Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kreeka muusad mütoloogias (0)

1 Hindamata
Punktid
Kreeka muusad mütoloogias #1 Kreeka muusad mütoloogias #2 Kreeka muusad mütoloogias #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Letters Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Kreeka mütoloogia

sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised. · Paan: väiksem maajumal,. Sokusarvede ja ­jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni. · Kassandra: Apollon armus temasse ja andis talle ennustamisvõime, kuid kuna

Kunstiajalugu
thumbnail
10
doc

Mõisted kreeka mütoloogiast

Kükloope peeti Mükeene ajastu mitme meetri paksuste müüride ehitajaiks (kükloopilisi müüre leidub näitkes Tirynsis ja Mükeenes, nendeks on nimetatud ka Itaalias, eriti etruski aladel paiknevaid kivirajatisi), müürisüdamikku ümbritsevad hiiglaslikud kiviplokid arvati olevat kükloopide kokku kantud (Antiigileksikon, 1983). Tänapäeval nimetatakse kükloopideks ühe tulega kaevurilampe. Pegasos Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes koos oma venna Chrysaoriga hüppas välja Poseidonist rasestunud Medusa kehast, kui Perseus 1 gorgo pea maha lõi. (Antiigileksikon, 1983). Bellerophon, ka Bellorophonthes, kes oli ühe müüdi kohaselt Korintose kuninga Glaukose poeg, ent keda peeti ka merede valitseja Poseidoni ja targa sureliku Eurynome pojaks, taltsutas Pegasose Athenalt unes saadud kuldsete, ennenägematult ilusate valjastega, saades kuulsa looma peremeheks.

Kirjandus
thumbnail
48
docx

Kreeka mütoloogia

pealinn oli Ateena. Draama saab juhtivaks kirjandusvooluks, lüürika taandub. Tragöödia! (draamad ja tragöödiad: Sophokles, Aichylos ja Euripides; komöödiad: Aristophanes; proosa: Thukydides, Demosthenes, Herodotos, Sokrates, Platon, Aristoteles)  Hellenismi ajajärk – 3. – 1.saj eKr, sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega, kreeklastele tuntud asustatud maa (oikumeeni) helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas. Demokraatia vähenemine, vähem kriitikat võimulolijate suhtes, armastuseteemaline kirjandus.  Rooma impeeriumi periood – 1. – 6.saj pKr – (alates 5.saj jätkub kreekakeelne kirjandus bütsantsi kirjandusena, pärast Bütsantsi vallutamist 1453 uuskreeka kirjandusena.) Kreeka allakäik, eelneva jäljendamine. Rooma kirjandus – 500 aastat noorem kui kreeka kirjandus. …

Kirjandus
thumbnail
2
doc

Kreeka mütoloogia

Kreeka mütoloogia jumalad Zeus kreeka keeles 'jumalik kuningas' on vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Sümbol: valitsuskepp, piksenool, kotkas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Ta pääses ainsana oma pere lastest surmast, teised lapsed kronos neelas alla. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus

Kirjandus
thumbnail
3
rtf

Kreeka mütoloogia

Kreeka mütoloogia Kreeklaste mütoloogiast ei leia me lugusid, mis rääkisid ürginimese suhetest teda ümbritsenud maailmaga. Kuigi ka kreeklased elasid kunagi metslastena, inetult ja brutaalselt. Kuid nende müüdid näitavad meile, kui kõrgele nad olid tõusnud nende ürgsete aegade räpasusest ja julmusest, millest meil pole säilinud mingeid jälgi. Meieni jõudnud müüdid on suurte poeetide looming. Kreeka mütoloogia algab Homerosega, tema teose ,,Iliasega" tuhat aastat enne meie ajaarvamist. "Ilias"kujutab endast kreeka kõige vanemat kirjandust; ja see on kirjutatud ilmekas, elegantses, kaunis keeles, mille pidi olema juba sajandeid kestnud ajalugu inimeste püüdlusi väljendada ennast selgesti ja ilustasti, mis on omakorda tsivilisatsiooni vaieldamatuks tunnuseks. Kreeka müüdid ei heida valgust varasematel aegadel elanud inimsoole.Kuid nad

Kirjandus
thumbnail
14
docx

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö

Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 12.10.2016 1. Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi Kõigepealt oli jumal Kaos ja muud midagi. Siis tuli Kaosele aga mõte luua maailm. Ta lõi Maa (jumalanna), kellele rajati meie maailm. Seejärel lõi ta Öö, Tartarose ning Päeva. Tartaros = Maa tuum (allmaailm), kus peidab end Öö. Ta lõi armastusjumalanna, kes tõi elu kauniduse. Seejärel sünnitas Maa Taeva, Mäe ja Mered. Taevas oli Uranos, kellest sai kõige vägevam jumal. Ta võttis Maa omale naiseks, kes sünnitas talle surematuid lapsi – 12 titaani (6 meest, 6 naist)

Kirjandus
thumbnail
5
docx

Kreeka mütoloogia mõisted

raevunud ema hülgas nii oma mehe kui ka poja. Peleus andis Achilleuse kentaur Cheironi kasvatada ja õpetada. Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ­ ainus nõrk koht. Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelastest, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Isa järgi hüütakse Achilleust ka Pelideseks. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus, ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Enne kui Achilleus uuesti lahingusse läks, oli Thetis lasknud sepakunstijumalal Hephaistosel valmistada talle uue turvistiku, mis pidi eriti kindlat kaitset

Kirjandus
thumbnail
27
odt

Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia

ühte muu soovitusliku kirjanduse loetelus olevat teost. Kui olen alltulevas loetelus nimetanud teema järel sulgudes konkreetse autori ja teose, on seegi ainult soovituslik. Müüdi analüüsimine, selle mõistmine jne. Mingi süzeega seoses üldine seaduspärasus, kultus, loogika, ülevaade. Essee pikkus olgu 10000 ­ 15000 tähemärki. · Eksam ise. Vb suuline, aga kindlasti kirjalik. Kirjandus. · Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). · Vegetti, M., Inimene ja jumalad. - Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 - 289. Avita 2001. · Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. - Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 - 381. · 'Burkert "Greek Religion" 1984- 2ptk. Rituaal ja pühamus ning jumalad. · Igast müüdisüzeed, nt Hjortso "Kreeka jumalad ja kangelased." Kreeta- Mükeene perioon 2000-1200 e.ma Tume ajajärk 1100- 800 e.m.a

Kreeka kultuur



Lisainfo

lühireferaat

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun