Victor Hugo (1)

Victor Hugo (26. II 1802 - 22. V 1885)
V. Hugo isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik mõtteviis alguse, hiljem lisandus Chateaubriand’i mõju. Romantiku kohta eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning romantilised vaated kunstile tõid mõneti kaasa ka "romantilise", demokraatliku mõttemuutuse poliitika vallas.
    20. aastate jooksul lähenes pikkamisi romantismile, päris metsikuks kunagi muutumata, sai perekonnaisaks, hulga laste isaks.  30-ndail suundus poliitikasse. 1832/33 tutvus näitlejanna Juliette Drouet’ga. 1841 sai Akadeemia liikmeks (sai Akadeemiat hakata kasutama trampliini ja tribüünina), 1845 Prantsusmaa peeriks. 40-ndad olid seega edukas, kummatigi kriisiaeg. 1842 alustas romaani Les Misères (ilmudes 1862 Les Misérables). 1843 uppus tütar Léopoldine. Pärast 1848. aasta revolutsiooni oli sunnitud Prantsusmaalt põgenema.
    1864 valmis essee William Shakespeare , milles avalduvad mitmed üpris ebaromantilised vaated kunstile: kunst peab inimest progressiivselt kasvatama, ideaale püstitama; poeet on ka ajaloolane ja filosoof . Hugo monumentaalsusest prantsuse 19. sajandi kirjanduses ja prantsuse romantismis ei maksa segadusse sattuda: tegemist ei ole radikaalromantiku ja -revolutsionääriga, vaid suhteliselt mõõduka inimesega (kelletaolisteta tegelikke revolutsioone ei sünnigi).
Hugo teater

• 1827 Cromwell ja selle eessõna. Näidend ise oli õieti üpris raskepärane ja lavastamatu, nagu klassitsismi lammutamisel ajuti ette tuli.
  
• 1829 Marion Delorme - teooria ellurakendamine: kired, põnev sündmustik 17. sajandist, saladuslik kangelane, ümberriietumised jne.
  
• 1830 Hernani - esietendus 25. veebruaril kujunes sõna otseses mõttes võitluseks klassitsistide ja romantikute vahel, skandaali põhjustasid juba esimesed värsid, kus aleksandriin murdus klassikalises kunstis lubamatul moel. Hernanis loobus Hugo klassikalise värsisüsteemi ja reeglite järgmisest, sõnavarapiirangutest ja ümbesütlemistest, koha- ja ajaühtsusest. Näidendi kangelane esindab romantilist ideaali.
  
• 1838 Ruy Blas - temaatiliselt otsekui “Hernani” järg, kuid ei kauge liialt klassikalisest vormist : ühtne tegevus, lihtne intriig ; musikaalne värss.
  

Hugo luule

• 1822 Odes. Klassitsistlik poeetika (poeetika - teksti komponeerimise kunst, viis).
  
• 1826 Odes et ballades. Tubli samm romantismi suunas. Hugo ballaad on väga kirev ja fantaasiaküllane: keskaeg , muinasjutulised olevused, lummutised, deemonid jne. Kristlikud müüdid klassikalise antiigi vastu. Trubaduuride luule ja muusika ning luulemuusika järgimine.
  
• 1829 Les Orientales. Võimaldas veelgi laiendada süz'ee- ja väljendusvahendite valikut.  Sõnalised tasakaalutrikid (Djinns).Eksootiline nagu ballaadid, aga tegemist on "ruumilise" ( idamaise ), mitte "ajalise" (keskaegse) eksootikaga. Hugo " tegelikud " idamaad oli Hispaania . Sealt pärinevad detailid, muu on kujutlus . See on Hugo kunstile tunnuslik, ta veenab lugejat üksikute detailidega, ka oma ajaloolistes romaanides.
  
• 1856 Les contemplations (Autrefois ja Aujourd’hui). Hugo lüürilise luule tipp. Poeesia uus tähendus: inimese horisont avardub inimkonna omaks, luuletaja väljendab üldist tunnet , mõtet.
  
• 1859 La légende des siècles (II osa 1877 , III osa 1883). Eepiline tipp. Eepika ei ole koondunud ühe kangelase ümber, vaid ta rändab sajandist teise ja koondub inimeste ümber. Keskaeg. Piibel.