Jalad ja pea on külgvaates, õlad ja silm ja silm otsevaates. Pilte täiendavad hieroglüüfid-vanaegiptuse otsevaates. Pilte täiendavad hieroglüüfid-vanaegiptuse piltkiri. piltkiri. Püloon-kahest ülespoole ahanevast müüriplokist Püloon-kahest ülespoole ahanevast müüriplokist koosnev koosnev väravaehitis. Kõige vanemad egiptuse hauaehitised olid väravaehitis. Kõige vanemad egiptuse hauaehitised olid mastabad, mastabad, siis astmikpüramiidid. siis astmikpüramiidid. Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama Balsameerima-surnukeha mitmesuguste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja kaitseks kõdunemise vastu.mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga
ARHITEKTUUR. PÜRAMIIDID JA TEMPLID Ehitama hakati juba vaaraode eluajadel. Kõige vanemad haud ehitised on mastaba.Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. neile järgnesid astmetena tõusvad astmikpüramiidid. Kuigi püramiidi avad olid maskeeritud,leidus haua rüüstajaid.Hakati kasutama haudu kui kaljukoopaid,mille sissekäigud peideti liiva alla.Samuti püramiidide ehitamiseks tehtud kulutused olid väga suured ja laostasid väga riigi majandust.Püramiidide lähedusse ehitati Vana-Egiptuse kombekohaselt inimpeaga ja lõvi kehaga kuju,mida nim.Sfinks.Lõvi kujutis oli valvsuse sümboliks. EHITUSKUNST Ka Egiptuse ehituskunstis esines tempel.Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas
Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................lk 2 Mastabad.....................................................................................................lk 2 Astmikpüramiidid.......................................................................................lk 3 Püramiidid...................................................................................................lk 3 Kaljuhauad.................................................................................................lk 4 Sfinksid.......................................................................................................lk 5 Templid.......................................................................................................lk 5 Kokkuvõte..................................................................................................lk 6 Galerii..............................
Giza püramiididevälja tutvustus turistidele Esimene püramiid ehitati vaarao Dzoserile. Meie ajani on seoses sellega säilinud ka esimese nimeliselt teadaoleva arhitekti nimi - Imhotep. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustusid astmikpüramiidid. Suurim ja imetlusväärseim seda laadi ehitusmälestistest asubki siin samas, Giza püramiidide väljal ning on nime saanud kunagise Egiptuse kuninga Cheopsi järgi. Cheopsi püramiid on 146 meetri kõrgune ning ajahammas on selle tipust isegi ligi 10 meetrit maha närinud. See on niivõrd suur, et mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Kuningas laskis selle ehitada aastatel 2551-2471a eKr. Cheopsi püramiid
VanaAmeerka kunst VanaAmeerika kultuuri põhijooned Arhitektuur: Astmikpüramiidid Templid Staadionid Paleed Linnamüür Skulptuur: Terrakota figuurid Nefriitkujud Steelid Basaldist inimpead Sambad VanaAmeerika kultuuri põhijooned Keraamika Maalikunst Mosaiik Tarbekunst Ehtekunst ja väärismetallist esemed Pilt ja hieroglüüfkiri Kuningas Montezuma II peakate. 16. saj. Asteegi kultuur VanaAmeerkia kunst KeskAmeerika Andide kõrgkultuur kõrgkultuur Motsiikad Olmeegid Tiahuanaco Maiad Inkad (ketsuad) Sapoteegid Misteegid Tolteegid Asteegid Teitihuacan ? Nazca kõrbejoonised (~1000 eKr.) psake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Arhitektuu...
Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Usuti elusse peale surma. Selle eelduseks oli see, et oli vaja valmistuda surmaks. Oli eriline haua tüüp - mastaba. Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane. Rikkalikud mälestised loonud egiplaste päritolu kohta ei teata midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi.
Egiptlased olid osavad silmaoperatsioonides, haiguste prognoosimises ning ravimite valmistamises salvidena või siis jookidena. Kirjandus Egiptuse kirjandus oli tugevalt seotud religiooniga. Näiteks võib tuua hümnid jumalatele, püramiidi raamatud ning surnute raamatud. Lisaks väljendasid elutarkust õpetussõnad. Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Tähtsamaiks ehitusmaterjaliks olid põletatud või päikese käes kuivatatud savitellised. Mesopotaamias leiutati kaared ja võlvid. Ehitusega olid seotud ka reljeefid ja kujud. Tuntuim ja enim säilinud ehitis on sumerite linnas Uris asuv tsikuraat. Egiptuse arhitektuur Surnukehade säilitamiseks ehitati hauakambreid- mastaabad, astmikpüramiidid ja püramiidid. Hauakambrite seintele maaliti pildid. Egiptlased kasutasid ehitusmaterjalina kivi. Tuntuimad püramiidid asuvad Giza väljal. Uue Riigi vaaraod maeti kaljuhaudadesse (Kuningate org), mille seinad on kaetud värviküllaste maalingute ja tekstidega. Egiptuse kujutav kunst, muutused Ehnatoni ajal Kujutava kunsti ülesanneteks olid kadunule hauataguse elu kindlustamine ning jumalatele keha andmine. Vaaraosid kujutati rangete, suursuguste ja üldistatutena. Keha kujutamine: pea
Vana-Egiptuse kunst Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid.
NARVA EESTI GÜMNAASIUM 12. klass Anzela Tjuljukova Maajad Referaat NARVA 2010 Maaja kultuur sai alguse Mehhiko lõunaosas, sealt laienes see hiljem Yucatani poolsaarele. Kuid kõige esimesed märkmed maajadest on pärit 3.a eKr. Siis tegelesid nad põlluharimisega, kõrgkultuur tekkis neil ajavahemikus 300-900. a. pKr. Maajad ehitasid Kesk-Ameerika vihmametsadesse võimsaid linnu, kus olid võimsad kivist astmikpüramiidid ja suured valitsejapaleed Linnad olidjumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal võisid elada ainult preestrid ja valitsejad. Maajade linnriigid hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevaid külasid. Usk oli maajadele väga tähtis. Nad kummardasid paljusid jumalaid, kellest kõige tähtsam oli taevajumal Itzamna ja vihmajumal Chach kes esines nelja jumalana. Igaüks neist valitses ühte neljast ilmakaarest ning teda sümboliseerid seda ilmakaart tähistav värv
200 eKr kujuneb Kesk-Ameerika tähtsaimaks linnaks) · Meenutas Veneetsiat sillad, kanalid paiknes saarel · Üle 600 000 kiviehitise, ~300 000 elanikku · Linna keskel võimas tempel ja valitseja palee · arhitektuurist väga vähe järel hispaanlased purustasid kõik(kanalid ajasid ka kinni) · pildid: asteegi madu, vb see linnaplaan ka Olmeekide kultuur · Kesk-Ameerika vanim kõrgkultuur · Mehhiko lahe lõunakaldal kasvatasid maisi · Ohtlikult järskude treppidega astmikpüramiidid, tipus tempel, paleed, väljakud(I at-st eKr) said hiljem eeskujuks teistele Vana-mehhiko kultuuridele · Kuni 3meetrised basaldist inimpead (meisterlikult raiutud lopsakate vormidega) Sapoteegid ja misteegid · U 500-1000 levis sapoteekide kultuur (olmeekide asualal) arvukalt keraamilisi skulptuure(ilmekalt kujutatud inimesed, loomad) · Misteekidel (hiljem samas piirkonnas) omapärane piltkirikivisse raiutud v. pärgamendile maalitud.
tarbe- ja luksusesemeid, teenrite kujukesi. Kõige enam hoolitseti selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Juba tema eluajal raiusid, vedasid, paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige väiksemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, asmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkarad ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi (vaarao Dzoserile). Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Juba vanad kreeklased liigitasid nt. Püramiidid maailmaimede hulka kuuluvaks. (Ainsad, mis seitsmest maailmaimest säilinud). Nende kolmnurksete tahkudega võimsad kivimassid jätavad üleva mulje oma suuruse mõõtmete, täpsuse ja tööda, mis nende püstitamiseks on kujutatud. Eriti
· 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule. · Püramiidide sees olid käigud (müüriti pärast matuseid kinni), mis viisid hauakambrisse, kus oli edaspidiseks eluks tarbe- ja luksusesemeid ja teenrite kujukesi. Kuld, ehted , surnu, anumad siseorganitega. Püramiidi välispind oli lihvitud ja tipp oli kullatud (päike säras). · Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, hiljem astmikpüramiidid. Vanim astmikpüramiid asub Sakkaras ja ehitati umbes 4500 aastat tagasi vaarao Dzoserile looja oli vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep oli esimene teadaolev arhitekt kunsti ajaloos · Egiptuse poos: jalad külgvaates, näo vorm on külgvaates, silmad otsevaates, torso eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) Sobek, Hathor, Thorth, Horus, hilisemaid kujutati inimestena (Osiris, Isis, Amon, Ra)
Ahet-Aton. Ramses II- võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria üle Hiline periood- E jagatud ülem ja alam E-ks. Assüürlased alam-Esse. Pärsia ülemvõim, A.Suure valitsemise aeg,Ptolemaioste rik, Rooma võim. V-E riigi-ja ühiskonnakorraldus: Jumalad müüt: 12.V-E kultuurisaavutused: Hieroglüüfkiri(IV ja III at vahetusel), papüürus, lühijutud, päikesekalender, geomeetria-ehituses, oskused arstiteadustes-palsameerimine, Suured mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid, obeliskid. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5. Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 17
Selline kujutamine ei tulnud oskamatusest, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust ja ulatumist üle aegade. Lisaks oli see lihtsaim viis kujutada harmoonilist inimest. Vähem väärtuslikeks peetud inimesi (orje, võõraid, sõjavange) kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Haudehitised Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras (Dzoseri püramiid esimene nimeline arhitekt Imhotep) Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid, millest suurimad on Giza püramiidid (Cheopsi püramiid on suurim, Chephreni püramiid). Püramiid oli seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matmist kinni müüriti. Hoolimata kinni müürimisest leidsid hauarüüstajad sissepääsud. Matmiseks
· Põletamata savist tellised · Marmorist ja alabastrist reljeefid · Tiivuliste härgade ja sfinkside kujud 7. saj. e.Kr. Uusbabüloonia ajajärk. Babüloni linn · Kuningas Nebukadnetsar II · Istari värav- glasuuritud reljeefid · Semiramise rippaiad ( üks vana maailma maailmaimedest) · Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat Egiptus · Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr. · Usuti hauatagust elu · Vanimad hauaehitised olid mastabad · Järgnesid astmikpüramiidid · Gizas asuvad- Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid Uus riik 16.-11.saj. e.Kr. · Pealinn Teeba · Idamaade võimsaim riik · Peidetud hauakambrid- Tutanchamoni hauakamber · Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates
tõusta. Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998 6 2. Astmikpüramiidid Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks. Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Esimese püramiidi lasi endale püstitada vaarao Dzoser, tolleaegse tuntud teadlse ja arhitekti Imhotepi plaani järgi. Imhotep paigutas üksteise peale 6 järjest vähenevat egiptuse suurniku haudehitist mastabad. Nii valmis umbes 60 m kõrgune astmikpüramiid, mida ümbritses ulatuslik nekropol (surnute linn).3 (lisa 2.)
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
Iseseisev töö nr 1. I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimald...
Kaugete maade kunst Islami kunst Tunnuseid: pole pilti ehk inimeste, loomade kujutamine keelatud (usk keelab kujutada; eriti jumalat); moseed (pühamud) ja minaretid; kuld või keraamika on kuplite katteks; ornament viimse piirini viidud; ehitistel kaare ja sirge vahel üles ulatuv jõnks; postid peenikesed ja kahekaupa; kõikjal keerlised matemaatilised mustrid; sinine glasuur ja kuld; koraani lugemisalus Fakte: Kaljukuppel kaljul, kus Aabraham püüdis ohverdada Isakit. Mihrab seina peal olev ehitus mosees (sopistunud uks, mis tegelikult lahti ei käi). Alhambra Granda (Hispaania) kuulsaim ehitis; sellega püüti luua paradiisi maa peal; kuulsaim koht Lõvide õu. Minaretid nõelteravad tornid. Tadz Mahal kuigi asub Indias, on tegemist Islami kunstiga Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pa...
Maajad Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika selvasse (vihmametsa) linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees". ,,Tõelise mehe" tundis ära juba tema välimusest. Peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude
Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi
Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja –elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väikesed mastabad, mis koosnesid maaalusest hauakambrist ja maapealsest lamedast längus seintega ehitisest Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Imhotep asetas üksteise otsa seitse vähenevate mõõtmetega mastabat - senist egiptuse ülikute haudehitist. Nii moodustus astmikpüramiid. Mastaba Džoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi
Audentese Spordigümnaasium Vana-Egiptus püramiidid Referaat Tallinn 2011 Sisukord Religioon/uskumused lk 3 Arhitektuur lk 3 Kujutav kunst lk 5 Kokkuvõte lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Religioon/uskumused Kunsti, s.h. arhitektuuri, seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Nagu kõigis vanaaja ühiskondades, nii oli ka Egiptuses kunst lahutamatult seotud religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti, mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Vanad egiptlased uskusid hingede rändamisse nad uskusid, et teatud pikema aja möödudes, pärast inimese surma, elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagasi tulla, püüti hoolikalt säilitada surnukehasid. Pre...
Õpilasteks ülikute pojad, õpiti kirjatarkust, arvutamist . eelus pääsemisel ametnikuks/preestriks. Teadus: astronoomiaesimene täpne päikesekalender, geomeetriavajalik ehitustödel, pindala, ruumala; arstiteadus keerukad silmaopid, haiguse tõrjeks õige diagnoos ja ravi. Kirjandus: seotud religiooniga, hümnid; ilmalik kirjandus lähivormidega, Sinune jutustusminavormis, tagasivaade üliku elule Arhitektuur: kivi, hauakambridmastaba, astmikpüramiidid vaaraole, suurpüramiidid. Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsudega, püramiididainus säilinud maailmaime. Mesopotaamia Loodusolud ja eripärad: Asukohtjõgedevaheline maa, tsivil. Kujunes jõeorgudes Eripärakuivendustöid soistel aladel, niisutuskanaleid alamjooksudele, haritavat maad laiendati, kaasnes viljatuks muutumine, savi, avatus(kauplemine, sõjad, rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud. Üllatav, aga need tohutud kivikolossid sisaldavad vaid üht, Cheopsi püramiid erandina kolme hauakambrit
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Liisa Tamm SUMERI RIIK JA ÜHISKOND Sumeri tsivilisatsioon on teadaolevalt esimene tsivilisatsioon Mesopotaamia alal. Seda peetakse esimeseks kõrgkultuuriks maailma ajaloos. (Edzard, Frye, & von Soden, 2017) Sumeri tsivilisatsioon sai mõjutusi või lausa alguse Ubaidi kultuurist ning sumerlaste minek Lõuna-Mesopotaamia aladele (tänapäeva Iraagi alad) oli selle piirkonna õitsenguaja alguseks. Nende päritolu kohta on erinevaid arvamusi ning tegelikult polegi tänaseni kindlat arusaama ja teadmisi selle kohta, kust sumerlased algselt pärit olid ning millal nad täpselt Lõuna- Mesopotaamiasse läksid. Eeldatavasti läksid nad Mesopotaamiasse neljandal aastatuhandel eKr. Sumerlaste kohta on teada see, et nad leiutasid kiilkirja ning selleks ajaks olid nad juba Lõuna-Mesopotaamias ehk Sumeri aladel juba mõnda aega tegutsenud. (Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on ne...
