Opkunst Martin Karu Tallinn 2016 Opkunst ehk optiline kunst • Sai alguse 1960. aastal, kui arenes välja abstraktsest maalisuunast. • Peamiselt tegeleti sellel ajal sellega USA`s ning Lääne-Euroopas. • Tänapäeval kasutatakse peamiselt reklaamikunstis, moekunstis, tarbekunstis. • Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. • Kunstil on tihti rahustav või ärritav toime. Tähtsaimad opkunsti esindajad maailmas • Victor Vasarely • J. Le Parc • Bridget Riley • J. R. Soto Victor Vasarely (1906-1997) • Ungari-Prantsuse kunstnik, kes sündis Ungaris. • Opkunsti “isa“ ja juht. • Kogu elus tegeles kunstiga. • Esimeseks ning tähtsaimaks opkunsti tööks peetakse „Zebra“, mille ta tegi aastal 1930. Veel Victor Vasarely töid Etudes Bauhaus A – Etudes Bauhaus C – Etudes Bauhaus D – ...
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või fragmente väga erinevatelt tsivilisatsiooni aladelt. Paljud tema teosed kõnelevad siiski eelkõige entusiasmist kasutada mitte ainult kõikväimalikke tehiskeskkonna motiive, vaid ka uusi materjale. Õlimaali kõrval või ühenduses rakendab ta ka metalli, plastmasse, puitu, neoontorusid ja muud sellist. Sk...
Sissejuhatus Väljend OPkunst tuleneb ingliskeelesetest sõnadest optical art, mis tähendavad optilist kunsti. Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos
Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level lutsism tasism suprematism alavoolud opkunst tasism (Pollock) opkunst (Vasarely) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Aitäh! Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Lapin http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky http://et.wikipedia.org/wiki/Vassili_Kandinsky http://et.wikipedia
Võime öelda, et uue sajandi kunsti iseloomustab ka looduslik stiil, mida hakkati nimetama maakunstiks. Kus kasutati looduslikke materjale nagu näiteks liiv, kivid. Samuti võime öelda, et see on loodust peamiselt maastiku pinnavorme ümberkorraldav kunst. Maakunsti üheks algatajaks oli Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning popkunst. Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi. Opkunsti suuna eestvedajaks võime nimetada Victor Vasarely ning hilisematest esindajatest näiteks Bridget Railey. Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid
· Mel Ramos · Marisol Escobar · Edward Kienholz · George Segal · Robert Indiana OPKUNST (1950ndate lõpp 1960ndad) Opkunst, ka optiline kunst on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USAs ja LääneEuroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe, tarbe ja eriti reklaamikunsti. Kunstnikud · Victor Vasarely · J. Le Parci · Bridget Riley · J. R. Soto KINEETILINE KUNST (1960ndad)
Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
Mark Rothko Helen Frankenthaler Popkunst 1950ndad · Nimetus pärit Inglismaalt,kus nii nimetati massikunsti · kasutab kõige argisemaid ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene viibib · Esile tõstetakse töid näiteks ülisuurte mõõtmetega või erksate värvidega. · tekkele on mõju avaldanud neodada · Abstraktse ekspressionismi vastand Richard Hamilton Allen Jones Opkunst 1960.aastad · Ka optiline kunst( optical art ing.k.) · Abstraktsest kunstis väljaarenenud maalisuund · 60.aastatel peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. · Keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele · Lihtsad geomeetrilised kujundid · Värvi- ja valguskontrastid Victor Vasarely Kontseptualism 1960.aastad · Kõige tähtsam on idee, väljanägemine pole oluline · Eesmärgiks laiendada inimese
figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Opkunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muidu ignoreerib. Vasarely nägemus on "uue linna nägemus geomeetriline, päikeseline ja värviline". Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley (1931-, Briti maalikunstnik) kattis kogu pildi pinna väikeste elementide seeriaga, mida vaadates tajume
Kazimir Malevits Supremus nr. 58 1916 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Informalism Jean Dubuffet Rue passagere 1961 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/ d/dubuffet/pildileht/4_ruepassagere61.html Minimalism Victor Vasarely Apus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/v/vasarely/pildileht/apus.html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side
Pikema kuulamise peale tekitab see stiil sisimas hingelise tasakaalu ja mõjub meditatiivselt. Seda tunnet annab edasi just helide kordumine varieerivalt. Aga minimalismi tõlgendamiseks tuleb seda hoolikalt kuulata, kuna see pole nagu tänapäeva muusika, mida kasutatakse muude tegevuste taustal. See nõuab ülimat keskendumist, mõtetesse langemist ja alles siis on tunda selle hüpnotiseerivat mõju. Kunstis nimetatakse voolu alguseks 1964. aastat. Minimalismist on saanud eeskuju opkunst, mis omakorda on tugevasti mõjutanud tänapäeva reklaamikunsti. Suunale on omane, et tal puudub tähendus ja sisu. Maalid on enamasti vägagi lihtsad ja näiteks vaadates Barnett Newmani maali „Voice of Fire“ või ükskõik millist muud teost sellest voolust, näeb, et kujutlusvõimele eriti ruumi ei anta. Selle koha pealt võib öelda, et muusikas annab minimalism suurema elamuse, kui kunstis.
