Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunstiajaloo periodiseering (0)

1 Hindamata
Punktid
Kunstiajaloo periodiseering
1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi)
Kiviaeg
Pronksiaeg
Rauaaeg
2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. – 6. sajand e.m.a
3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a – 715 e.m.a
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops , Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a.
3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton ( Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II.
4. Egeuse kunst 5000 a tagasi – 12. sajand e.m.a.
5. Kreeka kunst
I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks;
II Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur);
III Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen’’, nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõppes aastal 30. e.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2. sajandil e.m.a.)
6. Rooma kunst 753 e.m.a – 476
7. Etruskide kunst 8. saj e.m.a. – 4. saj e.m.a
8. Varakristlik kunst (313 – Rooma riigiusund; )
9. Bütsantsi kunst (395 - 1453)
Aastal 395 jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks.
Viimast hakati ta pealinna Konstantinoopoli (praeguses Türgis asuva Istanbuli) kreekakeelse nime Byzantion järgi kutsuma Bütsantsiks.
10. Vanavene kunst (X saj lõpp – XVIII saj alguseni )
11. Karolingid, merovingid ja viikingid (476(keskaja algus) – 814(K.Suure surm))
12. Romaani kunst (X saj – XII saj/ Saksamaal XIII saj keskel)
13. Gooti kunst (XII saj II pool – 16. saj)
1. varagootika - 12. sajandi II pool
2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand
3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand
Kõige varem- juba 15. sajandil – loobuti gootikast Itaalias.
14. Renessanss (sünd. XV saj Itaalias – XVI saj keskpaik )
Madalmaade renessanss(Belgia, Holland )
Saksa renessanss
15. Manerism (XVI saj keskpaik)
16. Barokk (algas XVI saj lõpus Itaalias - ~18. saj(mõnel maal) aga üldiselt 17. sajandini)
17. Flaami maalikunst ( Rubens , van Dyck)
18. Vanaklassitsism
19. Rokokoo (18. saj 20ndad )
20. Klassitsism (18.saj lõpp – 19.saj algus)
Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi:
1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800.
2. Kõrgklassitsism - pärast seda.
Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel:
1. 1760-1790 - Louis XVI stiil
2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil
3. 1800-u. 1820 - ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire'- keisririik )
21. Romantism (19. saj II veerand)
22. Realism (19. saj III veerand)
23. Impressionism(Prantsusmaa, 1870ndad)
23.1 Neoimpressionism (19.saj lõpp)
23.2 Historitsism
24. Postimpressionism (19. ja 20. saj vahetusel)
25. Juugendstiil (19. sajandi lõpp)
26. Sümbolism (19. saj kahel lõpukümnendil sai eriti palju pooldajaid )
XX sajandi kunstivoolud :
27. Fovism (20. saj algus Prantsusmaa)
28. Ekspressionism (20. saj algus Saksamaa)
29. Kubism (alates aastast 1907)
30. Futurism (20. saj kahekümnendad)
31. Abstraktne kunst (Nonfiguurne(esemetu kunst))
I Ekspressiivne suund
II Konstruktiivne/Geomeetriline suund
III Tegevusmaal
IV Op-kunst
32. Nõukogude kunst
33. Dadaism ?
34. Sürrealism
Kaasaegne arhitektuur :
35. Funktsionalism
36. Konstruktivism
37. Orgaaniline/Empiiriline funktsionalism
38. Internatsionaalne stiil
39. Postmodernism arhitektuuris
40. Kõrgtehnoloogiline(Hi- Tech ) suund
Kunstiajaloo periodiseering #1 Kunstiajaloo periodiseering #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ronald Laarmaa Õppematerjali autor
Kokkuvõte

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu
56
odp

Kunstiajalugu

Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke täielikult tänapäevani säilinud egituse vaarao matmispaik. · Egiptuse kultuur Egiptuse kultuuri suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri · Egiptusele on iseloomulik papüürus · Ehitistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Kairo lähedal Giza väljal: Cheopsi(146m) Chepreni (142m)

Kunstiajalugu
Kunastiajalugu
33
doc

Kunastiajalugu

Tartu Kutsehariduskeskus ISESEISEV TÖÖ KUNSTIAJALUGU Tartu 2009 ANTIIKAJA KUNST ÜRGAJA KUNST 4000 eKr. SKULPTUUR: Vanimad säilinud kunstiteosed loodi juba ürgajal, umbes 60 000 aastat tagasi. Et tollal ei tuntud veel metalle ja tööriistad tehti kivist, siis tuleb siit ka selle ajastu nimetus kiviaeg. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale,

Kunstiajalugu
Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte-tabel
5
docx

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (tabel)

Kultuuride ja kunstisuundade ajaloo kokkuvõte (stiil ­ aeg ­ iseloomustus ­ näited, esindajad) 1. Mesopotaamia ­ 4000539eKr ­ Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Nad leiutasid kaared ja võlvid. Templite tähtsaim osa oli tsikuraat. Kujutav kunst on seotud neil arhitektuuriga sest reljeefe ja maale kasutati hoonete kaunistamisel. ­ Istari värav; Pitsatsilinder; Marduki tsikuraat Babülonis; Hammurapi seadustetulp. 2. Egiptuse ­ 4000332eKr ­ Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse rligioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi

Kultuurilugu
Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks
14
doc

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2

Kunstiajalugu
10-klass kunstikultuuri ajalugu
20
docx

10. klass kunstikultuuri ajalugu

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunst
Kunstiajaloo konspekt
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime ­ Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine

Ameerika vähemusrahvad
Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst
9
doc

Kunstiajalugu kokkuvõte - tabel ja tekst

Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 000­3000 e.m.a. neoliitiline kunst 4000­1530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Egiptus u 3000­1100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.­539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480­323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.­30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.­476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu
174
pdf

Kunstiajalugu

India Asukoht: Lõuna-Aasia, Induse ja Gangese ümber Leiutasid india arvud - tänapäeval tuntud kui araabia numbrid, samuti arvu 0-i, tšaturanga - tänapäeva male eelkäija. Väga range kastisüsteem ning kirev religioon. Sanchi Suur Stuupa Kailashi tempel Hiina Asukoht: Jangtse ja Huang He jõe orud Leiutasid paberi, siidiriide ja kirja. Üks tähtsamaid ehitisi - Hiina müür Hiina müür 8099 Terrakottasõdalast Iidne hiina kiri Egeuse kunst II-I at eKr Kreeta saar Knossose loos → legend Minotauruse labürindist Müüt Daidalosest ja Ikarosest: isa ja poeg pandi Minotauruse labürinti, kus neil polnud muud pääsu peale minema lendamise. Nad tegid vahast ja sulgedest endale tiivad, kuid Ikaros lendas päikesele liiga lähedale, ta tiivad sulasid ning ta kukkus end surnuks. Müüt Adriane hõbelõngast Mükeene: kükloobid Daidalos ja Ikarus Minotauruse labürint Kükloob Vanakreeka 6. saj-1.saj eKr

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun