töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi.
Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba. Edasi algab langus, lõpuks vallutavad Egiptuse pärslased, aastal 332 Aleksandr Suur, aastal 30 e.Kr. roomlased. Egiptuse kunsti ajalooga tutvumisel võlub meid eriti asjaolu, et kunst säilitas kogu aeg vankumatult omapära ja iseseisvuse. Ligi 3000 aasta pikkuse arengu kestel puutus Egiptuse kunst kahtlemata kokku teiste maade kunstidega ja sai neilt mõjutusi. Need ei suutnud aga peaaegu üldse muuta egiptuse kunsti põhilaadi. Nagu kõigis vanaaja ühiskonades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Vana-Egiptuse religioon oli polüteistlik, see tähendab, et usuti ja austati paljusid jumalaid. Usk nendesse oli pärit riigieelsest ajast, kui igal kogukonnal oli oma kaitsevaim või tootemloom. Jumalaid kujutati enamasti loomadena, tähendab inimese keha ja looma peaga.
Ehk aitab meil sellest üle olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani tingimata hävitama ja nullima, sest selleks on filmikunsti olemus liiga lähedane jutustamise olemusele, ta ongi ju olemuselt nähtav jutustus. Samas ei ole kirjaliku sõna ja jooksva pildi vastandamine eriti tulemuslik, sest inimese mõtlemise ja tajumise koha pealt on nad täiendavad nähtused teineteisele. Romaani lugeja või filmi vaataja kasutab keelt nende kunstidega otsesel suhtlemisel, kuid piiranguid seab iga erineva kunstiliigi erinevad väljendusvahendid ning erineva keelelise taustsüsteemi kasutamine. Imelik oleks otsida kinolinal jooksvast filmist teksti grammatilisi iseärasusi või kirjalikust kirjapandud tekstist pildi valgust ja rakurssi. Võrreldes kirjandust ja filmi, siis keeleelemendid ja tähendused on suhteliselt tasakaalus arusaamiselt mõlemas zanris, kuid üksiti oleneb see samuti raamatu lugeja või filmi
Filosoofiline kujutav kunst (mäed, orud) Bagoodi stiil oli ehitistel Leiutati: kompass, püssirohi, seismograaf Olulisel kohal oli haridus Tähtsaim filosoof Kong Fuzi Muusika kõigi teaduste allikas, kalligraafia, stilistika, eetika, kiri, filosoofia Meditsiin kõrgel tasemel nõelravi, vesiravi jne. Muusikast: ,,Kui tahate teada, kuidas valitsetakse maad ning milline on selle kõlblus, kuulake selle maa muusikat", Kong Fuzi Kõigi teaduste allikas Seoti teiste kunstidega Ühehäälne, harva mitmehäälsust Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus (pill, laul) Burdoon meloodiaga kaasa liikuv pidev saatehelin, madal, ei muutu.(torupill nt. Eestis) Pentatoonika e. 5-tooniline helilaad (5 maagiline number maa, tuli, vesi, õhk, tuul ühinevad, ka inimese meeli 5) Keisritel suur võim. Nemad võisid algusnooti muuta. Muusika seotud ühiskonnaga. keisrinoot Minister Truualamik, Riigiasjaajamine Riigi üldine
juugendiga näiteks Pablo Picasso (1881 1973, XX sajandi alguses sinise perioodi esimestes töödes on tunda flirti juugendiga lineaarsed arabeskid ja dekoratiivsus, näiteks maalis "Sinine tuba, Picasso stuudio, Boulevard de Clichy", 1901), Franz Marc (1880 1916), Vassili Kandinsky (1866 1944, Müncheni-perioodil valminud muinasjuttude ainelised puulõiked), Max Klinger. Skulptuur Kuigi juugendit seostatakse enamasti graafika ja dekoratiivsete kunstidega, võib ka antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi.
Vaatleme ometi teadusi ja kunste iseeneses. TEINE OSA Teadused ja kunstid võlgnevad oma sünni meie pahedele: astronoomia on sündinud ebausust; kõnekunst auahnusest, vihast, meelitamisest, valest; füüsika tarbetust uudishimust; geomeetria saamahimust; nad kõik ja isegi moraal on sündinud inimlikust upsakusest. Nende igerik algupära tuleb selgesti ilmsiks, kui vaatame nende otstarvet. Mida me hakkaksime peale kunstidega, kui poleks luksust, mis neid toidab? Kui inimesed ei oleks ebaõiglased, milleks vajataks siis õigusteadust? Mis saaks ajaloost, kui poleks ei türanne, sõdu ega vandenõulasi? Ühesõnaga, kes tahaks pühendada oma elu viljatutele mõtisklustele, kui kõik juhinduksid ainult inimese kohustustest ja looduse vajadustest, nii et kogu nende aeg kuluks isamaale, õnnetutele ja sõpradele? Teadusuuringutes on nii palju ohte, nii palju valeradu! Kui palju tuleb tõeni jõudmiseks
Hando Runnel, Tartu Ülikooli esimene kaunite kunstide professor on ennekõike üks eestlaste armastatuim luuletaja ja ehedaim esseist, kel on võime vallata ja valitseda sõna seda tõendavad tema kirjutatud, koostatud ja saatesõnaga varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused. Klassikaraadio kultuuriuudised 2008 Hando Runnel Kokkuvõtteks H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid ,,Ei hõbedat, kulda"(1984), ,,Mõõk ja peegel"(1988) ja ,,Isamaavajadus"(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju
mereteed Indiasse avastas uue mandri Ameerika. Taoline teadmistejanu, uudishimu ei päädinud aga ainult maailma avastamisega, lisaks sellele leiutati antud ajaperioodil paljud tänaseks tuntud esemed. Välja tulid uued maailmakaardid seoses uute arengutega sellel alal. Samuti leiutati trükikunst, kell ning mitmed teised mehaanilised aparaadid. Sellist mõistet nagu "kunstnik" renessansiajal ei kohta. See aga ei tähenda seda, et renessansiajastul ei oleks olnud suurmeistreid, kes kaunite kunstidega tegeleks. "Neid meistrimehi (artefici) ei proovitud tõsta uude seisusesse, eitades "joonistuskunstide" ainelist ja konkreetset reaalsust ning nende kuulumist mehhaaniliste kunstide valda. Vastupidi, selleni taheti jõuda nende kutsumuste vahendite õlitamisega ja nende tegevuse "operatiivse" iseloomu sügavama uurimisega" (Garin 2010: 233). Renessansiajal oli artifex see, kes kasutas oma oskusi loomaks midagi, mis vana vormeli järgi on "ilus ja kasulik".
menhir — pronksiaegne usulistel eesmärkidel püstitatud kivisammas. minarett — islamiusuliste templi, nn. mošee torn. miniatuur — 1) keskaegne raamatu-maal; 2) väike pilt. monument- mälestussammas, ausammas. mosaiik — erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. motiiv —kunstiteose ainestiku koostisosa. muusa — kunstidega teaduste kaitsjanna vanadel kreeklastel. mustafiguuriline stiil — kreeka vaasimaalistiil, mille puhul punasele vaasipinnale maaliti mustad figuurid, levinud 6. saj. e.m.a. mört — sideaine müüri- ja krohvimistöödel. müstiline — salapärane. mütoloogia — 1). mingi rahva) müütide kogu; 2). teadus müütidest. müüt — muistend jumalatest või kangelastest. nelitis — kiriku pikihoone ja põikhoone ristumiskoht. nišš — süvend seinas.
ning vormide varieerimist. Ruumil on alati ka taust, lahenduse mulje sõltub ka naabrusesse jäävatest objektidest. Seetõttu tuleb jälgida, et kõik asjad oleksid alati omavahelises kooskõlas. Mahuliselt võttes oleks hea kui põhi- ja täiendvormid moodustaksid suurema osa kompositsioonist. Paratamatult tuleb maastikku kujundades kokku puutuda mitmesuguste looduslike nähtustega, mis mõjutavad kogu kujundamise protsessi. Maastikukujundus sarnaneb paljuski tavaliste kunstidega, näiteks kasutatakse proportsionaalsust ja mastaabilisust, sümmeetriat ning tasakaalu, rütmi, kontrasti, domineerivust, maitset ning mitmeid teisi printsiipe. Siiski mis on ainult maastikuarhitektuuril on perspektiiv ning vaated, millede järgi tehakse kogu projekt. Kunstis on üheks tähtsamaks asjaks proportsionaalsus, mis on seotud vormi suuruse ning kujuga. Vaadeldes erinevaid objekte otsib silm alateadlikult mingisugust seaduspära vormis,
samuti olukorrast rohkem informeeritud kui varem. Minu elus on tähtsal kohal kõiksugused kunstid. Olen ammu olnud muusika, filmimaailma ning kunstilise elu austaja. Minu jaoks on nii nendega tegelemine kui lihtsalt vaatlemine äärmiselt lihtsustatud, sest elan ajal, mil kõik on kättesaadav. Kinos käin harva, kuid loen palju raamatuid ning käin võimalusel ka kontserditel ja teatris. Mulle on väga meeltmööda see, et mul on vaba valik tegeleda kõiksuguste kunstidega ning tunnen ennast üsna priviligeeritult. Evi teabeväli (Sündinud 1973. aastal, uurin aastat 1992) Evi, 41-aastane, sündinud 1973. aastal Kohtla-Järvel. Minuvanune ehk 19-aastane oli Evi 1992. aastal, mis tähendab, et teabvälja uurimine toimub juba vabas Eestis. 19-aastasena käis Evi Jõhvi 18. Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati
Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega. Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat
enesest või väljastpoolt tulevad sunnid. Peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? a. Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon? a
nad käsitlevad inimest mingi välise jõu passiivse produktina- nad ei arvesta üldse inimese vaimsuse ja loomupärase aktiivsusega/ 4. PERSONALISTID Seisukohal, et inimene kujndab ennast ja oma elukäiku ISE- sageli isegi oma bioloogiliste, kasvatuslike ja sotsioloogiliste pidurite kiuste. Et inimesele oma tee sammumisel rohkem toeks olla, tuleb õpilasele anda palju "ülearust". Õhutada on vaja lõpetada gümnaasiumi ja kõrgkooli, tegelema kaunite kunstidega, lugema ilukirjandust. (Loogika on selles, et põhjalikum üldharidus annab inimesele rohkem valikuvõimalusi ning rohkem vabadust ja kompetentsi oma asju ISE otsustada.) Maslow, Abraham H. (1907-1970) - oli ameerika psühholoog, kes sai tuntuks inimvajaduste hierarhia kontseptsiooni loojana. Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed
Eurooplaste tuleku hukutav mõju: Hispaania vallutusretkede kõigus hävitati kõrgkultuurid. Nende areng peatati. Nende ajaloo esemed sulatati ära ja veeti euroopasse. Ristiusustamise kõigus põletati ka raamatukogud. 28.Humanism ja renessanss.: eeldused uue kultuuri ja maailma vaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt itaalias. Kuna seal oli väga edukas kaubandus ja riik oli tänu liigkasuvõtmisele rikas, oli neil aega et oma rikkustega uhkustamiseks kaunistada oma kodud kõikvõimalike kunstidega. Itaalias oli türanni. Võim kuulus pärandatavalt ühelt perekonnalt teisele. Kuulsaim pere oli medicite perekond.Uus kultuur: 14-15 saj tekkis kõigepealt itaalias ja siis mujal lääneeuroopas uus kõrgkultuur ehk renessanss ehk humanism. Humanism tähistab seda et rõhku pandi ilmalikele asjadele. Kirik jäi tagaplaanile. Tähtis oli endal harimine jms. Humanistide maailma keskpuntiks oli jumal mitte inimene.humanism kirjanduses:
Vittoria Colonna- poetess, kes on kirjutanud hulga usulise ja moraaliküsimusele pühendatud luulet. Filosoofid: De montaigne, P. Charron, T.Campanella- filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli- mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd" Raffael- kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna" Michelangelo- Sixtuse kabeli laemaalid, taaveti kuju. Leonard oda Vinci- tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa" 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..." ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga Arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Hädad (või haigused) pääsevad meisse ainult meie arusaama kaudu, meie võimuses on neid põlata või heaks pöörata. Meie kujutlusvõime on see, mis annab kurjusele või kohutavale niisugused omadused, meie võimuses on seda muuta
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus.
Sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid. Peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon?
. paradigmade debatt. Noorte soosing. Ei toimu samm-haaval, vaid äkitselt. 3. Kuidas Kuhn mõistab progressi. Mis on teaduses sellist, mis paneb progressi otsima Eduka loovtöö tulemuesks on progress. Ka normaalteadustes. Uue paradigma ilmumisel: peab kanditaat lahendama mõnd väljapaistvat probleemi ja lubama säilitada suht suure osa konkreetsest probleemilahendamise potentsiaalist, mis on teadusele lisandunud tänu eelkäijatele. Võrdlus kunstidega. Tehnoloogiline optimism . valgustusideoloogia, targemaks saamine. Heiddeggeri tehnika vastane hoiak.. progress paradigma see ja võrdlevalt, kas uus paradigma suudab ületada probleeme jne 4. Lõik – milles Kuhn neab ühiskonnateaduste ja loodusteaduste erinevust; algtekstid, milliseid küsimusi on lahendatud ja kuna 204-205 – originaalallikad (klassika), uurimisraportid – võistlevad..
sellega on seotud nii sotsioloogia (Pierre Bourdieu), kirjandus kui enesest või väljastpoolt tulevad sunnid, peegeldavad ajastu ideid, ideoloogiaid (sots.realism) ideede ajalugu ka marsism, rahvuslus, feminism ... (Michel Foucault) 26. Millised on kirjanduse tähtsamad naaberalad ja kuidas nad kirjandusega seostuvad? Kirjanduse tähtsamateks naaberaladeks on rahvaluule ja mütoloogia, kust kirjandus kui selline, meile tuntud kirjandus on pärit, ning tema suhted kunstidega, millele ta on mõnes mõttes aluseks (muusika, teater, film) ent samavõrd ka kujutav kunst ning uus meedia, lisaks suhestub kirjandus üldiselt hästi ka teiste (loomuliku) keelega seotud tegevusaladega (ajakirjandus, kriitika, teadus, ajalooline dokumentaalkirjandus) 27. Kuidas kirjeldada kirjanduse ajalugu? Kuidas saaks kirjeldada seaduspära ja juhuse vahekorda kirjandusloos? Mis on kirjanduslik kaanon?
Tema eeskujul loodi uus teoreetiline autoriteet pühakiri. Filosoofid: De Montaigne, P.Charron, T.Campanella filosoofilist mõtlemist ajendas radikalism ja skepsis. Kunstnikud: Sandro Botticelli mahedad madonnapildid. ,,Kevad", ,,Veenuse sünd". Raffael kujutas harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus helges ümbruses. ,,Sixtuse Madonna". Michelangelo Sixtuse kabeli laemaalid, Taaveti kuju. Leonardo da Vinci tegeles kõigi tolleaja moodsate kunstidega. ,,Püha õhtusöömaaeg", ,,Mona Lisa". 21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku essees ,,Sellest, et hea ja kurja ..." ning seostage see renessansi üldiseloomustusega. Montaigne arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Peamisteks vastasteks peab ta surma, vaesust ja valu. See, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu meile talumatuks. Valu kardetakse kui surma tavalist eelkäijat
praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9
teadmist. See on hetk. Nagu veinijoomine. Korraks. Hetketi saame välja astuda ringist. Tunda mis on suveräänsus, milles seisneb. Seda mõistuse kontrolli ringlust häirivad tugevad, bioloogilised hetked. Suveräänsus võib avalduda nutmises või naerus. Viivad ringist välja. Sarnane sellele mida nietzche ütles. See on vahetu käitumine, justkui põhjuseta. On olemas hetked kui saame ületada mõtete voolu. Aristrokraatide maailm – terve elu kulutus. Tegelesid kunstidega, mille vajadust polnud. Kunst oli puhas kulutus, ainult aritrokraadid said millegi nii kasutuga tegelda. Oli vaja maad künda. Kuidas end kunstiga elatada. Sihitu kulutamine, kodanlik maailm tootis. Nõukogude kommunismi vaenlane oli raiskamine. Marxi ettekujutus oli uue inimese loomine, kes sarnanes suverääniga. Kui kaotada ebaõiglus, siis saaksid inimesed olla suveräänid. Kõik saaksid tegeleda sellega, mida tahavad. Vene mudel oli halastamatum
praktiliseks tegevuseks. Kui noormees oli oma õpingud lõpetanud, sai ta selga mehetooga ja sageli saatis isa ta seejärel välismaale teadmisi täiendama. Eristati nelja liiki kunste: · Igapäevased- madalad kunstid, nt käsitöö. · Meelelahutuslikud- pidid võimaldama naudungu silmadele ja kõrvadele.nt mehhaanilised trikid. · Laste kunstid- neil oli palju ühist vabade kunstidega. · Tõeliselt vabad kunstid- kasvatavad vooruslikkust. Roomlased pöörasid üha enam tähelepanu kõnekunstile. Õpetajateks olid jällegi kreek-lased. Klassikaliseks Rooma kaitsevaimuks pidasid roomlased Catot, kes kõigi vahenditega võitles võõramaiste uuenduste vastu. 6. KESKAEG - KRISTLIK INIMENE 6.1 Varakristlus 9
oli tegelikult neile endale kasuks. Uksi ei lukustata. Peaminister eluajaks valitakse, kõik teised üheks aastaks. Demokraatlik ühiskond. Peaministril ei ole oma volitusi, vaid kõik otsustab parlament. Naised kergemad tööd, mehed raskemad. Kuuetunnine tööpäev. Võimalik, sest kõik kogu aeg töötavad viljakalt ja pole tarvis rohkem teha. Tagatakse ühiskonna hüved. Vaba aega palju. Tegeletakse kunstidega, kuulatakse loenguid, haritakse ennast. Täidetakse see aeg kultuuriga ja vaimu arendamine. Magama minnakse kell kaheksa juba. Seegi on tõestatud, et magama peab palju. (Küll oli see More alles tark! ) Rõivad on kõigil küllaltki ühesugused. Hiina hakkas kunagi seda kasutama, et kõigile ühesugused kuued. Looduslikud materjalid. Peredes palju lapsi. 10-16 last igas peres. Rahva arv peab olema ühtlane kogu aeg. Kui kahaneb, siis tuuakse välismaalt juurde. Eitatakse vallutussõdu
Roomlased aust Rooma traditsioon analoogne Kreekaga ülikute võistlus riigi teenistuses, voorused eeskätt sõjalised. Aristokraatlik väärtuskoodeks. Samalaadsed probleemid ühiskonnas: Cicero ,,Kohustustest" millised valikud seisavad ühe tubli rooma kodaniku ees, kas ta peaks olema ambitsioonikas, otsima au ja kuulsust riigiametite abil või pigem tõmbuma elust tagasi privaatsfääri, tegelema oma mõisa, perekonna ja kaunite kunstidega. Mõlemad valikud on valed valikud, vooruslik kodanik peab valima aktiivse poliitilise elu, aga ta ei tee seda ambitsioonist või auahnusest, vaid hinge suuruse pärast (magnitudo animi), seda iseloomustab põlgus väliste asjade vastu. Hingesuurus on erinev kuulsusjanust (gloria). Tuleb teha suuri ja kasulikke tegusid ühiskonna jaoks. Caesar ei taotlenud suuri tegusid, vaid ainult omaenda au. Vooruslik elu toob kaasa ka gloriat ehk imetlust ühiskonnas (armastus, usaldus). Kristlus ja au
ekstaasi, kui teda veenda, et ta sangarina ristile naelutatakse. Seepärast ära kunagi ürita veenda skeptikut, kellele saa needuse panna tahad. Las ta irvitab. Tema valgustamine vähendaks ainult sinu võimalust edule. Kuula teda leebe enesekindluse ja teadmisega, et ta päevad on täidetud pideva rahutusega, kuigi ta näiliselt su maagia üle naerab. Kui ta on Saatana armulikkuse ees küllalt põlastusväärne, võib ta isegi surra eks naergem! HOIATUSSÕNA! NEILE, KES VÕIVAD NENDE KUNSTIDEGA TEGELEDA Osavõtt seksi- või iharituaalist: Kasuta täiesti töökindlaid nõidusi ja võlusid. Kui oled mees, pane oma erekteerunud liige himura rõõmuga naisesse. Kui oled naine, ava laialt oma niuded nilbe ootusega. Osavõtt kaastunderituaalist: Otsusta juba ette ära, et sa ei kahetseks teistele osutatud
ühiskondades (Venemaa, Hiina). Muuta tuleb süsteemi. Ehk miks on sarnased marksistlikud ja usulised terroristid... Marxi praktiline positiivne pärand Süsteemi on ka muudetud: 8-tunnine tööpäev, laste õiguste kaitse, riiklik arstiabi, pensionid, toetused, tagatised, abirahad jne. Hüvede jaotumine ühiskonnas on alati olnud oluline. Ning see on seotud poliitiliste institutsioonide, ühiskonna, seaduste, sotsiaalsete klasside, moraali ja kunstidega. Kõik need moodustavad keeruka ja kompleksse, vastastikkuses sõltuvuses oleva süsteemi. Ükski üksik tahk ei selgitaks ühiskonda. Marxi epiloog ja tänapäeva Eesti 108 Klassikalised majandusteoreetikud väidavad, et kui Richard Lõvisüda oleks vaid teadnud ajatuid majanduspõhimõtteid vaba turumajandust, hindade kujunemist nõudlus-pakkumise vahekorras
Koostanud: 4Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a - maastikuarhitektuuri ajalugu on traditsiooniliselt keskendunud "suurteostele": seda uuritakse kui nende stiilide progressi, mida esindavad vähesed "suurteosed", keskendub stiilidele, suhetele teiste kunstidega, iga uus areng on üles ehitatud eelnevale suurteosele (progress). Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see
Need vabanevad, murravad 176 arhitektuuri ikke ja lähevad igaüks ise külge. Igaüks neist saab sellest lahkuminekust kasu. Eraldumine teeb igaühe suuremaks. Kivitahumiskunst muutub kujuraiu-miskunstiks, seinamaal maalikunstiks, liturgia muusikaks. Ehituskunst on nagu impeerium, mis Aleksandri surmaga jagunes *: üksikud maakonnad muutusid oma-rette riikideks. Siit on pärit Raffael, Michelangelo, Jean Goujon *, ; Palestrina *, need särava kuueteistkümnenda sajandi hiilgused. ühel ajal kunstidega hakkavad ka mõtted igakülgselt arenema. Keskaja suurketserid lõid katoliku usule juba sügavaid mõrasid. Kuueteistkümnes sajand purustab kiriku ühtsuse. Enne trükikunsti oleks usupuhastus olnud lihtne usulõhe, trükikunsti tõttu muutus ta aga revolutsiooniks. Hävitage trükipress ja ketserlus oleks jõuetu. Olgu see kuri saatus või jumalik ettemääratus, laga Gutenberg on Lutheri eelkäija. Kui aga keskaja päike tõesti looja on läinud, kui gootika geenius igavesti kunsti
annaabi.ee 