OP-kunst Egert Unga 8.B 1960.aastatel arenes abstraktsest kunstist välja Op-kunst (ingl.k.optical art) Op-kunst 1950-60. Op-kunst põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. Lihtsate aastad kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt ruumiline või värelev. Võib öelda, et op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. Victor Vasarely Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne (Sebrad 1938) sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. Victor Vasarely 1908-1997,Ungari-Prantsuse maalikunstnik,op-kunsti rajaja. Op-kunsti tähtsaim esindaja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase on Vi...
"Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism Minimalistlik ssisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest.
Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt
kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism, milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.
Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik.
keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J
esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. (+Lazar Lissitski, Leonhard Lapin) l Opkunst (Victor Vasarely) Kaasaja Eesti kunstnikest suurim (geomeetrilise) abstraktsionismi viljeleja SIRJE RUNGE (1950-..)
Baluster fiaal mansard Ristlillik ristvõlv palmett vööndkaar Voluut joonia samba kapiteel sarkofaag e kirst siir e kiri Lodza roosaken konsool e kaunistus silindervõlv Ülesanne 1.mõisted tunda ära pildi järgi.See mis ülal. Ülesanne 2.Mõisted, vajadusel kokku viia pildiga. Fresko (itaalia keeles a fresco, al fresco, affresco sõnast fresco 'värske') on seinamaaliliik ja tehnika. Tegu on arhitektuuriga seonduv monumentaalmaaliga. Ikoon on märk, mille puhul esitis ja objekt on seotud sarnasussuhte kaudu. Külm koloriit tekib siis kui valime kõikide värvide külmad toonid. Punane ja roheline asuvad värvide neutraalsuse piiril ja kuuluvad seetõttu vastavalt olukorrale kas soojade või külmade värvide hulka. Koloriit värving, kunstis süsteemipärane värvikäsitlus,värvitoonistik. Kollaaz on kunstiv...
Ta võrdles ehitisi elusolendiga, mis ümbritsetud maastikuga ja ilmastikutingimustega. Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist
värvilaikudes. Ühtlasele taustale laseb ta värvi otse tuubist, kandes seda laiali pintsliga ja isegi käega (kalligraafiline kunst) Hans Hartung (19041989), abstraksionist, tegi värvilisi akvarelle, õlimaale, guasse, pastelle, joonistusi kriidi, söe, värvipliiatsite ja tusiga. Armastas energilisi ja musti jooni. Elu lõpuperioodil kasutas tihti sinist, rohelist ja kollast, mida elustavad mustad jooned. 7. KINEETILINE JA OPKUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt. TAUST Väljend "kineetiline kunst" tuleneb kreekakeelsest sõnast kinetikos, mis tähendab liikumist. Kineetilised kunstiteosed saavad olla nii tõeliselt mingi jõu abil liikuma pandud skulptuurid kui ka näiteks vaid tuuletõmbuse käes liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas.
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
Chagall. Psühhoanalüüs – sürrealism, abstraktne ekspressionism. Fenomenoloogia – poeetiline realism, Fluxus. Eksistentsialism – teatud osa performance-kunstist, Abramović ja Ulay. Hermeneutika – „tõlkimisega” tegelevad pea kõik kunstnikud omal viisil. Analüütiline filosoofia – keelega tegelev kontseptualism, Art&Language, J.Kosuth. Marxism – kriitiline realism, sotsialistlik realism, sotsiaalrealism. Strukturalism – opkunst, minimalism. Rene Magritte Psühhoanalüütilise teooria üldised põhimõtted: - Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada. Need soovid on tihti seksuaalse iseloomuga (libido - sugutung) - Inimese teadvustatud kogemus on vaid „jäämäe veepealne osa" - Varase lapseea kogemustel on suur mõju isiksuse arengule ja inimese käitumisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
