5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lisicha
Õppematerjali autor
Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf.
VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal • Seth – kurjuse kehastus Anubis • Ra - päikesejumal Amon Horos Hator Isis Anubis Londonis Thames`il- teel Egiptuse n?
Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemine 2920 aastat eKr kuni 332 aastat eKr. Egiptus oli oma võimsuse tipul. Rajati mälestusmärke ja arendati kaubandust teiste maadega. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vaarao (egiptuse keeles 'suur maja') on Vana-Egiptuse kuningas. Sõna tähendas algselt kuninga paleed, alates 18. dünastiast kuningat ennasti ning 22. dünastiast oli üks kuninga tiitleid. [,,Eesti Entsüklopeedia 10" Tallinn, 1998] Vanades allikates kasutatakse sõna vaarao asemel kunigas
saadik 15 aastast valitsusaega märkis rahu ja õitseng Thutmosis III Arvatakse, et ta organiseeris Hatsepsuti tapmise Kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos Alistas Nuubia Egiptuse võimule, saagiks saadi hulgaliselt kulda Alistas Palestiina ja Süüria Ees-Aasias Tegi Aasiasse üle 10 sõjaretke Jõudis vallutustega Eufrati jõe kaldale ja laskis sinna oma võitude auks mälestussamba püstitada Tema ajal oli Egiptus kõige võimsam riik Idamaades Valitses 54 aastat (esimesed 20 aastat võõrasema H.) Amenhotep II Kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega Valdas sõjajumal Montu oskusi, talle polnud lahinguväljal võrdset Halastamatu sõdalane Surus kiiresti maha Süüria riikide liidu mässu Püstitas Giza lähedale steeli Püstitas Teebas palju templeid Püstitas kuningliku juubeli Hebi-Sedi templi Karnakis ja hauatempli Niiluse läänekaldal Amenhotep Iv
Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad. Vaaraode võim oli erakordselt suur. Talle kuulus kogu Egiptuses maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Inimesed uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. Arvati, et vaarao oma võimuga tagab korra kogu maailmas ja et temast sõltuvad Niiluse üleujutused ning elanike heaolu
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
Ehnatoni-aegne kunst. Amenhotep IV e. Ehnaton oli esimene Uue Riigi vaarao, kelle valitsusajal toimus ainuke tõsine katse murda vana kunsti põhimõtteid. Amenhotep IV suhted Amoni templite preesterkonnaga halvenesid, sest nende rikkus ja mõju hakkasid ohustama vaarao võimu. Amonist ja tema preestritest vabanemiseks kehtestas Amenhotep IV uue riigiusundi. Amoni ja arvukate kohalike jumalate asemel kuulutati ainujumalaks Aton. Mitmejumalausk (polüteism) asendus usuga ühte jumalasse (monoteismiga). Erinevalt Amonist polnud Aton aga inimesekujuline. Atoni kehastuseks peeti kiirgavat päikeseketast. Atoni auks võttis vaarao Amenhotep IV endale nime Ehnaton (,,Atoni lemmik"). Ta keelas teiste jumalate kummardamise ja lahkus Teebast ning rajas Niiluse allavoolu uue pealinna Ahet-Atoni. Atoni templites pidi päike saama vabalt valgustada kogu templit. Tavaliselt olid Egiptuse valitsejate hauad olnud Niiluse läänekaldal kõrbeservas, sest egiptlased olid
● Vana riigi areng (2700-2200 eKr): ehitati püramiid, kujunes rangelt ja kindlalt korraldatud riik eesotsas jumalikustatud kuningaga, vaaraoga. ● Keskmise riigi areng (2000-1650): ühendati maa jälle ühtseks riigiks. ● Uue riigi areng (1550-1075 eKr): Õitseaeg, kujunes suurriik. Võimul 66.a Ramses II Hilis-Egiptuse perioodil (1075-535 eKr) valitsesid pidevalt võõrad võimud. 525 eKr vallutasid pärslased, 332 eKr vallutas Makedoonia väejuht Aleksander Suur ja Egiptus sattus Ptolemaioste dünastia võimu alla. 30 eKr suri selle dünastia viimane valitseja, kuninganna Kleopatra ja vallutas Rooma keiser Augustus. 7.sajandil vallutasid Egiptuse araablased ja algas ajaloo islami-ajajärk Vaaraod - maise ja taevase võimu kehastajad Ühiskonna tipus seisis kuningas ehk vaarao ja madalaimal astmel olid orjad. Vaaraod peeti jumalaks ja kunsti üheks ülesandeks oli ülistada valitseja suurust ja võimsust. Vaarao-kultus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid