Kunstiajaloo esitlus maalikunstist (0)

MAAL
2013
  MESOPOTAAMIA  
MAALIKUNST
4000 - 539 e.Kr.
Sissejuhatus
• 4000-539 e.Kr.
•  Sumerid
•  Kiilkiri
• Jumalaid kujutati inimestena
Iseloomulikud jooned
• Kujutav  kunst  seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati 
hoonete kaunistamisel)
• Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis  kujutasid  võidetud 
lahinguid ja õukonnaelu 
•  Valitsejad  kujutatud suurematena ja külgvaates
• Detailidest hoolimata  tunduvad  inimesed reljeefidel kohmakad
• Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides
Ištari värav
EGIPTUSE 
MAALIKUNST
4000 - 332 e.Kr.
Iseloomulikud jooned
• 4000-332 e.Kr.
• Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt 
suurematena kui lihtrahva esindajaid)
• Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on 
nn egiptuse poos
• Värvikirevad ja  realistlikud
• Ei  tundnud  perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste 
kohtadele
• Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all
Egiptuse poos
• Inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest-otse ja külgvaatest
• Rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud 
keha on profiilis
Loomade kujutamine kunstis
• Kujutati seinamaalidel ka loomi ja linde
• Austati jumalatena (eriti kasse, härgi, lehmi)
Amarna periood
• Suur murrang Egiptuse maalikunstis
• 14 saj. eKr
• Lühike: 20-30 a
• Kujunes kindel  kaanon  (reeglistik)
• Polnud loomingulist vabadust
• Inimkeha osad mõõdeti ja viidi omavahel suhtesse
• Seinamaalidesse  ilmuvad  vaaraosid ja ülikuid  igapäevases  
tegevuses kujutavad  stseenid
• Vanimad seinamaalid pärinevad juba 3000 eKr
• Tänu uskumustele ja rangetele  seadustele  püsis u 2500 a 
muutumatuna
• Arenes  omaette , Mesopotaamia mõjutas
• Sumerite kiilkiri eeskujuks hieroglüüfkirja loomisel
•  Hilisemates  vaaraode hauakambrites põhiliselt jumalate 
kujutised ja sõjatemaatika
• Jumalaid kujutati loomadena/inimese keha ja looma pea
KESKKAEG
ROMAANI STIIL
10. - 12. saj.
• Peale  Rooma  riigi kokkuvarisemist oli Euroopa kultuur tõelises 
madalseisus.
Ligi 500 aasta jooksul ei loodud kunsti vallas midagi 
märkimisväärset.
• Alles 10. sajandist alates saab rääkida  esimesest  feodaalajastu 
kunstistiilist, mida kutsutakse romaani stiiliks või romaani 
kunstiks.
• Lääne-Euroopas oli sõdaderohke aeg
• Põhimure oli  ellujäämine  ja esmavajaduste rahuldamine
• Kunsti telliti vaid pühakodade kaunistamiseks
• Kogu romaaniaegne  kunst  oli  sakraalne  ehk kiriklik
• Peamiselt  miniatuurmaalid
•  Säilisid freskosid 
• Sai alguse vitraažikunst.
• Lähedal maalikunstile on ka nn  Bayeux '  vaip , millele on  tikitud  
William Vallutaja Inglismaa- retke  lugu
• Kirikute seinu katsid  maalingud, mille eesmärk  oli õpetada 
pühakirja ja alandlikkust. 
• Inimesed nendel maalidel  olid samuti tõsiste nägudega ja 
 maalitud ilma varjudeta.
Fresko   austrias
• Romaani ajast on pärit vitraažaknad. Need on  värvilistest   
maalitud klaasitükkidest tinaraamistusega ühendatud pildid, 
millega kaeti aknaid. Nendel kujutatud  piiblistseenid  kandsid 
samuti õpetlikku sõnumit.
• 1000 aastat vana ning enam kui 70 m  pikkune  riidest vaip nn. 
Bayeux`vaip, millele on villaste lõngadega tikitud William 
Vallutaja Inglismaa retke lugu.
KESKAEG   GOOTI  KUNST 
EHK GOOTI STIIL
12. - 15.saj
• Sündis Prantsusmaal, kust see levis ka teistesse Lääne-Euroopa 
maadesse.
• Tahvelmaal sündis gooti ajastul
• Levinud olid ka  freskod
•  Miniatuur - ehk  raamatumaal
• Tahvelmaal oli suur  edasiminek  kunsti levikul, sest puutahvlile 
või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia. Esimesed 
tahvelmaalid tehti puutahvlitele
„The  Miracle  of the 
child  falling from the 
balcony  „
( Simone   Martini  
1285–1344)
„Madonna ja laps“
Duccio (1284)
Tuntuim Itaalia 
freskomaalija oli 
Giotto  di 
Bondone(1266-
1337)
„ Juuda  suudlus“
• Miniatuur- ehk raamatumaaliga hakkasid 
tegelema munkade asemel  ilmalikud  meistrid.
Ka nendes  maalides  on juba üsna õigesti 
kasutatud perspektiivi.
• Venndad Limbourg`id, kes  maalisid  väga  ilmekad  
pildid erinevatest aastaaegadest ja nendele 
vastavatest toimetustest
VANA-KREEKA 
ANTIIKKUNST  
8 saj. eKr – 5. saj pKr
Egeuse kunst

Kõige varasem antiikkunsti etapp

Egeuse piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr 
välja Egeuse kultuur

Egeuse kunsti  õitseaeg  oli 2000-1250 a. Ekr

Polnud ranget  ellusuhtumist

Rõõmsameelsus, reeglitega kammitsemata 
elustiil
Egeuse maalikunst

Ei olnud ühtegi sõjastseeni

Kujutati kirevates toonides ja rõõmsaid naisi, lilli, 
kalu, koralle, delfiine jne

Populaarsed  olid  vaasimaal  ja freskod
Freskod Knossese palees
Kreeka maalikunst

Kogu nende kunst oli seotud kohaliku religiooni 
ning nende müütidega

Kirjalikest allikatest on teada paljude Vana-
Kreeka maalikunstnike  nimesid  ja teoste 
kirjeldusi

Ei ole säilinud ühtegi  arhailise  või klassikalise 
ajajärgu seina- või tahvelmaali

Peamiseks allikaks vaasimaal (sarnane 
Egeusega)
Vaasimaal

Vaasides  hoiti  toiduõli ja vilja, veini ja vett

Tipptasemel kunstiteosed 

Põhiline kaubaartikkel Vahemereäärsetes 
maades

Tänu nendele joonistustele mõistame paremini 
selle rahva elu ja rikast kultuuri nendel kaugetel 
aegadel
Mustafiguuriline vaasimaal

Vanem stiil

Vaasi punane 
aluspind kaeti 
musta värviga – 
detailid kraabiti 
välja

“Minotauruse 
surm”
Punasefiguuriline vaasimaal

Hilisem

Figuurid jäeti värvimata, 
must taust

Peene pintsliga tehti 
detailid

Ruumilisem, loomulikum, 
liikuvam

“Herakles võitles 
Busirisega”
VANA- ROOMA  
ANTIIKKUNST
8 saj. eKr – 5. saj pKr
Etruskidest

Saame  aimu hauakambrites olevate 
seinamaalingute järgi

Äravahetamiseni sarnane vaasimaal Vana-
Kreekaga

Tähtsal kohal usk salapärastesse jumalatesse

Kujutati jahistseene, pidutsemist, sööminguid jne

Õudsed pildid allilmast

Heledad toonid, sarnane pigem Vana-Egiptusega
Rooma

395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma 
riigiks

476 pKr kukutas germaani  väepealik  Odoaker 
viimase Lääne-Rooma keisri  Romulus  
Augustuluse – vanaaja lõpp, keskaja algus

Ida-Rooma keisririik jäi püsima kuni 1453, tuntud 
kui  Bütsants  (põhiliselt tänapäeva Türgi alad, 
Egeuse mere ümbrus)
Rooma kunst

Vähem säilinud kui skulptuuri

Rohkem on  saadud sellest teada alates 18. saj., 
kui alustati Vesuuvi tuha alla mattunud (24.aug 
79) linnade Pompeii, Herculaneumi ja Stabiae 
väljakaevamisi

Kunst oli  populaarne
Rooma maalikunst

Perspektiivi ja  varjude  abil sügava illusiooni 
tekitamine (õpitud  kreeklastelt ?)

Ruumilised  silmapetted ( aknast  paistvad 
maastikud)

Meisterlikkus  pindade kujutamisel (nt  marmor )

Maalid said ainest mütoloogiast, kirjandusest, 
igapäevaelust; tehti ka natüüramorte

Mosaiikidega armastati  katta  põrnadaid
Fresko Pompeiist, “Kolm graatsiat”
Natüüramort Pompeiist, “Julia Felixi 
maja”
Mosaiik Pompeiist, House VIII
Esimesed kristlikud maalid

Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi 
idaosas ristiusk

Keiser   Constantinus  kuulutas 313 pKr ristiusu 
Rooma riigis legaalseks

Väliselt sarnased Vana-Rooma maalikunstiga, 
kuid  sisult  täiesti erinevad
RENESSANSS
14.-16. saj.
• 14.-16. sajandil väldanud periood
• Perspektiivi avastamine ja kasutuselevõtt
• Enamjaolt levinud:
                 Madalmaades
                 Itaalias
                 Saksamaal
Perspektiivi avastamine
• Avastas  Firenze   toomkiriku   kupli   arhitekt  Brunellechi
• Tähelepanek, et kõik paralleelsed jooned paistavad ühte punkti 
koonduvatene
• Kõik  kujutatav  pildipinnal koondub ühte punkti, nn. pagupunkti
Tunnusjooned
• Keerulised perspektiivid
• Raskeloomulised kehaasendid
• Figuurid kattuvad
•  Emotsioonid  täpne  edastamine
• Toodi sisse  ruumilisus
•  Temaatika  muutumine – antiikmütoloogia,  floora , loodus, 
ajaloomaal  jms.
Temaatika
• Enamasti usuline
• Piiblitegelasi muudeti kaasaegsete inimeste taoliseks
• Pühalik ja ilmalik sulasid kokku
•  Seintele   maaliti  peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele 
temperavärvidega
• Hakkasid levima ka  õlivärvid
Masaccio
• „Püha kolmainsus“
Sandro  Botticelli
• „ Venuse  sünd“
Leonardo da Vinci
• „ Mona  Lisa“
BAROKK
16.-18. saj.
• 16.-18. sajandil väldanud periood
• Euroopas polnud kujunenud ühtset kunstivoolu
• Maalikunst puhkes õitsele
• Eelistatud seina- ja laemaalid
• Kirikutes suured usulistel  teemadel  kompositsioonid
• Püüdis liita arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri ühtseks 
tervikuks
Tunnusjooned
•  Soojad  ja küpsed toonid, samuti ka tumedamaid toone
• Kujutatav  ümarus  ja  keerukus
• Kompositsioonis ristuvad  diagonaalid
• Sujuvad värviüleminekud
• Puudusid kindlad piirjooned
• Valguse ja varju kujutamine
• Hoogsad stseenid
• Ebatavalised  poosid , ägedad liigutused,  žestid ,  taevasse  
tõstetud pilgud
Andrea del  Pozzo  (Itaalia)
•  sant 'ignazio kiriku laemaal
Peter Paul  Rubens  (Flandria)
• „ Leukippose  tütarde  röövimine “
Rembrandt ( Hispaania )
• „Kadunud 
• poja tagasitulek“
KLASSITSISM
18.saj. – 19.saj
• 18. sajandi teine pool kuni 19. sajand
• Prantsusmaa
•  Akadeemiline  kunst
Põhitunnused
• Eeskujuks antiikkunst, vaadati skulptuure, sest maale sellest 
ajast polnud säilinud
• Joonistuste tähtsus
• Värv tagaplaanil
• Eeskujulikud ja õpetlikud teosed
• Kangelaslikud stseenid
Lõpu aastad
• Liiga  ranged   ettekirjutused  ja külm  kaalutlus  tekitas 
vastuseisu
• Hakkas arenema  romantism , mis vastandus klassitsismile
Näited
• Jacques Louis David
‘’ Marat  surm’’
‘‘Horatiuste vanne’’
ROMANTISM
18.saj. - 19.saj.
• Hakkas tekkima 18.sajandi teises  pooles , üle Euroopa levis 
19. sajandi alguses
• Sõltumatu kunst, vastandus klassitsismiga
• Klassitsistlik rahu ja tasakaal asendus dünaamika ja kirgliku 
tunneteavaldusega
• Ainestik  romantilised  kirjandusteosed, ajalugu ja  legendid
• Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa ja Hispaania
• Riik toetas neid, kes jäid truuks klassitsismile: ametlik ja 
tunnustamata kunst
Näited
• William  Turner  ‘‘Lumetorm’’
•  Eugene   Delacroix  ‘‘Vabadus viib rahva 
barrikaadidele’’
• Fransisco Goya ‘‘Ülestõusnute 
mahalaskmine’’
REALISM
19.saj.
• 19. sajandi keskpaik kuni 19. sajandi lõpp
• Huvitus kaasajast, lihsatest inimestest ja argielust
• Realistide eesmärk: kujutada elu sellisena nagu ta on, ilma 
ilustusteta
Põhijooned
• Vastandus romantismile, sest loodi tõepärane pilt 
tegelikkusest
• Maaliti, mida nähti
• Maaliti loodust, talupoegade elu ja portreesid
• Kriitiline suhtumine ühiskonnakorraldusse
• Maalid annavad ülevaate toonasest elust
Näited
• Gustav Courbet ‘‘ Kivilõhkujad
• Jean  Francois  Millet ‘‘Viljapeade korjajad’’
IMPRESSIONISM  
KUNSTIS
19.saj
Impressionism
• Impressionism oli uus  kunstivool , mis sai alguse 1860. – 1870. 
Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus 
tuleb prantsusekeelsest sõnast  impressioon  (mulje). 
Põhitunnused
• Taheti jäädvustada hetkemuljet ja valgusefekte.
• Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega
• Varjutamisel ei kasutata musta värvi
• Värvide  segamisel  kasutati valget – pildid olid heledamad
• Detailid olid hägused, kaugelt vaadates tundus visandina
Ajalugu
• Alguse sai 1860. aastal Pariisis kunstnike vabast ühendusest
• Peamiseks tekkepõhjuseks oli see, et ei oldud rahul 
akademistliku kunstiga – see oli liiga kuiv
•  1874  aastal korraldas kunstikriitik Louis Leroy esimese 
impressionismi näituse
• Leroy oli ka esimene, kes võttis kasutusele sõna impressioon
Miks ? 
• Sellel ajal domineeris Prantsusmaal kunstiakadeemia, mis seas 
karmid nõuded
• Hinnati  rangelt  ka maalide sisu
• Kunst ei tohtinud jäljendada kunstniku emotsioone ja isiksust
• Noorte kunstnike protest
Claude  Monet
• Elas 1840 – 1926
• Üks impressionismi  rajajaid
• Kokku tema poolt umbes 2500 teost
Claude Monet,  Impression , soleil  levant , 
1872
Pierre -Auguste  Renoir
• Üks impressionismi esindajaid
• Elas 1841 – 1919
Renoir - The Two  Sisters , On the 
Terrace
Alfred   Sisley
• Elas 1839 – 1899
• Inglise impressionistlik  maalikunstnik
• Alustas kunsti õppimist  1862  aastal
Flood  at Port- Marly , 1876
Täname kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Sissejuhatus
• Iseloomulikud jooned
• Ištari värav
• Slide 6
• Slide 7
• Iseloomulikud jooned
• Egiptuse poos
• Slide 10
• Loomade kujutamine kunstis
• Amarna periood
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Slide 30
• Slide 31
• Slide 32
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Slide 36
• Egeuse kunst
• Egeuse maalikunst
• Freskod Knossese palees
• Slide 40
• Kreeka maalikunst
• Vaasimaal
• Mustafiguuriline vaasimaal
• Punasefiguuriline vaasimaal
• Slide 45
• Etruskidest
• Slide 47
• Rooma
• Slide 49
• Rooma kunst
• Rooma maalikunst
• Fresko Pompeiist, “Kolm graatsiat”
• Natüüramort Pompeiist, “Julia Felixi maja”
• Mosaiik Pompeiist, House VIII
• Esimesed kristlikud maalid
• Slide 56
• Slide 57
• Slide 58
• Slide 59
• Perspektiivi avastamine
• Tunnusjooned
• Temaatika
• Masaccio
• Sandro Botticelli
• Leonardo da Vinci
• Slide 66
• Slide 67
• Tunnusjooned
• Andrea del Pozzo (Itaalia)
• Peter Paul Rubens (Flandria)
• Rembrandt (Hispaania)
• Slide 72
• Slide 73
• Põhitunnused
• Lõpu aastad
• Näited
• Slide 77
• Slide 78
• Näited
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Slide 83
• Põhijooned
• Näited
• Slide 86
• Slide 87
• Impressionism
• Põhitunnused
• Ajalugu
• Miks ?
• Claude Monet
• Slide 93
• Pierre-Auguste Renoir
• Slide 95
• Alfred Sisley
• Slide 97
• Täname kuulamast!