Hinduismi ja budismi võrdlus (2)

Karina Repetun
Hinduism ja Budism
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund , üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon.
Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias , Tais , Sri Lankal , Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni.
Hinduism on väga salliv: ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda: njaaja, vaišešika, saankhja, jooga, mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi.
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon , on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000–1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur , mille kandjad olid ilmselt draviidid.

• Varajane faas: vedade usund
  

Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased , kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks.
Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus.

• Teine faas: brahmanism
  

Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid.
Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike.

• Kolmas faas: hinduism
  

Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
Buddhism (budism)
Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a.
Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist.
Budismi õpetuse rajajaks peetakse Šakjamunit.
Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses.
Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud džainismiga (taassünniõpetus, karma , ahinsa).
Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest.
Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on:
on olemas kannatus
kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid)
kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega)
Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee:
õige vaade
kavatsus
jutt
tegu
eluviis
püüdlemine
mõtlus
keskendumine
Budismis kannatus ei ole argine piin , vaid alguseta sansaara põhiomadus.
Kannatusest vabanenu seisundit nimetatakse nirvaanaks ja selle saavutatu osakssaanud inimest omakorda budaks.
Buda (mis sanskripti keeles tähendab- virgunut) nimetusega kõrvuti kasutatakse ka teisi epiteete :
tathagata ("nõndaläinu")
sugata ("hüvesläinu")
džina ("võitnu")
bhagava
Väga vana on ka samuti veendumus, et ei ole igavest muutumatut hinge.
Maailma kui isikut võrreldakse vooluga.
Selles maailmas millises siis dharmad üksteisest funktsionaalseis sõltuvuses ühinevad ning põhjuse ja tagajärje seaduse mõjul jälle seejärel lahknevad.
Isik on pidevalt muutuv nii praeguses elus, kui ka läbi kõigi (juba elatud ) elude vaadelduna.
Et kõik olendid kannatavad, võivad muutuda ning on omavahel põhjuse ja tagajärje seoses, tuleb üksteisesse suhtuda kaastundlikult, sallivalt, abivalmilt ja mõistvalt.
Juba Šakiamuni eluajal tekkis suur budistlik mungakogudus (sangha).
Nn. kastivahede, ohverdamise, preestriseisuse ja askeesi eitamine võitis budismile paari sajandi jooksul järgijaid samuti ka kogu Indias.
Budismi kujunemine läbi ajaloo:
1. sajandil e. m. a. kujunesid kaks põhisuunda:
hinajaana
mahajaana
1. sajandil levis budism (mahajaana) Hiinasse, kus tekkis sellest mitu eripärast suunda:
avatansakasuutral põhinev huavan
chan (ženbudism)
3. sajandil e. m. a. levitas budismi eriti innukalt Ašoka.
Kummatigi ei saanud budism valitsevaks Indias ja seda tänapäevani, kuigi budismi mõju kõigile eluvaldkondadele oli tohutult suur.
Vast üks põhjus on see, et budistlik õpetus eitab igasuguseid inimeste seisustevahesid.
Pärast Šakjamuni surma alanud õpetuslikud vaidlused põhjustasid budismi lõhenemise.
4. sajandil levis Hiina budism Koreasse ja 6. sajandil ka Jaapanisse.
2. - 9. sajandil, kui Indias oli budismi hiigelajastu, tekkisid suured vihaarad - kloosterülikoolid (Nalanda, Vikramašila, Valabhi jt.).
Neist omakorda arenesid välja kaks kõrgetasemelist budistlikku filosoofiakoolkonda - šuujavaada ja vidžanjaavanavaada.
7. sajandil tekkis uus filosoofiakoolkond - vadžrajaana, mis oli vägagi individualistlik, gurust ja õpilasest koosnevail väikerühmadel põhinev suund.
See koolkond suutis teistest kauem vastu pidada hinduismi järjest suurenevale mõjule ning islamiusulistele.
14. sajandiks oli budism Indias hääbunud. Kagu-, Ida- ja Sise- Aasia maadel on budismi mõjuvõim säilinud tänapäevani.
Tänapäeval pooldatakse Jaapanis enim Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi.
Tiibetis kujunes välja kloostriülikoolides mahajaana ja vadžrajaaana omalaadne kooslus , kuid sealsete koolkondade nagu gelukpa, kargjätpa, ningmapa ja sakjapa eraldamine lamaismiks pole õigustatud. Tiibeti budismi võtsid omaks samuti mongolid, burjaadid, kalmõkid ja ka mandžud.Sri Lanka ja Kagu-Aasia maades (v.a. Vietnam ) tunnistatakse peamiselt hinajaana budismi koolkonda. Jaapanis pooldatakse kõige enam tänapäeval Amitabha kultusel põhinevaid budismi suundi.Kõigis maades kuhu budism on levinud on ta mõjutanud palju ka sealsete maade ehitus- ja kujutavat kunsti.