Le Parc 1997 J. Le Parci erinevad tööd J. Le Parc Jesús Rafael Soto (1923-2005) • Venezuela opkunstnik ja kineetiline kunstnik, skulptor ja maaler. • Alustas kunstiga tegelemist poisina, maalides kino plakateid. • Tema näitused toimusid 1979-1990. Parallèlles interférentes- J. R. Soto 1952 Jesús Rafael Soto töid Huvitavad opkunsti näited Re.Na II A Bridget Riley - Cataract 3 Fragment 5 Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Mitu tüdrukut on pildil? Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Mis on pildil? Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Mida nägid kõigepealt? Mis on pildil? Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Optiline illusioon tänapäeval (opkunst) Aitäh!
sümboolne või narratiivne tähendus ja sisu. Sageli kasutati lihtsaid geomeetrilisi kujundeid, kompositsioonid on lihtsad, puhtad. Minimalismi võib lugeda üheks op-kunsti eellaseks. Kunst, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. Minimalistid eelistavad maalidele siiski ülilihtsaid kolmemõõtmelisi objekte. Sageli eksponeerivad nad oma teose ajutise, eksponeerimisruumiga kohandatud teosena, nn. installatsioonina. Opkunst - Omaette abstraktsionismi erivorm on op-kunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Kuna op-kunsti teosed sageli põhjustavad liikumiselamusi, os seda sageli seostatud ka kineetilise kunstiga. Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o
Sissejuhatus Väljend OPkunst tuleneb ingliskeelesetest sõnadest optical art, mis tähendavad optilist kunsti. Tegemist on abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuunaga, mis kasutab lihtsate kujundite kordusi ja värve, et tekitada vaatajais segadust ja silmapetteid. OPkunstiga tutvumine aitab mõista silma töö põhimõtteid, tajuda lausa füüsiliselt, kuidas silm näeb. Lihtsate geomeetriliste kujundite, värvide või valguse ja varju abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Kunstiteos
ruut'' Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level lutsism tasism suprematism alavoolud opkunst tasism (Pollock) opkunst (Vasarely) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth leve Aitäh! Kasutatud materjalid: http://et.wikipedia.org/wiki/Leonhard_Lapin http://et.wikipedia.org/wiki/Abstraktsionism http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky http://et.wikipedia
Võime öelda, et uue sajandi kunsti iseloomustab ka looduslik stiil, mida hakkati nimetama maakunstiks. Kus kasutati looduslikke materjale nagu näiteks liiv, kivid. Samuti võime öelda, et see on loodust peamiselt maastiku pinnavorme ümberkorraldav kunst. Maakunsti üheks algatajaks oli Walter de Maria, kes lasi Nevada kõrbesse tõmmata kaks paralleelset 3,6 km pikkust joont. Arenesid välja ka veel kaks täiesti erinevat kunsti liiki, milleks on siis opkunst ning popkunst. Opkunst keskendub peamiselt ainult optiliste efektide loomisele, mis on ka tänapäeval väga populaanre kasutus arhidektuuris. Lihtsate geomeeriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või siis erinevate suunade liikumisi. Opkunsti suuna eestvedajaks võime nimetada Victor Vasarely ning hilisematest esindajatest näiteks Bridget Railey. Popkunsti võime nimetada ka massikunstiks, puuduvad kindlad maalimis traditsioonid
Pärast seda hoogustus ka selle levik. Abstraktsionismis arenes välja kaks põhisuunda: ekspressiivne abstraktsionism (Vassili Kadinsky, Paul Klee) ja konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism (Kazimir Malevits, Piet Mondrian). Abstraktsionismis kujunesid välja mitmed alavoolud, nagu lutsism (Mihhail Larionov, Natalia Gontsarova), tasism (Jackson Pollock), suprematism (Kasimir Malevits, Lazar Lissitski, Leonhard Lapin), opkunst (Victor Vasarely). KONSTRUKTIVISM Konstruktivism on abstraktse kunsti olulisemaid stiilisuundumusi, mis umbes 1913. aastast alates on kubismist ja futurismist välja arenenud. Kujutis konstrueeritakse vaid geomeetrilistest elementidest ja sirgjoontest, püüdes üksikute vormide ja nende värvuste vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni. Konstruktivism väljendus peale kujutava
Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. OP-KUNST Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Kasutas tajupsühholoogiast tuntud optilisi efekte: · ümberpööratavaid geomeetrilisi kujundeid; · ruumilisi illusioone; · joonte erilise paigutusega saavutatud silmapetteid; · täiendvärvilisi järelkujundeid; · lihtsate kujundite suuruse ja vahekorra nihestamist jmt. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely
Mark Rothko Helen Frankenthaler Popkunst 1950ndad · Nimetus pärit Inglismaalt,kus nii nimetati massikunsti · kasutab kõige argisemaid ja tühisemaid esemeid ja nähtusi, mille keskel tavainimene viibib · Esile tõstetakse töid näiteks ülisuurte mõõtmetega või erksate värvidega. · tekkele on mõju avaldanud neodada · Abstraktse ekspressionismi vastand Richard Hamilton Allen Jones Opkunst 1960.aastad · Ka optiline kunst( optical art ing.k.) · Abstraktsest kunstis väljaarenenud maalisuund · 60.aastatel peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. · Keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele · Lihtsad geomeetrilised kujundid · Värvi- ja valguskontrastid Victor Vasarely Kontseptualism 1960.aastad · Kõige tähtsam on idee, väljanägemine pole oluline · Eesmärgiks laiendada inimese
figuraalsed, näitasid juba tema rõõmu optilistest trikkidest. Victor Vasarely "Sebrad", 1938 Vasarely algatas originaalteoste seeriaviisilise paljundamise, mis muutis teose hinnalt kättesaadavaks igaühele. Oma töödega püüdles värvirõõmsama maailma poole. "Bivega", 1974 "Tridim IV", 1970- (113,8x78,7 cm) 79 (59,1x39,4 cm) "Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Opkunst manipuleerib inimese nägemise nende psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muidu ignoreerib. Vasarely nägemus on "uue linna nägemus geomeetriline, päikeseline ja värviline". Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Bridget Riley (1931-, Briti maalikunstnik) kattis kogu pildi pinna väikeste elementide seeriaga, mida vaadates tajume
Kazimir Malevits Supremus nr. 58 1916 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Informalism Jean Dubuffet Rue passagere 1961 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/ d/dubuffet/pildileht/4_ruepassagere61.html Minimalism Victor Vasarely Apus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/v/vasarely/pildileht/apus.html Opkunst Victor Vasarely Sinine/punane 1983 http://www.artlex.com/ArtLex/o/opart.html Kokkuvõte Abstraktne kunst on alates 1910. aastast olnud mõneti moodsa kunsti juur ja tüvi, võib ka öelda, et peasuund. Kogu pika ajaloo vältel on kunstnikud püüdnud jäljendada nähtavat maailma. Postimpressionistide loominguga hakkas aga looduse otsene kujutamine tagaplaanile jääma. Kui kubistide ja futuristide maalidel on veel olemas nõrk side
Pikema kuulamise peale tekitab see stiil sisimas hingelise tasakaalu ja mõjub meditatiivselt. Seda tunnet annab edasi just helide kordumine varieerivalt. Aga minimalismi tõlgendamiseks tuleb seda hoolikalt kuulata, kuna see pole nagu tänapäeva muusika, mida kasutatakse muude tegevuste taustal. See nõuab ülimat keskendumist, mõtetesse langemist ja alles siis on tunda selle hüpnotiseerivat mõju. Kunstis nimetatakse voolu alguseks 1964. aastat. Minimalismist on saanud eeskuju opkunst, mis omakorda on tugevasti mõjutanud tänapäeva reklaamikunsti. Suunale on omane, et tal puudub tähendus ja sisu. Maalid on enamasti vägagi lihtsad ja näiteks vaadates Barnett Newmani maali „Voice of Fire“ või ükskõik millist muud teost sellest voolust, näeb, et kujutlusvõimele eriti ruumi ei anta. Selle koha pealt võib öelda, et muusikas annab minimalism suurema elamuse, kui kunstis.
värve saavutades uskumatuid optilisi tulemusi. Op-kunst Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Opkunst manipuleerib Kolmas tase Neljas tase inimese nägemise nende Viies tase psühholoogiliste ja füsioloogiliste omadustega, mida silm igapäevaelus muidu ignoreerib. Vasarely nägemus on uue linna nägemus
"Amphora Fruit" Hans Arp dadaism "Pähkel" dadaism Dadaistide eesmärgiks oli oma tegevusega see väikekodanlane rööpast välja lüüa. See ei olnud mitte kunstivool vaid sõjavastane mässumeelne liikumine, mis avaldus väga erinevates vormides. Naivism, popkunst, fotorealism, abstraktne ekspressionism, minimalism*, opkunst. Lucio Fontana "Spatal Concept" minimalism Lucio Fontana Kazimir Malevits "Ootamine" "Must Ruut" minimalism minimalism Minimalistlik ssisekujundus on paljus inspireeritud Jaapani traditsioonilisest sisekujundusest.
Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsielus. Hakatakse läbi murdma paraku küll suhteliselt hõredast inforägast, mis laekub meie vabariiki välisriikidest saabuvate publikatsioonide kaudu, rajama omanäolist teed läbi selliste moodsa kunsti voolude nagu popkunst, opkunst, happening jne.Rühmitusse kuulusid näiteks Kaljo Põllu - seltskonna vaimne ja füüsiline ainuliider, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova, Peeter Urbla . SOUP-69- püüdsid Läänest peegelduvat kunstitunnetust tõlkida eesti kunsti konteksti, saavutades arvestatavaid tulemusi nn sovjet-popi ehk liit-popi vallas. Selle rühmituse liimed olid näiteks: Leonhard Lapin, Andres Toltsi ja Ando Keskküla . 2. Kui seni oli Pariis maailma kunsti keskuseks, siis milline paik saab siis
ESIMENE SLAID 1.1 Op-kunst arenes välja abstraktsest kunstist ja muutus eriti populaarseks 1960.aastatel peamiselt Lääne-Euroopas ning USA's 1.2 Esmakordelt mainiti op kunsti Time Magazine'is, kus kirjeldati Julian Stanck'i shows "Optilised maalid Martha Jackobsoni galeriis" teemaga seoses abstraktset kunsti, mis kasutas optilisi illusioone. 1.3 1965 Bridget Riley alustas optilistesse maalidesse värvi toomist ning õpetas seda ka 50ndatel Yale'I koolis 1.4 Opkunst on tugevalt mõjutanud tänapäeva moe-, tarbe- ja eriti reklaamikunst. Moodi on op kunsti mõjutanud just 60ndate aastate ringis, mil olid põhiliselt kasutusel värvikirevaid kangad TEINE SLAID 1.5 Op kunst ehk optiline kunst on visuaalne kunst , mis Põhineb optilistel efektidel, mis tuleneb inimese taju eripärast. 1.6 Lihtsate kujundite ja värvuste kordusel maalipinnal on inimese silmale kas rahustav või ärritav mõju, mistõttu maalipind tundub olevat kas tõeliselt
kunsti tuleks veelgi rohkem puhastada kõigest liigsest. Tulemuseks oli kõigepealt nn. "maalilisejärgne" abstraktsionism, milles kasutati suuri, üksteisest selgelt eraldatud värvivälju. Kasutati kahte-kolme, sageli ainult üht värvi. Selline kunst ühtis 1960-ndate lõpus minimalismiga - kunstiga, mis üritab maksimaalselt minimaalsete vahenditega toime tulla. 9. Omaette abstraktsionismi erivorm on opkunst. "Op" tuleneb sõnast 'optiline'. Op-kunstnikud üritavad luua teoseid, mis tekitavad optilisi illusioone, ärritavad vaataja taju kummaliste elamustega. Teose loomine eeldab inimese nägemistaju põhjalikku tundmist ja sarnaneb rohkem inseneriloominguga. Tuntuim op-kunstnik on Victor Vasarely, kes ei tahtnud luua elitaarseid luksusesemeid, vaid kunsti, mida saaks vabalt paljundada, mille eesmärgiks oleks publikule ootamatute ja ärritavate, seeläbi tervendavate nägemiselamuste pakkumine.
Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING Kunstnik improviseerib etendust ( põlev klaver vms ) MAAKUNST Spiraalne muul Sissepakkimine Äikesevli roosad päevavarjud kõrbes joon EESTI KUNST 12-16.sajand 4 Tallinna kirkut: Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik, Kaarli kirik.
keskpunktiks oli Pariis. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. OP- kunst - Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. Opkunsti tähtsaim esindaja ja n-ö kunstisuuna isa on Victor Vasarely. Teised tuntud esindajad on näiteks J
esemetu maailm ehk vabastatud eimiski" Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. (+Lazar Lissitski, Leonhard Lapin) l Opkunst (Victor Vasarely) Kaasaja Eesti kunstnikest suurim (geomeetrilise) abstraktsionismi viljeleja SIRJE RUNGE (1950-..)
Tihi kistes need tavapärasest keskkonnast välja ja tõstes mingil kunstilisel viisil eriliselt esile. Näiteks teostatud tööd võivad olla ülisuurtes mõõtmetes ja väga erksavärvilised. Assamblaaz on mahuline kollaaz. Kasutatakse väga erinevaid materjale, kuid võrreldes tasapinnalise kollaaziga on tulemus ruumiline. Informalism (prantsuse art informel) on 1945.-1946. aastal Pariisis tekkinud kunstisuund. Sarnast kunstisuunda USA-s nimetatakse abstraktseks ekspressionismiks. Opkunst, ka optiline kunst (inglise 'optical art') on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund.Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist Heroiline maastikumaal on maastikku kujutav maal, millel on kujutatud antiikehitisi ja antiikajaloost või mütoloogiast pärit tegelasi.
Ta võrdles ehitisi elusolendiga, mis ümbritsetud maastikuga ja ilmastikutingimustega. Tema põnevaim hoone on ,,Guggenheim", mis meenutab vedru, on New Yorgis asuv muuseumihoone ja valmis 1959. aastal. Mõisted! 1. Funktsionalism - on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier. Euroopas oli selle stiiliga seotud rühmitus ,,Bauhaus". 2. Opkunst - on 1960. aastatel abstraktsest kunstist välja arenenud maalisuund. Opkunsti viljeleti 1960. aastatel peamiselt USA-s ja Lääne-Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist. 3. Tegevusmaal abstraktse ekspressionismi tähtsaim töötamise viis. Püüeldi automaatset eneseväljendust ja juhuste kasutamist
värvilaikudes. Ühtlasele taustale laseb ta värvi otse tuubist, kandes seda laiali pintsliga ja isegi käega (kalligraafiline kunst) Hans Hartung (19041989), abstraksionist, tegi värvilisi akvarelle, õlimaale, guasse, pastelle, joonistusi kriidi, söe, värvipliiatsite ja tusiga. Armastas energilisi ja musti jooni. Elu lõpuperioodil kasutas tihti sinist, rohelist ja kollast, mida elustavad mustad jooned. 7. KINEETILINE JA OPKUNST tunnis viibides, materjal õpetajalt, muidu iseseisvalt. TAUST Väljend "kineetiline kunst" tuleneb kreekakeelsest sõnast kinetikos, mis tähendab liikumist. Kineetilised kunstiteosed saavad olla nii tõeliselt mingi jõu abil liikuma pandud skulptuurid kui ka näiteks vaid tuuletõmbuse käes liikuvad mobiilid. Viimaste suurmeistriks sai Ameerika kunstnik Alexander Calder (18981976), kes ka Pariisis õppis ja töötas.
Värvide optiline segamine. Teaduslik maalimine. Seurat ,,Pühapäeva la Grande Jatte´il" 1884-86 Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest kujutamisest- vaja on jälgida valgust ja varje. Selle täpsel jälgimisel on võimalik seda nii täpselt edasi anda, et teosest saab välja lugeda isegi kujutatud kellaaja (nt hommikuvalguse). Opkunst: disainilik kunstisuund. Victor Vasarely Maurits Cornelis Escher ,,Käed" Fotorealism Chuck Close Ilmar Kruusamäe ,,Tõnis Mägi" 2007-08 Psühhedeelne manipulatsioon- ruumid ilma akendeta, labürindi taoline sisekujundus, ,,nõiutud" vaibad. Jälgimisühiskond. Panoptikon kui metafoor ,,distsiplinaar"ühiskonnale. Vangla, haigla, kool, tehas. Mare Tralla (Pallaslikus laadis maalitud jälgimiskaamerad)
René Descartes (1596-1650) - Lääne “moodsa filosoofia isa” - Lõi analüütilise geomeetria alused Optika-alases uurimises käsitles valgust materiaalse elemendina, vastupidiselt skolastikutele, kellele valgus tähendas jumalikku elementi. Isaac Newton (1642-1727) - “Optika” ilmus 1704 - Avastas, et värv on matemaatiliselt defineeritav nähtus - Valgest valgusekiirest saab prisma abil luua värvispektri Seurat. Pühapäeva la Grande Jatte’il. 1884-86 (neoimpressionism) *Opkunst ka optiline kunst on 60ndatel aastatel abstraktsest kunstis välja arenenud maalisuund. Viljeleti peamiselt USA-s ja Lääne- Euroopas. Kunstisuund keskendub peamiselt optiliste efektide loomisele. Lihtsate geomeetriliste kujundite ja värvi- või valguskontrastide abil püütakse edasi anda ruumilist muljet või liikumist.
annaabi.ee 