Suurimad templid asusid Teeba lähedal Karnakis ja Luksoris ning samas piirkonnas on ka vaarao Ramses II ja esimese naisvaarao Hatshepsuti matusetemplid. Egiptuse arhitektuuris levis ka eriline hauatüüp mastaba, mis koosnes maa-alustest hauakambritest ja nelinurksest kaldusseintega kiviehitisest. Mastabad rajati eelkõige tähtsamate inimeste säilituskohaks ja need pidid olema kõrged ning astmetena ülespoole ahenevad. Niiviisi tekkisidki esimesed astmikpüramiidid. Maalikunst Egiptuse maalikunsti all võib pidada silmas peamiselt püramiidide ja templite seinamaale, millel oli tihti kujutatud jumalaid mõtlemas, kas surnu on ära teeninud õiguse igavesele elule. Kunstnikud kaunistasid kuninglikud hauakambrid jumalaid ja hauatagust maailma kujutavate piltidega. Samuti kujutati inimese igapäevaelu, seega ka jahiretki, lõbustusi, tantsijaid, lauljaid ja isegi orjatare. Kunstnikud kujutasid inimesi
Hauda pandi kaasa luksusesemeid ja teenrite kujukesi. organid eemaldati enne palsameerimist ning niiskuse eemaldamiseks oli keha soolatud ja 70 päevaks kuivama jäetud. kamoop - organite urn kehal asetati käed rinnale või kõhule. sarkofaag- kirst, kuhu pandi muumiad Arhitektuur ehituskunsti suurteoseks püramiidid, u 2,5 tonni kaaluvatest kiviplokkidest. Püramiidi sisemuses asus hauakamber. Esimesed püramiidid olid nn astmikpüramiidid. püramiide valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud ehk sfinksid. Püramiidide ehitus nõudis mitu aastat tohutut tööd. Kui üks vaarao suri, hakati kohe järgmist ehitama. Materjalideks kivi, mudatellised, lubjakivi, punane graniit, liivakivi. templid ja hauakambrid asusid surnute linnas, nt kuningate org Haudehitised: ● mastaba ● astmikpüramiid ● püramiid ehitised olid monumentaalsed, et saada lähemale päikesele + seinad olid lihvitud, et sädeleks vastu päikest.
Pealegi osatakse kaasajal lugeda maajade hieroglüüfkirja, paraku mitte täielikult. Maajade ligi poolteist tuhat aastat vana kultuur oli äärmiselt rikkalik ja mitmekesine. Nad olid geniaalsed matemaatikud ja astronoomid. Maajade kalender oli näiteks tükk maad täpsemalt välja arvutatud kui eurooplased seda selleks ajaks olid suutnud. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) Maaja linnade keskustes kõrgusid astmikpüramiidid, valitsejate paleed, observatooriumid ja staadionid rituaalsete pallimängude jaoks. Linnu ühendasid omavahel nöörsirged teed. Astmikpüramiididel asetsesid pühamud- templid, mis koosnesid sammastega eraldatud galeriidest. Maajad rakendasid ehitamiselt ka primitiivset astmikvõlvi (pseudovõlv). Tuntuimad mälestised on varemed Quiriguàs ja Palenque'is. Lisaks tempel- püramiididele ehitati madalatele platvormidele paleesid, kus leidub
Maajad · Elasid Yucatani poolsaare ürgmetsades · Kui hispaanlased saabusid Ameerikasse olid maajad juba peamised linnad maha jätetud · Väga head matemaatikud ja astronoomid täpsem kalender kui euroopalastel · Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr, kui peamine tegevus oli põlluharimine · Kõrgkultuuri aeg jääb aastatesse 300-900. a. pKr · Linnad rajati vihmametsadesse kus olid uhked astmikpüramiidid ja valitsejate suured paleed. · linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused · Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid · Linnriigi eesotsas seisis valitseja ,,tõeline mees" · Valitsejad andsid uhket rõivastust, näod olid tatoveeritud ning hambad lihvitud · Tunti metallidest aint kulda ja hõbedat seega tööriistad olid tehtud puust ja kivist · Põhiliselt kasvatati maisi · Peale maisi kasvatati veel tubakat,puuvilla, uba ja kakaod
Kõige enam hoolitseti muidugi selle eest, kindlustada igavene elu valitsejale vaaraole. Juba vaarao eluajal raiusid, vedasid ja paigaldasid tuhanded alamad aastakümnete viisi tohutuid kiviplokke vaarao haudehitiste jaoks. Tolleaegse tehnika madala taseme juures läks see maksma palju inimjõude ja elusid. Kõige vanemad haudehitised olid väiksemad, kiviplaatidest moodustatud mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Dzoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos. Mastaba Dzoseri püramiid Chepreni ja Cheopsi püramiidid Gizas Egiptuse ehituskunsti suurteoseks on aga püramiidid
Mõisted Madlääni kultuur- 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. Tsikuraat- Templikompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat. Kõrge massiivne torn, mis ahanes astangutena üles poole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumala kujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee. Kõige paremini on säilinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Piiblis räägitakse Paabeli tornist. See oli Babüloni jumala Marduki tempeli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk. Marduki tsikuraat Babülonis. Püramiidid- Haudehitised vaaraodele. Püramiide ehitati kivi plokkidest. On olemas ka astmikpüramiidid (nt. Vaarao Dzoseri püramiid Sakkaras). Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2...
Torni kõrgus 65m Kasvas dzunglisse Maalikunst Templite seinamaalid ja miniatuurmaalid käsikirjades. Vana-Ameerika kunst 5.saj · 14.saj-ks olid välja kujunenud asteekide, maiade, olmeekide ja inkade kultuurid. · Kuni 16.saj-ni arenesid täiesti eraldatuna muust maailmast. MAIAD · Templiriigid, mida valitsesid preester-valitsejad. · Kultuuri tihe side religiooniga (inimohvrid) · Astmikpüramiidid · Matemaatika, astroloogia (tänapäeva kalender, kuu- ja päikesevarjutused jne.) · Ideogrammiline kiri, kirjutati vasakult paremale · Ei tuntud tugevaid metalle INKAD · 12.-15.saj L-Ameerika suurim tsivilisatsioon: Peruu ja Tsiili territooriumil. · Pealinn Cuzco, riiki valitses Sapa Inka · Põllumajanduses terassipõllundus, karjakasvatus (laamad) · Tunti pronksi. · Kirja ei tuntud. Kasutati KIPU-sid. (need nöörid ;))
Vaarao Amenhotep IV (u. 14 saj. eKr) üritas Egiptuse religiooni reformides vähendada preesterkonna mõju riigi valitsemisele ja kehtestas monoteismi. Seetõttu austati ainult päikesejumal Atomit (kujutati päikese kettana), ent peale vaarao surma taastati jälle polüteism. Kunst Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide
Maajade kultuur Raidkirjade püramiid Palenque's, üks väheseid Uue Maailma püramiide, mis sisaldab hauakambrit. u. 300900. Maaja kultuur Maaja kultuur tekkis Mehhiko lõunaosas, sealt levis see hiljem Yucatani poolsaarele. Esimesed jäljed maajadest on pärit 3. aastatuhandest keskel eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis neil palju hiljem, ajavahemikus 300900. a. pKr. Siis ehitati KeskAmeerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. Ühtset riiki maajadel ei tekkinud, vaid ainult linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Käsitööliste ülesandeks oli savinõude valmistamine, kangakudumine, sulgedest riideesemete ja peaehete valmistamine, roost mattide punumine, kivist tööriistade valmistamine jne. Käsitöölised olid
Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maa-alust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest ilmselt tekkisid tõelised püramiidid vaaraodele ehitatud kõrgemate mastaabade ülespoole kitsenevate astmete täitmisel. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Püramiidid on ehitatud suurtest graniitplokkidest, mis esialgu olid rohmakalt välja taotud ja laotud horisontaalselt, asetatud nii et
oli elu-olu rahulikum sõjalises mõttes. Kiilkirjast innustust saades kujunes oma hierglüüfidest koosnev kiri. Kunst oli lahutamatult seotud religiooniga ning paljude jumalate ning juhi Vaaraoga, keda usuti olevat ka üks jumalatest. Läbivaks teemaks oli ka hauatagune elu. Ehituskunsti arenguks sai lugeda: savi asemel kivi kasutamist. Seoses usuga hauatagusesse ellu muutusid ka oluliseks haudehitised. Selle ajastu kuulsamaid näiteid on püramiidid, mis esialgu olid astmikpüramiidid, hiljem astmete täitmiste teel võtsid tõeliste püramiidide kuju (Kairo lähedal Giza väljakul Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Püramiidi asuvad väljaspool üleujutuste piirkondi kõrbes. Hilisemast ajast on säilinud ka haudehitistest eraldi seisvaid templeid, mis olid nelinurksed, kõrge müüriga, muust maailmast eraldatud ja osaliselt pealt lahtised ehitised. Egiptuse reljeefikunstist kujunes omaette vahesamm skulptuuri ja maalikunsti vahel
Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint
Egiptuse Pärsia • Pärslased (525-332 eKr) • Aleksander Suure valitsemisaeg 332-323 eKr • Ptolemaiuste periood 323- 30 eKr ARHITEKTUUR Vanariigi perioodi kõige silmapaitsvamaks näiteks olid püramiidid. Paiknevad Nemphisest Läänes (70km pikkusel lõigul, umbes 100 püramiidi) • Kuulsad: Giza, Cheops, Mykerinos ja Chephren • Püramiidid olid ühed 7. maailmaimest Püramiide oli 3 tüüpi • Astmikpüramiidid • Murdpüramiidid • Harilikud püramiidid Arvatakse, et püramiidide idee tuli mastabadest 11.09.14 Mastaba- piklikud, langus seintega kivikambrid. Maa all oli hauakamber kirstuga ja idaseinas nišš petikuksega. Sealt pidi sisse-välja käima surematu hing Ka ja näitama surnu eest palvetajatele teed läände, kus asus surnuteriik. Vanariigi ajal hakati ka templeid tegema. Alguses olid nn orutemplid, mis koosnes sammashoovist
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
Egiptuse kunst Ühtne riik tekkis 2800 eKr. Seda valitses piiratu võimuga vaarao. Egiptuse kunsti kandvaks jõuks oli uskumus, et hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. Seepärast püüti ülikute kehasid säilitada, need palsameeriti ja maeti haudehitistesse, kuhu pandi kaasa kõik hauataguseses elus vajalik. Kõige vanemad haudehitised on mastabad. Neile järgnesid astmikpüramiidid. Mastaba Astmikpüramiid Kõige enam hoolitseti vaarao igavese elu eest. Siit ka hiiglaslikud püramiidid. Seest olid püramiidid umbsed, seal leidus vaid hauakamber, mille juurde viivad käigud pärast matuseid kinni müüriti. Kolm kuulsamat püramiidi on: Cheopsi, Chepren, Mykerinos. Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha)
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond REFERAAT IDAMAADE KÕRGKULTUURID Koostaja:Kersti Sepp Rühm: EKL-5kõ Õppejõud:Amino Põldaru Tallinn 2010 SISUKORD 1. Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades lk.3 2. Vanimate kõrgkultuuride iseloomulikud tunnused lk.4 3. Kreeta lk.7 4. Mükeene Inkade-eelsed Peruu kõrgkultuurid ja nende mõju inkadele lk.10 5. Egiptuse kultuur lk.11 6. Mesopotaamia kultuur lk.14 7. Kasutatud kirjandus lk.16 2 Kõrgkultuuride tekkimine Vana-Idamaades Põlluharimine sai alguse VIII-VII aastatuhandel e.Kr. Alul oli põllutöö raske ja vaevarikas. Kivist või luust kõplaga sai harida ainult väikesi põllulappe. Alles siis kui õpiti...
