Talurahva vabastamise seadused (0)

Vene aeg

(nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna tähtsaimaks juhtorganiks 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud (Landrat- ains)- olidki maa tegelikud valitsejad, kes täitsid kordamööda nn resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles ja kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega. Balti kubermange eraldas Venemaast isegi tollipiir ja siin kehtis peale rubla ka taaler. Kõike seda kokku nim Balti erikorraks. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (lk 141) Seoses Balti erikorra lõpliku väljakujunemisega võis eesti tlp oma lootused pärisorjuse kaotamisest mõneks ajaks maha matta. Kuid tlp säilisid elementaarsed õigused. Roseni deklaratsiooni andis tulemuseks

Eesti Vene tsaaririigi koosseisus

maakondadeks. Rüütelkonda ei kuulunud mitte kõik aadlikud ega mõisaomanikud, vaid ainult aadlimatriklisse kantud ehk immatrikuleeritud aadlikud. Kummagi kubermangu aadliku kõrgeimaks otsustuskoguks oli nagu Rootsi ajalgi maapäev, kus otsustav sõnaõigus oli vaid rüütelkondade liikmeil. Rüütelkondade tähtsaimaks juhtorganiks oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium. Eesti- ja Liivimaa ametiasutustes ning kohtutes aeti asju saksa keeles, ning kehtisid vaid need Vene riigi seadused, mis ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigusega. Talurahvas ja Roseni deklaratsioon (põhjustas Virumaa mõisa mõisnik) Teadmist, et isegi talupojal on olemas elementaarsed õigused, ei saanud neilt keegi võtta. See asjaolu avaldus eriti kirkalt Virumaal asuva Vohnja mõisa möldri Jaaniga sündinud loos, mis andis 1739. aastal tulemuseks nn. Roseni deklaratsiooni . Kuna Liivimaa talupojad kuuluvad kogu oma ihu ja isikuga mõisnikele, siis järelikult

Eesti 18.sajandil ja 19.sajandi esimesel poolel

Balti erikord sisaldas endas restitutsiooni riigistatud mõisate tagasiandmine endistele omanikele. Enne oli vaja dokumentaalselt tõestada, et maa oli olnud sinu oma, a kui dokumente polnud, piisas tunnistajate kirjalikust tõendist, seda ei saanud kurjasti ära kasutada, sest neid polnud nii palju ja kõik teadsid, mis oli kelle oma. Kui saadi tagasi maad, saadi tagasi ka kõik õigused talupoegade üle. Teine osa oli see, et kõik senised seadused ja ka maksukorraldus säilisid. Kui taheti kehtestada uusi seadusi, tuli need kohapeal registreerida, kohalikud baltisakslased pidi nõus olema. Siinse ametliku usuna jäi kehtima luteri usk, kuigi Venemaal oli selleks õigeusk. Kohaliku asjaajamiskeelena säilis saksa keel, ametnikena töötasid siin sakslased mitte venelased. Aadli omavalitsus sai edasi tegutseda, Liivimaal see isegi taastati. Oluline on, et koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad

11. klassi ajaloo suuline arvestus

mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks. Kuningal oli vaja ka aadli toetust. Rahapuuduse tõttu läänistati üha rohkem mõisaid ja tehti mõisnikele järelandmisi.

Eesti Uusaeg

oluline koormis ehk jalategu ja rakmetegu). Hakkasid suvised tööd pihta: suvivilja külvamine (kaer, oder), kesapõllu harimine (raskeim töö oli sõnniku vedu). viljalõikus, viljapeksmine ehk rehepeks (Kvart, kõver nui, millega vilja peksti). Mihklipäev 29. september: Suviste põllutööde lõpp (Mihklipäeval veristati oinast ja joodi õlu). Suuremad ühistööd: heinategu, viljalõikus, sõnnikuvedu, viljapeksmine Talurahva koormised: Mõisakoormised: 9/10 kohustustest oli teotöö. Naturaal andamid 1/10 (kanad, munad, vili, palgid jne) 8) Talurahva õiguslik olukord: Olukord eramõisates ja kroonumõisates: Kroonumõisad jäid, et riik saaks stabiilse sissetuleku. Ei tohtinud koormisi tõsta. Talupoegade olukord kroonumõisas oli kergem kui eramõisates. Kroonumõisates mõisahärra talupoegade karistamisõigused olid kindlaks määratud.

Eesti ajalugu (1550-1905)

vaherahu. Liivimaa mõistis, et ilma välise abita nad sõda ei võida, nii andis orduriik ennast 1559 augustis Poola-Leedu kaitse alla. Uueks ordumeistriks valiti Gotthard Kettler(enne oli Fürstenberg). 1559 september müüs Saare-Lääne piiskop oma ja Kuramaa valdused Taanile(hertsog Magnus). Poola abile vaatamata jäi ordu pealetungivatele venelastele alla 1560 augustis Härgmäe e. Oomuli lahingus. Augustis langes ka Viljandi venelaste kätte. Sügisel puhkeb Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus, kus nad käisid nii Soomes Turus kui Tallinna rae juures abi küsimas, kui ebaõnnestunult. Oktoobris üritasid nad Koluvere linnust piirata, kui nad hävitati. Nende hulgast valitud kuningas võeti kinni ja hukati. 1561 andsid Tallinn ja selle ümbrus ennast Rootsi võimu alla. 1561 november andsid ordu(riismed) ja Riia ppk end Vilniuse lempinguga täielikult Poola valitsemise(Sigismund II August) alla

106

EESTI UUSAEG

laulatada – mõisnik pidi nõustuma, kuid tuli ette, et ei nõustunud. Esimesed suuremad muudatused: 1765.a. positiivsed määrused Liivimaa kubermangus. Torma pastor Johann Georg Eisen oli keisrinna Katariina II tuttav/mõttekaaslane. Nad mõtlesid teha näitemõisad – kuidas peaks sealne elu korraldatud olema. Tahtsid tuua vabasid talupoegi Saksamaalt, kuid selleni siiski ei jõutud. Liivimaa kubermangus suhtles Katariina II kindralkuberner George Browne-ga ning ka temaga koos seisti talurahva uuenduste eest. 1765.a. hakkasid sündmused arenema. 1765.aasta positiivsed määrused. Kindralkuberner George Browne. Mõisakoormiste kindlaksmääramine vastavuses talu kandevõimega, talupoja õigus vallasvarale, mõisnike kodukariõiguse piiramine. Rüütelkonna maapäev lükkas kõik nõudmised tagasi, neile oli vastu see, et riigivõimu esindaja sekkub talupoja ja mõisnike suhetesse. Browne ei lasknud end häirida ja jõudis selleni, et rüütelkond loobus oma vastuseisust