Vanaaeg (0)

Vanaaeg
1.Eelajalooline periood
Muusika tekkis koos müraga ja instrumentaal muusika tekkis looduslike asjade kasutusele võtmisel. Leitud arheoloogilistel väljakaevamiste ja koopamaalinugte järgi
(Hispaanias,Prantsusmaal)
Erimaades olid erinevad pillid .Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi.
Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel.
Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud . Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti . Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides.
Vanad kultuurriigid: Egiptus . Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida-Maa riigid (Hiina, India)
Tegeleti noodi uurimisega prooviti teha pentatoonikat. Pentatoonikas oli viis nooti:
Fa – tähendas kuningat ( Keisrit )
Sol – tähendas ministrit
La – rahva noot
Si – oli riik
RE- oli üld olukorras
Hiinas 2007 a. Eks leiti kammerdoo- noodile Fa vastas pambustorusse asetatud sada hirsi tera .
Pillid:
kasutusele võeti esimesena löökpillid, need on : raam trummid , plagistid, kõristid, tsistrumid, tamburiini ja taldriku taolised, king (koosnes 16 plaadist ja need rippusid).
Puhkpillid :

• Naturaalsed ehk leitud pillid.
  
• vilepillid (paanivile) sarvetesse oli tehtud augud.
  
• Skandinaavias(lurr), trombeti taolised pillid, otse flöödid, žalmei, oboe taolisi oli ka.
  

Keelpillid

• on tähtis kõlakast (resonaator)
  
• Harf , lüürad, rebapp, lauto, kinnor (lüüra eelkäija), vina
  

2. Antiikaeg
Arvatakse, et sõna muusika on tulnud sõnast musike – muusade kunst muusade kaitsjaks oli Zeusi poeg Apollon .

arhailne ( vanaaegne ) 8. saj -6.saj eKs

Klassikaline 5.saj- 330 eKs
kahte esimest perioodi iseloomustab see, et muusika ei olnud oma ette kunstiliik

Hellenismi ajajärg 330.a. -146.a. Eks

Rooma võimu ajajärk 395 pKs
Antiik Kreekas oli muusika seotud poeesiga, sõnaga. Sõnade pikkusest tulenes muusika rütm .Eriline roll omistati noorsoo kõlbelisel ja esteetilisel
kasvatusel. Muusikud olid erilisel kaitse all, isegi arvati, et nad on jumalate asendajad maapeal .
Kolm tähtsamat joont:
a) sünkonoristlikust, muusika oli soetud teiste kunstidega- poeesidega, tantsuga, vehklemisega, luuletuste lugemisega jne.
b) ühe häälne
c)usurituaalidega oli seotud
Keelpillidest kasutati lüürat,kitaarat
Puhkpillidest aulost(pidudes,sõdades)
Kahel esimesel perioodil kanti ette auloodiat ja kitoroodi, tipp näitajaks oli dragöödia
Õitse aeg oli klassikalisel ajal, tekkis pidustuste ja juma lõbustuse auks.Pidustusi korraldati rongkäikude korras, kus liiguti kitse või lamba nahad seljas ja soku sarved peas. Sell aeg tähendas Dragöödia soku laulu
Rongkäik peatus rahvarohkes kohas, eraldus eeslaulja ehk karoflee, kes hakkas lugusid pajatama jumala detüünuse auks. Ülejäänud koorina antsid hinnangu ehk täiendasid
Dragöödiad olid esialgu lõbusad ja hiljem said sügavuse ja sünksuse, oli koos gladiaatoritega.
Hiljem hakati etendama anfi teatrites(oli kaks lava). Esimest lava nimetati orkestraks- koori asutus, teine lava oli solistide grupi lava.
Teemad olid jumalte ja inimeste läbikäimiste ja juhtumidest ja ka argipäeva teemasid käsitleti. Kõik oli ette määratud.
3 ja 4 perioodi ajal muusika segunes, vallutajate maade kultuuridega.
Kultuuride täindamisel lood suuremaid orkestreid. Orkestrid ja muusika oli üha enam valistevate inimeste huvides.Kasutati paleedes pidustustes, teatus mõttes sai muusika kuulatavaks zaanriks.