Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Egiptuse Uus Riik (0)

1 Hindamata
Punktid
Egiptuse tsivilisatsioon kestis üle 3000 aasta. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga- aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki Vana - Egiptuse vaaraod olid maapealsed jumalkuningad, nende endi seaduste järgi said pärast surma jumalateks. Vaaraode ajastu jagatakse 30 dünastiasse.
Kolm põhiperioodi – Vana, Keskmine ka Uus riik. Võimaluse korral vaatame vaaraole otsa kas reljeefi või kuju kaudu ja arhitektuuri kaudu. Mõnikord haruldasel kujul ka kuningliku muumia kujul. Üldistatult näema Vana riigi vaaraode jumalasarnastel nägudel enesega rahulolu, Keskmise riigi murest kurnatust ning Uue riigi sõjakate vaaraode jõulisust ja enesekindlust. Nende, viimaste võim Lähis –Idas oli nii suur, et P.B.Shelley sõnad “Maailm, mu hiilgust näe ja värise!”peegeldavad tõepoolest nende kõigeväelisust.
UUS RIIK - 1567 - 1085 . Seda mõõdetakse ka valitsemisaegadega 18-20 dünastia, mil võimul olid erinevad vaaraode perekonnad. Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton ( Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni (ka Ehnaton ) ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Egiptuse suurim reformaator ja oli Egiptuse valitseja 14. Sajandil.
Ehnaton (Amenhotep IV) juhatas sisse revolutsioonilise ajajärgu. Kehtestas monoteismi – ainujumala kummardamise. ATON - päikesejumal.
Geneetisel või mingil muul põhjusel Ehnatoni keha ja pea moonutatud, nägi välja pisut androgüünne, naiselik . Laiad puusad . Teda kujutatud taisetel on see eripära näha. Muidu üsna rahumeelne vana ja selline loominguline tüüp . Sõda ei pidanud. Luuletas ja lõi laule .
Kaotas templitelt katused, kuna Päike oli ainujumal .
Tema naine oli imekaunis Nofretete.
Vaieldakse , kas ikka tegelikult ka oli. Ilu on vaataja silmades, mu meelest väga ilus. Hästi pika kealaga (mulle meenutab Audrey Hepburni).
Eriliseks peavad kunstiajaloolased Ehnatoni perepilti Ema-isa- tütred. Vaarao ja pereidüll. Kodune, intiimne ja mänguline atmosfäär. Enamasti on ju kõik vaaraod kujutatud sõjakas poosis .
Ehnatoni büst- 1375 152 cm liivakivi .
  • Tutmosis III võit Egiptuse vaenlaste üle - 1450 .
  • Süvendreljeef. Nimekiri alistatud rahvastest, linnadest.
  • Tutanhamoni surimask.
  • Elurist ehk aasrist – hiljem võeti üle ristiusku. Leiad märsõna egiptuse elurist google image.
  • Ehnatoni aegsed mõjud. Intiimsed perekondlikud stseenid .
Abu Simbeli kompleks . Ees istumas 4 hiidkuju (kõrgus 20m). Väiksed pereliikmed jalgade juures. RamsesII -1260, 19. Dünastia
  • Luksori kompleks
  • Teeba surnute templi sambad 19. Dünastia
  • Nukker üliku hauakamber -1279. Surnuteraamatu illustratsioon. Traditsiooniline pildijada, aga ilmneb, et nad pidid hauataguses elus tegema rasket füüsilist tööd . Alles siis paradiisiaia nautimine.
  • Viinamarjakorjajad -1390 18. Dünastia

Siit tuleb kellegi referaadist pätsatud lõik. Proovisin võtta Uue riigi kohta, aga, osa puudutab ka Vana Riiki.
Püramiidide ehitamine lõpetati Keskmise Riigi ajal kuna ei olnud turvalised, suured ehitustööd kurnasid rahvast. Kokku on leitud 110 püramiidi
Uue Riigi ajal olid vaaraode peamisteks matusepaikadeks looduslikult hästi varjatud kaljuhauad
Peamine kaljuhaudade asukoht asub Teeba lähedal Kuningate Orus. Kuningate Orus on üle 10 kaljuhaua. Sealt on leitud ka üks puutumatult säilinud haud – vaarao Tutanhamoni haud. Uue Riigi aegsed suuremad ehitised on erinevate jumalate templid. Egiptlased olid esimesed, kes võtsid kasutusele sambad. Sambad toestavad katust ja talastikku suurematel ehitistel . Sambaid on hiljem kasutatud palju Kreekas ja Roomas ning ka uusaja ehituskunstis
Sambaid eristatakse kapiteelide järgi. Egiptlased kasutasid peamiselt papüürussammast – lahtise õiega ja kinnise õiega. Kõige vanemaks sambaks on protodooria sammas – kapiteeliks suur ruudukujuline plaat. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad
Uue riigi aegsed suuremad templid asusid Teeba läheduses Karnakis ja Luksoris (Amon-Ra templid)
Egiptuse templid on enamuses ehitatud kindlustena. Templit ümbritses tugev kaitsemüür. Püloon – sissepääs templisse. Pülooni ees asus tavaliselt Ra-le püstitatud obelisk . Sissepääsule järgnes suur lahtine õu, mis oli kõigile kasutamiseks – peristüül. Järgnes templi katusega osa – sammassaal – ainult ülikutele.
Amon-Ra tempel Karnakis.
Lisaks kindlustemplitele ehitati ka kaljutempleid ja terrasstempleid. Kõige suurem Egiptuse tempel on kaljutempel Abu-Simbelis (Ramses II). Kuulus on ka Hatšepsuti terrasstempel. Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale
Hatšepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta
Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst
Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale. Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda – seetõttu on näojooni üldistatud. Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena. Ülikuid kujutati kas pidulikult tardunud poosis seisvatena või rahulikult istuvatena.
Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel ja reljeefidel on nn egiptuse poos. Egiptuse poos – inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis
Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all. Egiptuse maalidel ja reljeefidel on sageli pikad hieroglüüfkirjas saatetekstid, mis võtavad enda alla kuni ¼ pildist
Ülikuid on kujutatud tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr.
Narmeri palett on väike reljeefplaat, mis tuletab väliselt meelde paletti.
Narmeri paletil on kujutised kahel pool ning see on u. 60 cm kõrge
On kujutatud vaarao Narmerit Egiptust ühendamas
Suurimaks Vana-Egiptuse skulptuurteoseks on aga Suur Sfinks , mis asub Giza väljal Chephreni püramiidi ees. Sfinks oli müütiline loom, mis sümboliseeris vaarao võimu. Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised.
Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr
Lihtrahva puhul võib näha ebatäiuslikku keha, vaaraosid ja ülikuid kujutati aga täiuslikena
uur murrang toimus Egiptuse skulptuuris ja maalikunstis 14.saj eKr Uue Riigi ajastul. See murranguline ajastu jääb aga lühikeseks – u. 20-30 aastat. Kunstiajaloos nimetatakse seda Amarna perioodiks . Amarna e Ahet -Aton – vaarao Ehnatoni ajal Egiptuse pealinn.
Tuntumad kunstiteosed Amarna ajastust on vaarao Ehnatoni ja tema abikaasa Nofretete portreed ning vaarao Tutanhamoni hauakambri leiud
Egiptuse kunstis oli välja kujunenud kindel kaanon : reeglistik, kuidas kujutada inimest. Lisaks pidulikkuse-nõudele olid inimkeha osad ära mõõdetud ning viidud omavahel suhetesse. Loomingulist vabadust ei olnud
Vana-Egiptuse skulptuuri kaanoni lõhkus vaarao Ehnaton. Ehnaton kehtestas monoteismi- ainujumala Atoni (Päikesejumal) kultuse –
Ehnatoni õueskulptoriks oli Tutmes, kelle tehtud on Ehnatoni ja Nofretete portreed. Seinamaalidesse ilmuvad ka vaaraosid ja ülikuid igapäevases tegevuses kujutavad stseenid. Seinamaalidel on kujutatud ka vaarao lapsi: tema tütred on vigased
Tutanhamon suri väga noorelt, 18-19 aastaselt – ta mürgitati. Hauakambri seinu katavad reljeefid , kus on näha vabamat Amarna ajastu stiili. Varsti kadus aga see julgete pooside kasutamine ning pöörduti tagasi kanoonilise stiili juurde
13.saj eKr on säilinud mitmeid tohutu suuri vaarao Ramses II kujusid
Tema tuntumad kujud asuvad Abu Simbeli templi ees – neli 20-meetrist kuju, ka väiksemad kujud
Paljusid loomi on austatud jumalatena: härjad, kassid, skarabeused, jõehobud jne. Üks vanimaid seinamaale pärineb Meduni hauakambrist – Meduni Haned
Egiptuse Uus Riik #1 Egiptuse Uus Riik #2 Egiptuse Uus Riik #3 Egiptuse Uus Riik #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marie Järvet Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst
6
wps

Egiptuse ja Mesopotaamia kunst.

Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid ­ 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu
12
pdf

Kunstiajalugu

· Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud ­ keraamika · Tekib ornament ­ savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse arhitektuur · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid

Kunstiajalugu
VANA-EGIPTUSE KUNST
59
ppt

VANA-EGIPTUSE KUNST

VANA-EGIPTUSE KUNST Aime Peever Kaart Vana-Egiptuse ajaloo periodiseering • Lõuna – ja Põhja-Egiptuse ühendamine u.3000.a.e.kr. • Vana – Riik 1.-6.dünastia 2850 – 2263.a.e.kr. • Keskmine – Riik 11.-13.dünastia u.2050- 1652.a.e.Kr. • Uus – Riik 18.-20.dünastia 1570 – 1070.a.e.Kr. • Hiline – Riik 1070 – 332.a.e.Kr. Egiptuse kunsti kõrgaeg oli 2700 – 1000.a.e.Kr. Egiptuse jumalad • Amon – loomise ja õhu jumal • Anubis – surnute jumal • Apis – härgjumal – viljakusjumal • Geb – maajumal • Hathor – armastuse jumalanna • Hnum – viljakusjumal • Horos – Isise ja Osirise poeg • Isis – naiste kaitsejumal • Nut – taeva ja maa jumal • Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal

10.klassi ajalugu
Vana-egiptus
4
odt

Vana-egiptus

Vana-Egiptus Vana Egiptus Suuremad riigid tekkisid Niiluse jõe äärde, roheluse püsimiseks ehitati tamme ja kanaleid. Niiluse äärde tekkis 40 väikest riiki, mida kutsuti Naamideks. 4. at. lõpul e.m.a liitusid riigid alam- ja ülem-Egiptuseks. Ajaliselt jagunevad vaaraode dünastiate järgi riigid kolmeks: Vana riik (2850-2050 e.m.a), Keskmine riik (2052-1570 e.m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp ­ hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea).

Kunstiajalugu
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

jumalad. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Kuningal oli viis nime: oma päris nimi ja peale selle veel neli nime, mis talle anti troonileastumisel. Igal tema nimel oli teatav suhe tema pompoosse titulatuuri teatava koostusosaga. Põhiline trooninimi oli seatud Ülem- ja Alam-Egiptuse kuninga tiitliga. Vaarao isiklik nimi oli seotud ,,päikese poja" tiitliga. Selles tiitlis peegeldus selgesti Egiptuse usundi klassiolemus, kuningavõimu jumalustamine, usk despootia ,,jumalikkusesse". Egiptus saavutas tollel ajal suure võimsuse, mille poolest eraldus ta teistest, nagu räägitakse raidkirjas, asiaatide, neegrite ja liibüalaste barbarlikest suguharudest, kes Egiptust ümbritsesid, suutes talle pakkuda ainult tööjõudu ja kariloomi. Naaberbarbareid võis Egiptuse kuningas tabada isegi ,,kaigast tõstmata", ,,ilma vibu pingutamata surmata neid nooltega". Egiptlased uskusid, et päikesejumal

Ajalugu
EGIPTUS
4
docx

EGIPTUS

aastatuhande lõpus e.Kr. liitusid Alam-Egiptuseks (delta alal) ja Ülem-Egiptuseks. Ülem-Egiptus oli ühtsem, sest kitsast orgu oli lihtsam laevadelt kontrollida, ning sõjaliselt tugevam. Umbes 5000 aastat tagasi ühendas Ülem-Egiptuse valitseja kogu maa ja rajas esimese vaaraode dünastia. Egiptuse pikas arengus võib eraldada kolm ajajärku (Riiki) valitsenud dünastiate järgi. I ja II dünastia ehk Thinise ajajärk (umbes 3100 - 2800 a. e.Kr.) III dünastiaga algab Vana riik (umbes 2800 - 2300 a. e.Kr.), kus Alam ­ ja Ülem-Egiptuse ühiseks pealinnaks saab Memphis. Sellele järgneb langusperiood- Egiptus killunes uuesti väikesteks riigikesteks ja kultuurielus oli seisak. Uus õitseaeg algab Keskmises riigis (u.2100 - 1800 a. e.Kr), mida valitsesid XI- XIII dünastia. Seejärel tungib Egiptusesse võõras röövrahvas. Segadustele ja rahutustele teeb lõpu Uus- Riik (umbes 1600 ­ 1100 a. e.Kr.), riigi pealinnaks saab Teeba

Ajalugu
Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
48
doc

"Kunstikultuuri ajalugu" 10 klassile - Jaak Kangilaski

· Riietusest on säilinud mõningaid üksikuid kangatükke · Ilmuvad savinõud ­ keraamika · Tekib ornament ­ savinõude kaunistamine · Eesti alal loetakse neoliitikumi alguseks just keraamika ilmumist u. 3300. a eKr · Kõige vanem Eesti ala keraamika on kammkeraamika III Vana-Egiptuse haudeehitised · Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja · Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund · Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest · Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud · Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid · Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid · Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad · Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid · Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal

Kunstiajalugu
Vana-Egiptuse kujutav kunst
1
odt

Vana-Egiptuse kujutav kunst

Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest ­ graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud. Lihtrahvast tehtavad portreed olid ka realistlikumad, kuna neid ei idealiseeritud nii palju ja kõrvalekalle Egiptuse kaanonist (kindlad mõõdud ja suhted, mille järgi portreeskulptuure tehti) oli suurem. Seda võib näha näiteks nn. Külavanema puuskulptuuri (leitud Sakkarast) juures. Ülikuid anti edasi kindlas poosis- troonil istudes, käed põlvedel või siis püsti, üks jalg ette sirutatud. Näiteks Vaarao Mykerinos abikaasaga, Vaaraos Chephreni dioniitkuju, Ramses II kolossid Abu-Simbeli ees. Vaaraode võimu üheks võimu sümboliks oli habe, seetõttu kandsid nad ka võltshabemeid.

Kunst




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun