oma tööga, siis tähendas see, et teoorjus säilis või isegi raskenes, sest 1804.a seadustega koormistele pandud piirid kadusid. Ilma maata priikslaskmise teine loogiline tagajärg oli, et kadus talupoegade õigus oma talu pärandada. Seetõttu tekitas vabastamine vastakaid tundeid ja paljud leidsid põhjust pärisorjust hea sõnaga meenutada. Ka polnud vabadus täielik. Näiteks võisid talupojad küll teise mõisa kolida, kuid esialgu mitte linna või mõnda teise kubermangu. Kummatigi ei olnud "prii" inimese staatus siiski paljas sõnakõlks, isegi kui priius otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati.
mõnusamini tunda. Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: · esiteks - tasuks õppida distressi vältima; · teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; · kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas. 20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks. 30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet'ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema. 1864 valmis essee William Shakespeare, milles avalduvad mitmed üpris ebaromantilised vaated kunstile: kunst peab inimest progressiivselt kasvatama, ideaale püstitama; poeet on ka ajaloolane ja filosoof. Hugo monumentaalsusest prantsuse 19. sajandi kirjanduses ja prantsuse
Võib ainult aimata, millist kohutavat hirmu ja õudu võisid tunda meie kauged esivanemad, kui nad jälgisid pimedatel talveöödel muidu nii rahulikus tähistaevas virmaliste lummavat etendust. Nüüdisajal, mil inimesel pole enam aega vaadata taevasse, sest tuleb põrnitseda tähesõdadest täidetud teleekraani või võidelda tulnukatega arvutiekraanil, on hirm kadunud. Kuid ega me veel sellepärast või öelda, et teame kindlalt, mis need virmalised õieti on. Ei tea seda isegi teadlased. Kummatigi on virmalised astunud uuesti inimese ellu, mõjutades ülemaailmset suhtlemist, ja seepärast on neid üha enam ning enam uurima hakatud. Peaaegu kõigi põhjamaade rahvaste legendides esinevad virmalised kui sillad jumalate ja inimeste, surnute ja elavate vahel. Arvatakse isegi seda, et paljude rahvaste folklooris tegutsevad draakonid on ajendatud just virmalistest. Alles hiljaaegu uskusid paljud ameeriklased, et virmalised pole midagi muud kui päikesekiirte peegeldus polaarjääl
poolt maha laidetud, võib käituda kaheti: oma mõtteviisi muutes või ühiskonnale vastu astudes. Nii üht- kui teistpidi muutub inimene ründavaks, sest on ju tema mõtteviis ja käitumiseelistused maha laidetud kellegi poolt, kes esindab stereotüüpset vaadet. Nõnda tekib konflikt. Maailmavaade on kujunenud välja nii ühikondlikust, kui isiklikust ajaloost, suhetest ning taustast, mis võivad olla samad, kuid tunnetuslikud protsessid, mis on kujundanud maailmavaate on siiski kummatigi erinevad. Kahe inimese vaheline suhtlus on aga tihti pigem komplitseerib kui lihtsustab arusaamist, sest kuigi keel on sama, erineb jällegi tunnetuslik pool, mis töötleb sõnu erinevalt, vastavalt eelnevatele kogemustele. Nüüdisaegseks kõige stereotüüpsemaks maailmavaateks on materjalism. Millegi ainelise muutmine enda elus nii vajalikuks, et sellest saab elu mõte või isegi eesmärk. Maailmavaade
liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainult nii palju õhku ja helisid, kui sees olija seda soovib. Suhted sees ja väljas olijatega muutusid veidi vähem reaalseks. Virtuaalsuhete omamoodi ettekuulutajaks oli tegelikult kirja teke. Kummatigi ei nurisenud inimesed kirjaoskuse leviku päevil, et elutute paberilehtede vahetamine on asendamas pilke ja käepigistusi. Kirjavahetus ei asendanud vaid täiendas olemasolevaid suhtlusviise. Kuidas on aga tänapäeval? Massimeedia võimaldab meil iga päev kokku puutuda ja teatud mõttes suhelda sadade ja tuhandete inimestega - nii tegelaste kui teiste lugejatega. Isegi kui me ei vaheta ainsatki bitti informatsiooni, suhtleme me teatud mõttes - virtuaalselt - inimestega infoväljal.
Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. o argoon-laser o heelium-neoon laser o krüptoonlaser · süsinikdioksiidlaser · eksimeerlaser · vedeliklaserid
kaheteistkümneselt valdas seda niivõrd hästi, et võis kirjutada värsse. Siis võttis ta käsile kreeka keele ja õppis sellegi iseseisvalt selgeks. Sel vaimse arenemise astmel juhtus temaga sama mis Descartes ´igagi. Keelte uurimine ei rahuldanud enam ja ta võttis käsile loogika. Katsed 15 aastase noorukina reformida humanistide ja skolastikute pakutud loogikat said aluseks tema universaalsele matemaatikale. 15 aastaselt hakkas õppima õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega. Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada, et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene, kellel on vajalikud teadmised matemaatikas. 17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika
Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias. Budismi kujunemine läbi ajaloo: 1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda: hinajaana mahajaana 1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda: avatansakasuutral põhinev huavan chan (zenbudism) 3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Asoka. Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile eluvaldkondadele oli tohutult suur. Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid. Pärast Sakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise. 4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse. 2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid
Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne. Kemolaserid Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO). Reaktsiooni vallandab harilikult valgustamine või elektrilahendus, mis tekitab vabu radikaale. Enamik kemolasereid kiirgab infrapunaalal (2-6 m), nende kasutegur
põllumajandustoodangu sunderaldised nn liidufondi suhteliselt mõõdukad. Üldjoontes toimis põhimõte, et kõigepealt rahuldati Eesti NSV esmavajadused ning alles ülejääk suunati liidufondi. Seetõttu oli 1960. aastatel ning järgmise kümnendi esimesel poolel toiduainetega varustamine Eesti NSV-s üldiselt rahuldav. Tänu Stalini surmale vähenes üldine hirmufoon ja see avaldus ka majanduses. Tehase- ja kolhoosijuhid said juurde julgust ise otsuseid langetada. Kummatigi jäi nõukogulik plaanimajandus kogu oma ebaefektiivsuses ja ebamõistlikkuses püsima. Käbini valitsemise aastate algul põllumajandustoodangud ei suurenenud, vaid vähenesid ning tänu sellele suurendati kolhooside ja sovhooside sõnaõigust plaanide koostamisel, kaotati masina- traktorijaamad ja alustati järk-järgulist üleminekut rahapalgale. 1950ndate lõpul hakkasidki tänu sellele Eesti kolhoosid otsesest viletsusest välja rabelema. Põllumajandussaaduste
maailmatunnetust Künnapu on valdavalt tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli Kummatigi pole vormieksperimendid talle kunagi pelgalt formaalsed käeharjutused, vaid on alati rakendatud mingisse teemasse Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Ülo Õun - kelle looming tundub eesti kunstis väga erandlik Temaga tuli eesti skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grotesk, mis väljendus nii portreedes kui ka figuraalses vabaloomingus Õuna köitis skulptuuris värv, vormide voolavus ning muutlikus
,,Meie linnake" on autori sõnul ,,katse leida hindamatut väärtust igapäevase elu kõige väiksemates sündmustes". Jean Giraudoux võttis oma näidendite aine müütidest ja piiblilegendidest. Giraudoux näidendite maailm on varjamatult mütloogiline. Ent teisendades süzeed ja psühhologiseerides tegelassuhteid, tõstab Giraudoux esile suured moraalsed ja elutunnetuslikud vastasseisud , mis on olulised ka XX sajandil, ning annab müüdile uue tähenduse. Inimeste maailma poetiseerib kummatigi lakkamata seda mõõtmast absoluutse ja ideaalsega. Inimlike ja jumalike väärtuste vahekorda vaeb Giraudoux eri vaatenurkadest näidendeis ,,Amphitryon 38" ja ,,Undiin". Paul Claudeli elumõistmine on sügavalt religioosene. Tema näidendite peateemaks on inimese võitlus kiusatuse ja patuga, moraalne ületamine läbi raskete hingeliste võitluste ja katsumuste. Nii nagu Giraudoux, vaatleb ka Claudel inimest maise-jumaliku mõõtkavas, ent
sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem. Teine julge otsus oli oma ohvitseridekooli loomine juba sõja ajal. Vajadus selleks oli olemas algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserikorpuses eriti sõja algupoolel. Kummatigi nõudis perspektiivist mõtlemist ja julgust sellise sammu astumine juba sõja ajal, kus parimaid jõude tuli sõjakooli tarvis eraldada rivist. Otsus oli aga õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus. Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab.
See süsteem on märkimisväärselt ilus struktuur, mis oma liikmete korrapärase liikumisega sobis loodusnähtuste täpse matemaatilise analüüsi esimeseks rakenduseks. Newtoni gravitatsiooniseaduse suur edu planeetide ja nende kaaslaste liikumise seletamisel, täpsel kirjeldamisel ja ennustamisel äratas seniolematu usalduse teadusliku meetodi vastu. Järgnevad teaduse ja tehnika edusammud olid suuresti tingitud enesekindlusest, mille andis taevakehade liikumise tõlgendamine. Kummatigi olenes edu esmajoones tõsiasjast, et Päikese mass on väga palju(743 korda) suurem kui kõikidel planeetidel kokku. Kui päikesesüsteemis oleks teisi, massilt Päikesega võrreldavaid kehi, oleks planeetide liikumine nii keeruline ja ettearvamatu, et Newtoni üritus oleks määratud läbikukkumisele; tema käsutuses olevate vahenditega olnuks tal praktiliselt võimatu arvutada ja rahuldavalt ennustada planeetide asendeid taevavõlvil, ehkki gravitatsiooniseadus oleks
Seega kirjanik üksnes vihjab nähtustele. Hemingway kasutab nappe lauseid. William Faulkner - autorifilosoofia: vastandina dekadentlikule, oma lugematute tabude, eelarvamuste ja normide vangis "valgele Ameerikale" kehastab just rassiline avatus ja neegrite looduslähedane elujõud Ameerika tulevikuväljavaadet. Eugene O'Neill - pani aluse moodsale USA näitekirjandusele. Tema näidentites on painavalt palju vägivalda ja kannatusi, kummatigi õhkub neist igatsust kõrgemate väärtuste ja lunastuse järele. Imazism peaesindajaks Erza Pound. Tõsteti esile lühikest luuletust, ilma riimita väljenduslaad. Thomas Stearns Eliot Poeem ei peagi autori "uuskriitilise" kavatsuste kohaselt avanema n-ö lihtsalt lugemisel, vahetu vastuvõtu tasandil,vaid et lugeja peaks olema ideaalis samuti erudiit-õpetlane, kes iga kujundi seoseid lahates vähehaaval avastab endale poeemi tähenduse. Segab müütilist igapäevasega. Itaalia
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt. Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: - esiteks - tasuks õppida distressi vältima; - teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; - kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
Kirjeldades seda tähtsamate faktide alusel,selle ja eelmise sajandi olulisemates sündmustes. 3 Näitemäng rahvusliku ärkamise ajal Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809. aastal viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Lydia Koidula ,,Saaremaa onupojaga" 1870. aastal ,,Vanemuise" seltsis alguse saanud eesti teater oli esmalt veel vähenõudlikuma maitsega kui baltisaksa teater, piirdudes külakomöödiate ja romantiliste melodraamadega, ehkki mõlemad vahendasid piiratult ja varjatult ka ühiskondlikke hoiakuid
juhtivate kunstnikega isiklikult tutvuda. Eriti imetles ta Edgar Degas' akte ja Claude Monet' maastikke, kuid kõige märkimisväärsem mõju oli neoimpressionistide, näiteks Georges Seurat' töödel. Seurat' viljeldav puäntillism kujutas endast impressionismi poolteaduslikku edasiarendust ja tähendas imeväikeste punktikeste väga tihedat lõuendile kandmist, et suurendada seeläbi värvide intensiivsust. Pariisis võttis van Gogh uue maalimise viisi omaks ja katsetas kõikides zanrites. Kummatigi püüdis ta algusest peale impressionistlikest võtetest kaugemale minna, üritades värvide kaudu edastada vaatajale oma tundeid. Van Gogh võrdles samasuunaliste pintslitõmmete kõrvuti paigutamist ,,sõnadega kõnes või kirjas". Van Goghi impressionistlikeks teosteks on näiteks ,,Keisrikroonid vaskvaasis" ning ,,Puud ja alustaimestik". 6 MAALIKOMPOSITSIOON
koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. 3 Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Siiski olid vähemalt klassikud mängukavas kohusetundlikult esindatud ja uuema maitse näidetena lavastati sajandi lõpul koguni paar Wagneri ooperit. Tagasivaates paistab baltisaksa
lapsed. 2. LOOMING 2.1. Ettevalmistus periood. Loomingutee algus (1935-1958) Suure lugemusega gümnsist, kes lõi kaasa kõnevõistlustel, maleringis ning muudes õpilasüritustes, hakkas eneseväljendust otsima ka kirjanduslikus loomingus. Esimesed tõsisemad värsikatsed pärinevad aastast 1935. Kuna nooruk ei piirdunud omakeelse lektüüriga, olid mõjutusedki mitmesuunalised. Ehkki südamlähedasem oli luule, tuli drükidebüüt vabateemalise kirjandiga. Küpsem on ta kummatigi värsivormis. Juba esimestest trükki pääsenud luuletustes ilmnevad algaja teadlikud , sihiselged kirjanduslikud taoutlused ning arestata osavus nende realiseerimisel.Luule tehnilised võtted ja oskused on Kross omandanud hea õppuri nobedusega, abi otsides poeetika käsiraamatuist. Avarduva lugemuse najal kasvas luuletundmine ning sugenesid üha uued arenguks tarblikud avastused ja tutused. Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu
poole , või on tal ka tagasi pöörduvaid harusid, mis võivad välja viia peatee mõnda varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju
turvalisust ja kindlust ning looks kaitstuse tunde. Mehele on olulisemad naise usaldus ja tunnustus ning positiivne hinnang tema püüdlustele. Konfliktid on tõsised kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvumine ning need kahjustavad tugevasti peresuhteid. Samas on väikesed vaidlused ja pisikesed peretülid mõne paari jaoks otsekui haarav kodune rituaal. Lühikesed vihahood ja oma õiguste eest seismise ägedus võivad tunduda mõjusalt võluvad, kummatigi tõlgendavad paljud vaidluse käigus tärkavat erutust erootiliseks. Veelgi enam sütitab partnerid ühiselt kellegi vastu või millegi eest võitlemise erutus, mis taas võib erootilist veetlust lisada ja naudingut suurendada. Truudusetus-selle tekkele aitavad kaasa rahulolematus eluseltsilisega, seksuaalne rahuldamatus, hingeline üksindus, ja muidugi vaba veetleva naise või huvitava mehe silmapiirile kerkimine. Truudust kalduvad enam murdma need, kes ei suuda sõlmida
tuleviku poole , või on tal ka tagasi pöörduvaid harusid, mis võivad välja viia peatee mõnda varajasemasse punkti? 19. sajandi kirjamees Charles Lamb on kirjutanud: ,,Miski ei näi mulle mõistatuslikum kui aeg ja ruum. Kummatigi ei tee miski mulle vähem muret kui aeg ja ruum, sest ma ei mõtle eales neile". Ka enamik meist ei muretse harilikult aja ja ruumi pärast, mis see aeg ikkagi on ja kuhu ta meid välja viib. Esimese aja ja ruumi mudeli ehitas Isaac Newton oma 1687. aastal avaldatud raamatus ,,Philosopiæ naturalis principia mathematica". Newtoni mudeli järgi olid aeg ja ruum sündmuste taustaks, kuid sündmustel polnud neile mingit tagasimõju
Eluolu ja kultuur II 1955 a, kui Allen Ginsberg San Franciscos pani oma poeemiga ,,Ulg" aluse nn biitnike alternatiivkultuurile ja -kirjandusele, tuli Londonis lavale John Osborne'i näidend ,,Vaata raevus tagasi". Alguse sai kirjanduslik liikumine või õieti pigem kirjandusvool, mida hakati nimetama noorteks vihasteks meesteks. Käsitleti heaoluühiskonda või selle künnisele jõudnud keskklassi esindajat, kena kannustab raevukas energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solzenitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia. Teadus ja filosoofia. Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng. Strukturaalne antropoloogia strukturalistid nentisid, et kõikide
Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H2(HF)+H; F+CH4(HF)+CH3; O2+CS(CO)+SO)
Renessansiteatrit esindasid teadaolevalt üksnes harvad ladinakeelsed koolietendused, ja 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. Baltisaksa teatri peamiseks keskuseks jäi alati Riia. Alles noore ja energilise August von Kotzebue juhuslik tulek Saksamaalt Tallinna pani mänguharrastuse 18. sajandi lõpul siin hoogsamalt käima, mis 1809 viis viimaks kutselise teatri loomiseni. Kummatigi tulid selle repertuaar ja põhitegijad jätkuvalt Saksamaalt. Baltisakslased ise jäid teatris suhteliselt passiivsesse tarbijarolli, ning üldiselt oli nende maitse provintslik ja väikekodanlik. Armastatuimad olid meelelahutuslikud zhanrid. Selle uurimustöö eesmärgina püüan lähemalt vaadelda kuidas üldse sai alguse eestis teater. Millised arengud läbis teater enne, kuni tekkisid sellised teatrid, nagu seda meie praegusel ajal teame. Esimesed teated teatrist kooliteater
Vastuoksa, suguliselt paljunevaid seeni tsütofluoromeetriliselt uurides on leitud, et liigi sees on tüvede ja varieteetide tuumade DNA sisaldus stabiilne; samas on leitud suuri erinevusi liikide vahel ühe perekonna piires ja seltsi piires perekondade vahel (Bresinsky et al., 1987). Näib, et sugulise paljunemise võimeta liigi genoomi suurus on ebapüsivam kui suguliselt paljunevatel liikidel, mis viitab meioosi osale liigispetsiifilise genoomi suuruse kujunemisel. Kummatigi esineb sugulise paljunemise kaotanud vegetatiivselt paljunevatel seentel rekombinatsioone. Nende teket võib seostada horisontaalse geeniülekande (HGT) (Kullman, 2002a) ja paraseksuaaltsükli olemasoluga seentel (Kullman, 2004). Nii on seen Penicillium chrysogenum saanud oma penitsilliini tootva geeni HGT käigus bakterilt (Penalva et al., 1990.) Riikide vahel esineb geeniülekannet harva kuid ühe seeneperekonna liikide vahel võib
langevast ülekohtust. Selline valik oli tarvilik, sest kui valitsejal ei õnnestu saavutada olukorda, kus teda keegi ei vihka, tuleb tal kõigepealt pingutada selle nimel, et pääseda kogu ühiskonna vaenu alt; ja kui ta seda ei suuda saavutada, tuleb tal kogu oma osavust mängu pannes püüda pääseda ühiskonna mõjukamate gruppide vaenu alt. Seepärast sidusidki uudsuse tõttu erakorralisi poolehoiuavaldusi vajavad keisrid end ennem sõdurite kui kodanikega; kummatigi osutus see konkreetsele valitsejale kasulikuks või mitte olenevalt tema oskusest säilitada reputatsiooni sõdurite hulgas. 15. Eelkirjeldatud asjaolud viisid selleni, et Marcus, Pertinax ja Alexander - kõik nad olid mõõduka eluviisiga, lahked ja sõbralikud, õigluse austajad ja julmuse vaenlased - lõpetasid süngelt, kõik peale Marcuse. Üksnes Marcus elas ja suri suures lugupidamises, sest tema tuli võimule iure hereditario ega
tahtmata rahvusliku vastupanu akt. Selge rahvuslik võit oli, kui suudeti ära hoida 11-klassilise eesti kooli muutmine vene eeskujul 10-klassisliseks. Nõukogude Liidu raames oli võit seegi, et säilis emakeelne kõrgharidus. Palju aitasid rahvusliku meele püsimisele kaasa rahvatants, mis olikoorilaulu kõrval küllaltki populaarne, ja rahvamuusikaansablid. Kultuuri kaudu teostatud vastupanu oli kahtlemata õilis, peenekoeline ja vägivallatu. Kummatigi on neist ajajärkudest sündinud kaks müüti: et põllumees on eestipärasem kui linnamees, ja et kirjanik olla on õilsam kui ärimees. See on silmapete. Tegelikult vajab iga nõnda-öelda jätkusuutlik rahvas neid kõiki ja üks pole teistest parem. RAHVUSVAHELISED DOKTRIINID JA PLAANID Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks
4. 1930, kuna nad olid inimesed kes olid võimelised muutma asjade senist seisu. 9.Väikelinnlased, noored, naised ja need kes ei uskunud olemasolevasse võimu. 10.Talle ei mõeldud anda blanko-volitust. Iseseisev töö Eluolu ja Kultuur 11.12.2012 Maailmasõja järellainetused Läänemaailm oli alustanud sõda lootuses et, sõjajärgne maailm tuleb parem. Kummatigi selgus pärast sõda et mingit uut kaunist maailma endise varemetele kerkimas ei ole. 1918 aastal ilmus Saksamaal Oswalt Spepgleri raamat ``õhtumaa allakäik´´ milles väideti, et lääne kultuur on jõudmas oma viimasesse maandumisfaasi. Sõjajärgse pettumuse ilminguks ka Itaalia sašisim. Sammuti väga rahutud oli Saksamaal, mis oleksid äärepealt revolutsioonin viinud. Kergemeelsed 1920. aastal Inimesed üritasid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid
karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse. Tegelase arengu seisukohalt eristuvad staatiline ja dünaamiline tegelaskontseptsioon. Staatiline tegelane ei muutu ega arene sündmustiku jooksul. Terviklik ja lõpuleviidud algusest peale, avaneb ta lugejale uutes olukordades ja suhetes. Lugejapoolselt on staatilise tegelase vastuvõtt kummatigi dünaamiline protsess: me saame tegelasest ettekujutuse järk-järgult, lisandub uusi tahke ning alles tagasivaates tõdeme, et tegelane ei teinud läbi mingit tähelepandavat arengut. Dünaamiline tegelane seevastu areneb: muutuvad tema vaated, teravnevad või lahenevad sisepinged jms. Muutumine on kas enam-vähem pidev või toimub järsu murranguna tegelase vaadetes ja/või tundeelus. Viimast võimalust kasutavad näitekirjanikud sagedamini kui prosaistid. Suurem osa P.-E
7. nafteenhapped ja nende soolad 8. naftakeemia tooraine Millest jääme ilma nafta lõppedes? "Naftasõltuvus" nii tavatsetakse nimetada seisundit, milles minusugused Lääne inimesed elavad. See võib ju ollagi tõsi kodanike puhul, kes liiklevad kesklinna ja magalate vahet hiiglaslike linnamaasturitega, kuid mina sõidan autoga haruharva ja pealegi on minu oma pisitilluke. Pole ometi võimalik, et mul oleks naftasõltuvus. Kummatigi see pilt muutub, kui ma vaatan oma kodus ringi. Kui poleks naftat pauh! kaoks seintelt värv. Vannitoa põrandalt haihtuks vinüül. Dusikardinat ja segistit poleks samuti nagu olnudki. Kogu mu kosmeetika ja tualett-tarbed ühes pakenditega oleksid nagu peoga pühitud. Kuna sampoon ja seep on läinud, oleksid isikliku hügieeniga täbarad lood. Sama saatus tabaks mu elatusvahendeid: arvuti, klaviatuur, printer, telefon ühtki neist poleks
Rikka rahvana oli roomlastel enese kaunistamiseks aega ja raha. Räägitakse, et keisrinna Poppeal oli 100 kreeklannast orjatari, kes olid tolle aja kosmeetikud ning keda kutsuti sagae. Nende kunsti nimetati ars fucatria`ks, parandavaks kunstiks, sest see seisnes enamasti jumestamises. Plautus ütleb: ,,Värvimata naine on nagu soolata toit." Rooma luuletaja Ovidius rõhutab oma raamatus naiseilust, et ükski naine ei vääri inetu olemist. Kummatigi pidi naine hoidma saladuses seda, kuidas ta end kaunistab. Alusvärv oli valge ja selleks kasutati tinavalget ning veiniäädikas lahustatud kriiti. Teist valgendusainet saadi päikese paistel kuivatatud tigude jahvatamisel. Roomlanna hoidus hoolikalt päevitamisest. Põskede ja huulte värvi korrigeeriti elavhõbedas lahustatud karmiiniga. Punase värvina kasutati ka kinaveri, mennikut ja pärlikarbist saadavat purpurit
Kui puhastame oma mõtted ja tunded, tõusevad esile armastus ning mõistmine. Valekujutlus, nagu kujundaks meie elu mingi välispidine jõud, on peamine inimliku õnnetuse põhjus. Suurem osa meist arvab, et meil on väga vähe võimalusi kontrollida oma elutingimusi, või pole neid üldse. Tunnetame ennast ohvritena ning arvame, et teised suunavad meie eksistentsi. Iga religioon ja iga filosoofia jutustab mõtte loovast jõust, kummatigi vaatame sellest ikka mööda. Kas me tõesti ei taha seda võimu enda kätte? Omame seda nagunii, tahame seda või mitte, miks siis mitte rakendada seda nii hästi kui võimalik? Meie enesekujutlus Isegi siis, kui me seda näha ei taha, püsib meie kujutluses joonis või pilt sellest, mis laadi isiksus me oleme. Kui hakkame seda taga otsima, võib see tunduda ebamäärane ja raskesti tabatav, aga tegelikkuses on see väga täpne ja üksikasjalik.
MUST KASS Ma ei looda ega palugi, et keegi usuks seda kõige pöörasemat, aga kummatigi lihtsat lugu, mida kavatsen kirja panna. Oleksin tõesti hull, kui loodaksin seda juhtumi puhul, kus mu oma meeleorganid kuuldut-nähtut keelduvad tunnistamast. Ometi – hull ma ei ole – ja päris kindlasti ei näe ma ka und. Aga homme ma suren ning täna tahan vabastada oma hinge sellest koormast. Mu otsene eesmärk on esitada maailmale selgelt, lühidalt ja ilma seletusteta rida igapäevaseid juhtumeid. Oma tagajärgedega on need juhtumid mind kohutanud – piinanud – hävitanud. Aga
(194) Kirg puhtaima neitsilikkuse vastu kirikul. .... hingeülendav ja jäljendamisväärne. K.aja kirik pidi salgama munkade ja preestrite kõlvatusi, sest polnud suuteline seda pahet kõrvaldama. Abieluga seotud 22-23 pattu. (209) Jean de Varennes Vaimne armastus muutub kergesti ilmalikuks armastuseks. (210) Ilu, õrnus, valge värv on olemustena ühtsed: kõik, mis on ilus, õrn, valge, peab olemuselt seoses olema, sel on seesama eksistentsi alus, seesama tähendus Jumala ees. (218) Kummatigi pole liiga kahtlustäratav see tees, et radikaalne nominalism polnud kunagi miskit muud kui vastuhoovus, kui reaktsioon ja opositsioon, ja et noorem ning mõõdukam nominalism tuli ainult vastu teatavaile filosoofilistele kahtlustele äärmusliku realismi suhtes, kuid ei pannud midagi teele ette kogu keskaja vaimukultuuri olemuslikult realistlikule mõttesuunale. (218) Kogu realism keskaja mõttes on lõppkokkuvõttes antropomorfism. (218)
"Ussisõnades" pole ent ainult tulevik minevikust eraldatud, vaid ka ajalookulg ise ei kehasta mitte progressi, vaid hoopis regressi ehkki Leemeti sõprade, viimaste inimahvide Pirre ja Räägu pajatused toovad tsiviliseerumisprotsessi kriitikasse ka elutervet kõrvalpilku. Sest nende väitel "Ei alanud meie rahva allakäik mitte külasse kolimise ja leiva söömisega, vaid sellega, et aeti selga võõraste loomade nahad ja võeti kasutusele laevadelt röövitud rauast riistad". Kummatigi jääb "Ussisõnades" tervikuna valitsema kaotusvalu ja ihalus algupärase omakultuuri järele ning murega selle kadumise ja võõra kultuuri pealetungi pärast ehk mäletamise iha ja unustamise hirmuga. Oma ja võõra, vana ja uue vahekorra vaagimine seostub aga veel teisegi suure küsimusega: kas lootusetus võitluses tuleb kohaneda ja alla anda või mitte? Nagu nii paljud armastatud kangelased, peab ka Leemet valima vana ja uue maailma vahel. Alles üsna romaani lõpus jõuab ta selles
o kineesikat, s.o. kõike, mis puudutab tegelase/näitleja keha, nagu zestid, poosid, miimika, kehaliigutused jne. o tegelase/näitleja välimust (kostüüm, soeng, mask, grimm, vahel ka rekvisiidid) niivõrd, kuivõrd see tegelast karakteriseerib. o Mitteverbaalsusega on lähedalt seotud vaikus ja liikumatus kui omamoodi nulltasand, mittetegevus, mis võib kummatigi olla tähendusküllane Näitleja ülesandeks on o taasluua tegelase tunnusjooned ja omadused (rollitõlgendus võib tekstis antust ka kõrvale kalduda); o esitada tegelase repliigid, muutes kirjutatu kuuldavaks; o näidata neid tegevusi, mille subjektiks tegelane on. Lavakuju sünnib paljude tegurite koostoimes. Rolliloome põhilised determinandid. o Tegelane on teatri vaatekohalt võimalik (virtuaalne) kuju, mille näitleja laval konkretiseerib
isikukultuse hukkamõistuga. liidriks tõstetud Leonid Brežnev n.-ö. Brežnevit ennast, kes nii jäigal iseseisvus 1970. aastate alguseks. positsioonil ei olnud, võib Ustinoviga Tegemist oli küll leebete maneeride ja võrreldes pidada mõõdukaks sõbraliku olemisega inimesega, kes neostalinistiks. Võimuladviku aga ei osutunud kaugeltki liht- jagunemine eri suundadesse polnud sameelseks, vaid, vastupidi, omas kummatigi selgepiiriline ja avaldus intrigaani- annet, mille tagajärjel ta mõnigi kord väliselt ebaloogiliselt. võimu järk-järgult enda kätte Näiteks oli 1978. aastal NLKP koondas ja ohtlikud võimupre- Keskkomitee sekretäriks ja 1980. tendendid neutraliseeris. aastal Poliitbüroo liikmeks saanud Nii nagu 1956. aasta Ungari Mihhail Gorbatšovi lähimaks liitlaseks mässu järel, nii tekkis ka pärast
kokkuvarisemise kaootilistel päevadel ja tundidel. ,,Olid rasked ajad..." ,,Oli sõda..." Sääraste väljendite abil hakkasid nii mõnedki pärast 1945. aastat salgama juutide tagakiusamist, hävituslaagreid ja natside muid hirmutegusid või vähemalt püüdsid neid tegelikust tühisemana näidata. Pärast sõda ei pidanud Traudl Junge end kunagi süüst vabaks. Kuid natside kuritegude pärast valusat häbi ja kurbust tundes oli tal kummatigi raske tõdeda oma kaasvastutust. Kuna Traudli eesmärk polnud Riigikantselei, Adolf Hitleri teenistusse astumisest rääkimata, vaid üksnes Berliin, siis eiras ta hoiatavat südamehäält, mis ütles: ,,Ära seo ennast natsiparteiga, see võib halvasti lõppeda!" Viimaks juhuste kokkusattumise tagajärjel Hitleri palge ees seistes oli tal juba liiga hilja taganeda. Traudl laskis end fürerist pimestada ja just temast kui inimesest. Traudl oli füüreri seltsidaam ajal, mil
Kümnest osast heeliumist ning ühest osas 6 KÄÄMBRE, H., Laseri raamat, 1978 7 TOLANSKY, S., Revolutsioon optikas, 1975, lk 179 9 neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida."8 4.3 Röntgen laser Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega. Elektronide ja ioonide
astuma peaksime. Sageli on unenägu rõõmusõnumiks. Jumal ütleb, et oleme hinges juba kaugemale jõudnud, kui ärkvel olles võiks arvata. On olemas kütkestavad ja ühtaegu õudu tekitavad unenäod, unenäod mis lasevad näha Jumalat piltide ja sümbolitena. Juba C. G. Jung arvas, et unenäos ei ole keegi ateist. Seal peab igaüks ka religioossete sümbolitega vastakuti seisma. Sisimas on hing religioosne. Käies mööda vaimulikku teed, valmistame enesele harjutusprogrammi. Kummatigi on selline programm meie enese auahnuse tulemus. Unenäos näitab Jumal, mis meiega tegelikult toimub, millised sammud juhivad meid tõelusse ja elavusse. Nii on unenägu vaimulikul teel oluline abivahend. Ta näitab meile kätte suuna. Ta on enesetundmise allikas. Ja ta näitab, millega peaksime Jumala ees tegelema. Selles raamatus on tegeletud unenäo vaimuliku tähendusega. Sealjuures tegeleti spirituaalsusega, mis peab oluliseks inimese kõiki külgi, mis annab kõik, ka
Komisjoni eesmärk on olnud määratleda vastutus inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest, mis pandi toime Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal. Komisjon märgib, et pärast Stalini surma 1953. aastal toimus Nõukogude reiimi teatav üldine leevenemine; isegi sedavõrd, et inimsusevastaste kuritegude määratlus ei ole enam kohaldatav. Seetõttu ei ulatu komisjoni uurimused reeglina ajaliselt kaugemale 1950. aastate keskpaigast. Kummatigi möönab komisjon, et vaatamata mainitud leevenemisele jäi olukord Eestis kuni iseseisvuse taastamiseni repressiivseks. Kuigi selle hilisema ajajärgu sündmuste uurimine ei kuulu komisjoni ülesannete hulka, tervitame me Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese otsust rajada instituut, mille ülesanne on nimetatud perioodi dokumenteerimine. See annab praegustele ja tulevastele põlvkondadele võimaluse mõista tingimusi, milles nende
tulisemasse rindelõiku. Konkreetsel kujul on nende ettevõtmine autorite looming, kuid seesugust improviseerimist oli Vabadussõja ajalugu täis. Eesti sõduri, nagu ka soome oma, suhe käsku ja ülemusse oli hoopis teistsugune - heasoovlikult öeldes loovam - kui vene või saksa sõduri oma. Üks pole halvem teisest, igal rahval on tark sõdida oma loomuse kohaselt. Episood, kuidas kõige kriitilisemal silmapilgul jõuab vaenlase läbimurdekohta Eesti soomusrong kuperjanovlastega, on kummatigi tõepoolest toimunud. See juhtus 21. juunil 1919 Põhja-Lätis Lode jaama juures, tuues kaasa otsustava pöörde Landeswehri sõjas, ja seda võib pidada ka kogu eestlaste ajaloo üheks ülevamaks hetkeks. Kättemaks vihatud «paruneile» oli eriti magus, võrreldamatult magusam kui võit vene punaste üle, sest venelastega oldi alles äsja, maailmasõjas, sõditud õlg-õla kõrval. Lugu sellest, kuidas Osvald Kallaste veel vanas eas sõjaväkke astub, on kirjanduslik, ent tõepärane. 1919
kujutab ta endast mitmesuguste võimu- ja juhtimisorganite korralduste või ettekujutuste adressaati (4:5). Seepärast on loomulik, et inimene hakkab võimu olemuse ja sotsiaalsete funktsioonide üle järele mõtlema ning otsib võimuküsimustele vastust raamatutest ja suhtlemisest kaasinimestega (4:5). Ent vastust küsimusele, mis on võim, polegi nii lihtne ja kerge leida, nagu esimesel pilgul võib näida. Kummatigi on inimeste teadvuses, kui jätta kõrvale võimu põhimõtteliselt eitavad anarhistid, kaugetest aegadest peale juurdunud kujutlus võimu vajalikkusest. See seisukoht on täiel määral kooskõlas tegelikkuse ning ajaloolise kogemusega (4:5). Tõepoolest, võim inimeste üle on läbinud pika arengutee, selle esimesed ilmingud ulatuvad kaugete aastatuhandete taha, mil inimühiskond alles tekkis. Võim käib
stiilis kujutatud kraanade ja korstnate kõrval ndate optimismist. Igatseti kirkamaid värve, olid vaieldamatult maalilisemad nii endine, selgemat joont, ilusamat pilti. Selle ootuse stalinismiaegne prog rammmaal kui ka rahuldasid Malle Leis, Aili Vint, Toomas Vint, mitmed uuemad kunsti ilmingud. Andres Tolts jt. Kummatigi polnud üldjuhul Rõõmsameelset aktimaali hakkas viljelema Olev tegu tagasipöördumisega pallasliku Subbi, omapäraseid kosmose ilu juurde, vaid katsega minna edasi, öelda kasutav dekoor. Samast perioodist pärineb ka maalilises mõttes ilusa pildiga “veel midagi”. spetsiifilise viiluga tüüpiline korterma ja, mille
augustiks oli üle 14.000 ja 1.septembriks ligi 25.000 meest . Samuti loodi esimesed improviseeritud väeosad ( suuremateks major Hirvelaane pataljon 300 mehega , kapten Talpaku pataljon 300 mehega ja Soomest saabunud luureüksuse ERNA baasil loodud ERNA pataljon 400 mehega ) . Eestlaste osa kasvas sõjategevuses pidevalt . Eriti oluline oli üle 40.000 meheliseks kasvanud Omakaitse roll metsade puhastamisel sinna jäänud punaväelastest 1941.a.sügistalvel . Kummatigi oli eestlastel sõjategevuses abistav osa , mida pahatihti on romantiliselt ületähtsustatud . Lahingutegevuses suutsid metsavennad ja OK hävitada umbes 3000 punaväelast ja tuhatkond NKVDisti ja miilitsat ning hävituspataljonlast ( täiesti kindlalt 2428 ). Metsavennad ja OK võtsid üle 25.000 vangi . Eesti poole kaotuste kohta on andmed samuti ebatäpsed . Metsavennana langes . tapeti vangistatuna ja kadus ca 800 meest ,
nende kutseelus, mis lõpeb paljudele New Yorgi vapraimatele meestele ohvrisurmaga. Esimene hädalaatsaret seatakse üles ühes Chelsea Piersi televisioonistuudios West Sideis. Kell 9.00 informeeritakse president bushi Floridas toimunust. Selleks ajaks pole veel kindel, kas tegemist on õnnetusjuhtumi või terroriaktiga, kui tol hommikul valitsev ,,jõhkralt hea nähtavus", nagu väljendus üks piloot, laseb kummatigi kohe tekkida kurjal kahtluse. Kinnitust ei tule kaua oodata. Nii New Yorgi telejaamd kui ka suured uudisteagentuurid CNN, FOX ja MSNBC edastavad peaaegu katkematult otseülekandeid katastroofipaugast. Võttegrupid on kopteritega õhus, et edastada Hudsoni kohal hõljudes kaadreid põlevast põhjatornist, kust venib üle Manhattani Atlandi ookeani poole paks must suitsujuga. Samal ajal kui kommentaatorid teevad oletusi põhjuste ja tagapõhjade kohta läheneb Manhattanile teine lennuk
Seejuures asub gaas torus sobivate peeglite vahel. Gaasiaatomeid saab ergastada (kutsuda esile pööratud jaotuse), kui tekitada gaasisambas elektrilahendus. Kümnest osast heeliumist ning ühest osas neoonist koosnevas gaasisegus on võimalik esile kutsuda selline laserefekt, mille tulemusena kiirgub laserivalgust punases lainealas. Et gaasisegu kiirgab piisavalt, siis on seadme kiirgusvõimsus rubiinlaseriga võrreldes palju väiksem, kummatigi on gaaslaseri valmistamine ja ekspluateerimine naeruväärselt odav. Ta valgus on monokromaatiline, kuigi mitte väga hele, ja koherentne väärtuslik abimees mitmete optiliste uurimustööde puhul. Mõõtmetelt üsna tillukesed, nii et neid saab koguni käes hoida. Kemolaserites juhitakse valguse genereerimiseks kokku gaasid, mille reageerides tekivad ergastatud molekulid (näiteks ahelreaktsioonis F+H 2(HF)+H; F+CH4(HF) +CH3; O2+CS(CO)+SO)
annaabi.ee 
