EGIPTUS Hauakambrid - Egiptus oli kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsusesse oli suur, et allutas enda alla kõik kunstialad. Egiptlaste elamu oli mõeldud inimesele, hingele, surmale. Erilise tähelepanu all oli ühiskonna juhtide haudemised, sest usuti, et nende surma järgse elu eest hoolitsemine kindlustab heaolu tervele ühiskonnale. Alguses oli hauakambriks mastaba, hiljem astmik-püramiid. Püramiidid tehti kivist. Kõige monumentaalsem on Cheopsi püramiid. Templid - Templitesse saatis tavaliselt sfinksi allee. Tihti oli neil vaarao nägu. Templi välisseinu ilmestasid värvilised reljeefid, värava ees seisid obeliskid ja sissepääsu ehtis püloon. Templi õue pääsesid kõik inimesed, sammassaal oli ülikutele ja pühamu preestritele. Suurimad templid asuvad Luksoris ja Karnakis (Amonile). Templite kõige uhkem arhitektuuriline element oli sammas. Templis olid veel mitmesuguseid ruume - varahoidlad ja raamatukogud. Tavaliselt ...
nimetavad selliseid ehitisi mastabadeks, sest need näevad välja, nagu madalad istepingid ehk mastabad, mida on leitud mõnedes Egiptuse koduõuedes. Mastaba ühes küljes oli niöö, kus toimusid ohverdamis rituaalid. Tihti ümbritseti niöö müüriga ning kaeti katusega, nii et tekkis palvetamis- ja ohverdamiskamber. Hiljem lisandus teisigi ruume ja vana riigi ajastu lõpuks oli mastaba juba paljude saalida ja panipaikadega ehitis. Aastal 2630 eKr otsustas vaarao Dzoser traditsioone murda. Ta hülgas Abydose ja tegi ehitusmeistrile nimega Imhotep ülesandeks ehitada Põhja- Egiptuse Sakkarasse kõrbekalmistule kivist hauakamber. Hauakamber oli algselt mastaba. Ent aja jooksul Imphotep muutis järjest oma plaane, kuni algsest mastabast sai kuueastmeline püramiid. Vaaraode hauakambrid aga pidid olema väga kõrged, et vaarao saaks ka pärast surma oma rahval silma peal hoida Inimesed uskusid, et vaarao hing ronib mööda astmeid püramiidide tippu ja
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
Kunstiajaloo periodiseering 1. Ürgaeg(koopamaalid ~20 000 a tagasi) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 2. Mesopotaamia kunst VI at e.m.a. 6. sajand e.m.a 3. Egiptuse kunst 2850 e.m.a 715 e.m.a 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. 4. Egeuse kunst 5000 a tagasi 12. sajand e.m.a. 5. Kreeka kunst I Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure
25.04.10 VanaEgiptuse riigi alguseks loetakse Põhja ja LõunaEgiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Selle aja jooksul kujunes egiptlastel välja oma selgesti äratuntav kunstiliik, mis püsis muutumatu ning omapärasena kuni tänapäevani välja. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik 28502052 e.m.a. just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren ja Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. Riigi eesotsas seisis vaarao, templeid ning muid ehitisi püstitati talupoegade töö abil. Vastupidiselt levinud arvamusele ei kasutatud orjatööd. 2. Keskmine Riik 20521570 e.m.a. kahanes vaaraode ülemvõim, suurem osa riigi juhtimisest läks preesterkuningate kätte. Hakati valmistama vask ja pronksesemeid, samuti ka klaasnõusid. 3. Uus Riik 1570715 e.m.a. Egiptuse suurima võimsuse aeg
Hiline Riik 1100 332 e.Kr. (korduvad lahutamised ja liitmised, ehitatakse Suessi kanal) Egiptuse ajalugu võib ka märkida dünastiate järgi. Mastaba kivist haudehitis, maa-alune hauakamber ja selle kohal asuv kastitaoline ehitis. Tavaliselt 1 ruum, hiljem ka rohkem Vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, aga kõrguse tõustes pidi kivikuhi paratamatul ahenema, tõenäoliselt nii jõutigi astmikpüramiidini. Esimese sellise laskis endale püstitada III dünastia vaarao Dzoser Sahara väljadele. Astmete täitmise teel jõuti tõeliste püramiidideni. Kuulsaimad neist asuvad Kairo lähedal Giza väljadel. See püramiidide kolmik on ka ainuke vanaaja maailmaime, mis on säilinud tänaseni. Cheopsi (Hufu) püramiid 138 m kõrgune, kõrgeim püramiid Chefreni püramiid kõrguselt teine teine püramiid. Selle tipp on paremini säilinud ja ta asub kõrgemal pinnasel, mistõttu võib tekkida illusioon, et see on kõrgeim.
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist
Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi : Reljeeftahvel Nameri palett - vaarao Nameri võit Alam-Egiptuse üle ja alam- ja ülem-egiptust valitsevad jumalannad kroonimas Ptolemaiost. Egiptuse poos. Egiptuse kunst oli seotud religiooniga. Maaling haakambris: saakalipäine surnutejumal Anubis muumiaga. Kivist haudehitised: , mastabad: maaalused kividega vooderdatud hauakambrid ja selle kohal asuv kastitaoline kiviehitis. Vaaro mastaba ehitamisest jõuti astmikpüramiidini. Vaarao Dzoser. Giza väljal on püsitatud need Cheopsile, Chrefrenile ja Mykerinosele. Veetõusu piiril asus orutempel, kuhu toodi laevaga vaaro surnukeha. Orutemplist viis sillutatud tee hauatempli juurde. Kiviplokkidest ehitati torne mille tipud ahenesid püramiiditaoliselt (benben monumendid). Hiljem hakati päikesejumala auks püstitama ühest nelinurksest kiviplokist (monoliitseid) sivakaid teravatipulisi obeliske. Pandi paarikaupa templite juurde
EGIPTUSE KUNST Looduslikelt oludelt meenutab Egiptus paljuski Mesopotaamiat (kõrbeline ala, millel põllumajandus on võimalik tänu Niiluse perioodilistele üleujutustele ja kunstlikule niisutusele). Esialgu tekkisid väikesed riigid nn. noomid, mis IV a. tuh. lõpus liitusid Ülem- ja Alam- Egiptuseks. Umbes 5000 a. tagasi ühendas Ülem- Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptus oli oma asukoha tõttu väga suletud riik ja traditsioonid püsisid väga kindlatena. Kõrgel kohal oli kuulekus vaarao ja jumalate ees. Vaarao= jumal. Egiptuse religioon oli polüteistlik. Kunsti seisukohalt oli tähtis egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Usuti, et igal inimesel on oma kaitsevaim (ka), kes elas pärast inimese keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine- keha muumiateks muutmine. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid sur...
giptuse kunst Stella Toomsoo Gerli-Maigret Kuhi Sander Karbus 10. klass KAIRO Giza püramiidid. Giza platoo koosneb Cheopsi (Hufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Püramiidid pärinevad aastatest 25512471eKr. Kuulsaim neist on Hufu püramiid. Hufu(Cheopsi) püramiid Püramiidi ehitas Hufu järeltulija Dzedefra. Ta püstitas selle Gizast põhja poole. Hufu muumiat ei ole seni leitud. Kogu Cheopsi püramiidist on leitud vaid ühest kõrvalkambrist tema nime tähistav hieroglüüf. Hafra(Chephreni) püramiid Asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni hauamonumendi Click to edit Master text styles esialgne kõrgus oli 143,3 meetrit Second level (praegu 136,5 meetrit). ...
Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest. Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud. Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid. Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad. Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid. Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal. Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi. Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal. Teine püramiidide väli asub Gizas. Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad). Giza suured püramiidid: · Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m · Chephreni püramiid 142 m · Mykerinose püramiid Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele. Tema andmetel ehitati neid 20 aastat
Egiptuse kunst · 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud.
mastabasid, mis koosnesid maa-alusest hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Selles oli tavaliselt üks ruum, kuid hiljem ka mitu, mida kasutati rituaalideks. Vaarao jumalikkust arvestades pidi tema haudehitis olema oluiselt suurem kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi kivikuhi ahenema. Tõenäoliselt nõnda jõuti esialgu astmikpüramiidini. Sellise tellis endale III dünastia vaarao Dzoser. IV dünastia ajal hakati ehitama tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad neist on püstitatud Cheopsile, Chefrenile, Mykerinosele Giza väljale. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainus seitsmetest vanaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Suurim on Cheopsi püramiid- 146 m. Haudehitistest eraldi seisvaid templeid on säilinud peamiselt Uue Riigi ajast. Tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis
Geograafiline eraldatus hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest.Kuid samas see pidurdas suhtlemist välismaaga.Seega tingisid looduserütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsioonitruuduse. 2.2. Millised olid Egiptuse olulisemad saavutused: a) varadünastilisel ajal 3000-2900 eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine.Rajati pealinn Memphis. Umbes selleks ajaks oli tekkinud ka hioroglüüfkiri. b) Vana riigi ajal Umbes 2650 eKr rajas vaarao Dzoser Memphise lähedale Sakkarasse esimese suure astmikpüramiidi. c) Keskmise riigi ajal vaarao Amenemhet I viis riigi pealinna tagasi Memphisesse. Teeba säilitas oma tähtsuse kui üks vaaraode residentse ja riigi peamine usukeskus.Egiptusel oli alaline sõjavägi. d) Uue riigi ajal-Vaaraosid hakati matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Tihedad suhted Aasia valitsejatega ( u 1390). Taastati traditsiooniline jumalate asutamine ( u 1332).Ulatuslik
seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri
perioodini. Rajajaks oli Menes. Asub Ülem- ja Alam-Egiptuse piirialal. Niilus- jõgi Egiptuses, põllumajandus sõltus Egiptuses Niiluse üleujututest ja tänu sellele rajatud niisutussüsteemidest. Astmikpüramiid- päikese sümbol, kuulsaim Sakara astmikpüramiid, kuhu on maetud kuningas Dozer. Püramiidid pidid kinnitama vaaraode jumalikkust. Abu Simbel-Karnaki templid- Teebas asuv Amon- Rale pühendatud hiigeltempel. 5. Isikud. Millega läksid ajalukku vaaraod Menes, Dzoser, Cheops, Thutmosis III, Hatsepsut, Ehnaton Tutanhamon, Kleopatra? Milline oli vaarao roll ühiskonnas ja religioonis, millised olid tema võimu tunnused? V: Menes - ühendas Ülem- ja Alam- Egiptuse ja rajas uue pealinna Memphise. Dozer- lasi ehitada Sakara astmikpüramiidi, on ise sinna maetud. Cheops- Hufu on läinud ajalukku kui Giza platoole maailma suurima ja tuntuima, Cheopsi püramiidiehitaja. Thutmosis III- Thutmosis laiendas oma riiki sõdade abil. Ta korraldas 20 aasta jooksul
aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul.Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao
Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Üks Herodotose ,,Historia" peatükke on pühendatud püramiididele
e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatsepsut, Echnaton, Tutanchamon ja R amses II. Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke täielikult tänapäevani säilinud egituse vaarao matmispaik. ·
geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsoonitruuduse. Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat. Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised.. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aeKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode autoriteet varises kokku ja riik jagati 2 rivaalitseva dünastia vahel
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini Instituut Sisekujunduse eriala Irina Volmre MESOPOTAAMIA JA EGIPTUS Referaat Juhendaja: Siim Sultson Tallinn 2011 SISUKORD 1. MESOPOTAAMIA.............................................................................................3 1.1. Sumeri ja Akkadi kultuur.....................................................................3 1.2. Vana-Babüloonia kultuur.....................................................................4 1.3. Assüüria kultuur...................................................................................5 1.4. Uus-Babüloonia kultuur.......................................................................8 2. EGIPTUS............................................................................................................9 2.1. Egiptu...
ja 2. dünastia) Ajavahemikus 3100 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Ülem- ja Alam-Egiptus ühendati Menese või Narmeri poolt (pole teada) ning rajati nende piirile pealinn Memphis. Varadünastilisel perioodil kujunes peamistes joontes välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid - mastabad. Vana riik 2686 2183 (3.-6. dünastia) U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannes sellega aluse püramiidiehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandas klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops, Chepren ja Mykerinos oma hauamonumentidena suured Giza püramiidid. 5. dünastia valitsejad loobusid hiigelpüramiidide ehitamisest, nad pidasid end Ra pojaks (Horos elavana, Osiris surnuna) ja rajasid päikesetempleid. Kuninga nimi kirj Kartussi
igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998 6 2. Astmikpüramiidid Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Esimese püramiidi lasi endale püstitada vaarao Dzoser, tolleaegse tuntud teadlse ja arhitekti Imhotepi plaani järgi. Imhotep paigutas üksteise peale 6 järjest vähenevat egiptuse suurniku haudehitist mastabad. Nii valmis umbes 60 m kõrgune astmikpüramiid, mida ümbritses ulatuslik nekropol (surnute linn).3 (lisa 2.) Dzoseri püramiid asub Sakkaras. Selle ehitise põhjaks on 125 korda 115 meetriste külgedega ristkülik. Dzoseri püramiidi ehitamisel kasutati esmakordselt kiviplokke.
kuulsa Hufu (ehk Cheopsi) püramiidi. Kokku ehitatti Egiptuses üle 80 kuningliku püramiidi. Need rabavad kiviehitised olid vaaraode haua kambriteks ja pühadeks paikadeks kust surnud valitseja hing võis iga päev taevasse rännata. MASTABA Enne püramiidide ajastut maeti vaaraod mastabade alla. Aja jooksul hakkati sinna uusi kihte peale asetsema ja lõpuks olid mastabade asemel astmik püramiidid ASTMIKPÜRAMIID Esimese astmikpüramiidi lasi ehitada vaarao Dzoser ja selle disainis Imhotep. Imhotepi austasid Vanad egiptlased mitu tuhat aastat kui arhitekti, matemaatikut, astronoomi, kirjanikkut ja arsti. Esimene astmikpüramiid asus Memphise lähedal Sakkaras 2660. aasta paiku e.kr. selle sees paiknes valitseja matuskamber ja veel 11 matusekambrit pereliikmetele. Ehitati veel mitu astmikpüramiidi, kuni vaarao Snufu laskis püstitada esimese sirgete külgedega püramiidi. Niisuguste püramiidide tehnilised probleemid lahendasid Cheopsi püramiidi ehitajad
aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie
· Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) · Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m
Vana-Egiptuse kogu pindala võis olla umbes 34000 km². 3200 aastal e.m.a. kogu Egiptus ühendati ühe kuninga võimu alla. Uue võimsa riigi pealinnaks sai Memfis. Riigi valitsejat nimetati vaaraoks ja ta valitses riiki enda poolt määratud ametnike ja väepealike abiga. Vaaraol oli piiramatu võim. Vana Egiptuse üldine ajalugu Kõigepealt tekkis Vana riik 2650-2100 a. e.Kr. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, Userkaf, Sahura, Unas, Teti, Pepi II ja teised. Riigi eesotsas oli vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis. Vana riigi lagunemise järel tekkis Keskmine riik 1950 1650 a. e.Kr. Keskmise riigi ajaks loetakse 11.13. dünastia valitsemisaega. Vaaraode ainuvõim oli nüüd väiksem, tähtsad
hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed. Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda. 7 Vana Egiptuse ajaloo periodiseering 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton(Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. KOLM PERIOODI: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie
Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Vana riik (2575 eKr 2134 eKr) Seda aega tuntakse kui püramiidide ajastut. Arenesid arhitektuur ja kunstikäsitöö. Tekstide kirjutamisel hakati kasutama pildilisi sümboleid ehk hieroglüüfe. [Dr. Hart, George ,,Vana-Egiptus" Varrak, 1997] Egiptuse sisemise ühtsuse, valitsejate võimu ning autoriteedi kõrgaeg, mil rajati ka suured püramiidid Gizas. Egiptust valitsesid III VI dünastia valitsejad: kuningad Dzoser, Snofru, Cheops, Hefren, Mükerinos, ja teised. Kolmanda dünastia ajal kindlustasid vaaraod oma võimu Egiptuse üle, jagades selle provintsideks ehk noomideks, mida juhtisid kuninglikest suursugustest perekondadest valitud nomarhid. Vanale riigile sai saatuslikuks äge põud, mis algas umbes 2150 aastal eKr ja mille tagajärjel jäi Niiluse igaaastane üleujutus ära. Vaaraode
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
Need koosnesid maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. Tavaliselt oli seal 1 ruum, hiljem ka rohkem, mida kasutati rituaalideks. Vaaraode haudehitised pidid olema muidugi oluliselt suuremad ja võimsamad kui ühelgi tema alamal. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, aga kõrgusesse tõustes pidi kivikuhi paratamatult ahenema. Tõenäoliselt jõuti nii algselt astmikpüramiidini. Sellise püstitas endale vaarao Dzoser. IV dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on Cheopsile (140m kõrgune, rohkem kui 2 miljonit korrapärast kivipanka, igaüks mitu tonni raske), Chefrenile ja Mykerinosele püstitatud püramiidid Giza väljal. Giza püramiidid on hiiglaslikud ja nende kolmik on ainust seitsmest vajaaja maailmaimest, mis on säilinud tänaseni. Püramiidid pole lihtsalt kivimassid, vaid neis on käigud, mis viisid hauakambrisse, pärast matust need suleti
viimase vaarao Hasehemui valitsusajal. Selle ühendumise väliseks oli pealinna üleviimine Abüdosest Memfisesse. See üleviimine toimus juba III dünastia ajal. Tagasi ÜHEKSAS LOENG Vana Riik. III-VI dünastiad (2800 ~ 2250 / 2778 2263 / 2640 - 2155). Stadnikov ise ei ole kindel, millal lõpeb Vana Riigi ajajärg ja algab Esimene vaheperiood: kas 2255. või 2263. Las olla lihtsalt 28. s. algusest 23. s. keskpaigani. Vana Riigi peamised vaaraod: Dzoser (III dün., 28.s.), Snofru (III või IV, 28.), Hufu/Cheops (IV, 27), Hafra/Chefren (IV, 26), Sahura (V, 25), Teti, Pepi/Piopi I, Pepi II (VI, 25-23). Kui tahate võrrelda mitut (vähemalt kahte) Vana Riigi kronoloogiat, siis võtke E.Hornungi kronoloogia ja, näiteks, E.Bikermani kronoloogia: (mõlemad olid publitseeritud 20-30 aastat tagasi). Bikermani kronoloogia järgi valitsesid Vana Riigi kolmanda-kuuenda ajajärgu vaaraod aastatel 2778 - 2263 (Hornungi järgi: 2640 - 2155)
· Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal · Vana Riik algab püramiidide ehitamisega · Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi · Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asud Sakkara väljal · Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal · Teine püramiidide väli asub Gizas · Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väiksemad mastabad) · Giza suured püramiidid: Cheopsi püramiid 146 m praegu 137 m Chephreni püramiid 142 m Mykerinose püramiid
Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja on Narmer. Pärimuse järgi aga rajas Egiptuse riigi Menes, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise. Varadünastilisel perioodil kujunes suurtes piirides välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid mastabad. Vana Riik (3. 6. dünastia) u 2680 2180 U. 2650 lasi Dzoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. Nii astmikpüraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglüüfide reformi seostas pärimus tark Imhotepiga. U 2600 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren/Khafre ja Mykerinos/Menkaure oma hauamonumentidena suured Gisa püramiidid. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