Tabasco osariigi ning Quatemala, Belize`i, Lääne-Hondurase ja El Salvadori vahel (Vaata kaarti lisa 1). Miljonid maiad elavad samas piirkonnas tänapäevalgi järgides muistsete esivanemate traditsioone. (Foster 2002: 25) Esimesed jäljed maiadest on pärit 3. aastatuhande keskpaigast eKr. Siis olid nad juba põlluharijad, kuid kõrgkultuur tekkis ajavahemikus 300-900. a. pKr. Siis ehitati Kesk-Ameerika vihmametsa linnu, kus kõrgusid võimsad kivist astmikpüramiidid ja laiusid ruumikad valitsejapaleed. Linnad olid jumalateenimise- ja valitsemiskeskused. Seal elasid ainult preestrid ja valitseja oma kaaskonnaga. (Maajadest…) Hierarhia. Maiadel olid ühtse riigi asemel linnriigid, mis hõlmasid pealinna ja seda ümbritsevad külad. Linnriigi eesotsas seisis valitseja – „tõeline mees“. „Tõelise mehe“ tundis ära tema välimusest - peas kandis ta uhket krooni, haruldaste lindude sulgedest valmistatud peaehet, seljas
saj. eKr. - 4. saj. pKr, mil Egiptuse vallutab Aleksander Suur. 5. Vana Egiptuse arhitektuur. (õp. Lk. 30-34) Egiptus on esimene suur tsentraliseeritud riik, mille valitsejat nimetatakse vaaraoks. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused kividega vooderdatud hauakambrid mastabad. Kuna vaarao oli kõige tähtsam, pidi olema tema hauakamber uhkem kõigist teistest. Seepärast ehitatige see kõrgem kui ülitute oma. Nii tekkisid astmikpüramiidid. Kõige kuulsam oli püstitatu vaarao Dzoseri auks Sakkaras. Astmete täitmise teel saadi tõelised püramiidid. Kuulsamad on püstitatd Giza väljale vaaraode: Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele. Kõige kõrgem oli Cheopsi püramiid aga selle tipp on varisenud ning hetkel on kõrgeim Chefreni püramiid. Püramiidie ehitamisel on kaasatud väga palju inimesi. Püramiidide ehitamine lõpetati II a.t.
Vana riik Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maaalused ehitised mastabad, mis kujutasid endast maaalust kividest voodertatud hauakambrit, mille kohal paiknes kastitaoline, nelinurkne kaldus külgseintega kiviehitis. Kõige silmapaistvamad ja võimsamad ehitises Vana Riigi ajal olid aga püramiidid. Alguses olid astmikpüramiidid, millest ilmselt tekkisid tõelised püramiidid vaaraodele ehitatud kõrgemate mastaabade ülespoole kitsenevate astmete täitmisel. Püramiidide ehitamisel jäeti neisse sissekäigud hauakambrini, mis tavaliselt asus maapinnast madalamal, käigud suleti ja peideti pärast matust. Ehitise välispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. (Kangilaski 1997) Püramiidid on ehitatud
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille keskme moodustas päikesefetiš (jumaldamise, kummardamise objekt)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
