Põhitegevusprotsessid – kulgevad horisontaalselt läbi organisatsiooni, luues väärtust kliendile. Neid nimetatakse ka kliendile suunatud protsessideks. Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhiprotsessid) 2. Kulukäiturid (-mõjurid) – kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed): mahupõhised ehk ressursipõhised ning tegevuspõhised Kriteeriumid: valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur: müügiosakonna tööjõukulu – klientide arv; lao kommunaalkulud – kinnisvarakasutus m^2 alusel Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik
2. Kuluobjekt on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada. 3. Kulukohtade arvestuses selgitatakse, miks ja kus (millistes organisatsiooni struktuuri või protsessi osades) tekivad erinevad kulud. 4. kululiik on sarnaste tunnustega kulude rühm. 5. Sageli on kuluobjekt ja kulukoht samad mõisted. 6. Kulukogum On loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur. 7. Kuluvoog on kulu, mis protsessi käigus läheb (arvestatakse) ühelt kuluobjektilt teisele kuluobjektile 8. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele. 9. Muutuvkulud on kulud, mis muutuvad koos kulukäituri muutumisega. Näiteks mingi perioodi jooksul
Puudused: 1)Ei anna muutuvas keskkonnas piisavat ülevaadet kulude kujunemisest organisatsioonis. 2)Tegevuste ja tehingute kulud ei ole alati seotud toodetud ühikute arvuga.3)Tulemuste, tegevuste ja protsesside mitteseostamine.4)Ei ole sobiv pikaajaliste otsuste tegemiseks. Tegevuspõhine kuluarvestus- kuluarvestuse meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektidele lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitureid. Tegevuspõhine kulukäitur- mõõdik, mille abil mõõdetakse, kui palju tegevusi tehakse seoses kuluobjektiga ja mille alusel jaotatakse tegevuste kulud kuluobjektidele. Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning
processes). Põhiprotsessid lisavad sisendile väärtust ja tavaliselt seonduvad ettevõtte põhitegevusega (põhitegevusprotsessid). 2. Kulukäiturid ja –kogumid Kulukäiturid on kulude põhjustajad (põhjus-tagajärg seosed) – Mahupõhised (volume-based) ehk ressursipõhised (resourcebased) – Tegevuspõhised (activity-based) Kulukäiturite kriteeriumid: 1) valitud kulukäitur peab osutuma tegevuse mõõturiks, 2) peab eksisteerima lineaarne seos kulukäituri ja kulude vahel, 3) ettevõtte teatud taseme kululiigid peavad olema selgelt määratletud üksikutele tegevustele. Näited: kululiik ja kulukandja vs kulukäitur – Müügiosakonna tööjõukulu -> klientide arv – Lao kommunaalkulud -> kinnisvarakasutus m2 alusel
TOOTMISKULUD:*põhikulud-mat tööt, *lisakulud-tootm seotud, palgad 2.MITTETOOTMK:*turustus,*üldhaldus-audit, rp,täiendõp,*finant-intressik Esmaskulud e. Põhik-põhimat maksumus, põhitööl palkMuundumisk e töötlemisk-tootm lisak, Kulud finantsaruannetes:*jätkuvad-kaj.bilansis,*lõplikud-kas Kulud finantsaruannetes:*Kapitaliseeritavad k-enne KAS bilansis varana,*mittekapit- ei läbi bilanssi Kulud ajalisest aspektist:*soetusk(minev)*asendus(olevik)varade asendam,*kavandatud(tulev Kulukäitur-kulude muutuse põhjus Kul muutum mõne kulukäituri muutumisel:*muutuvk*püsik*sega Kulud kuluobj kirj alusel:*otsek-tootmisev-s mat maks, pühitööl palk+sm, *kaudk-puudub seos obj, ühisk, tootmisr rent. Juhi seisukohast:*kontrollitav*mittekontrollitav Kulud otsuste lang seisukohast*olulised, *ebaolul (pöördumatud, varade soetam, pv amort) Piirk e. Marginaal-ühe täiendava toodanguühiku valm vaj täiend. Kulu Täiskulu meetod: otsek, kaudk..tootm püsivad lisak, muutuvadmittetootmisk
prognoosida tuleviku kulusid ja täpsustada varem identifitseeritud kulukäitureid. Kulude hindamise käigus tehakse erinevaid meetodeid kasutades kindlaks: Kulu (kulutuse) sisu (olemus) ja suurus; Kulu seosed erinevate kuluobjektidega; Kulukoht (-kohad); Kulusid põhjustavad tegevused ja tegevuste seosed kuludega; Vastutus kulu ees; Kulu käitumine erinevate tegevusmahtude korral; Kulu (kulutuse) liik (liigitused); Kulukäitur(id) kulude jaotamiseks. Kuluobjektide hindamise protsessi võib jaotada alljärgnevalt: Hinnatava kuluobjekti defineerimine; Kulukäituri kindlaks tegemine kulukäiturid on kulude põhjuslikud faktorid ehk kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel
EBIT 50 000 6. Kulukäituri muutudes muutuvad: a) ühiku muutuvad kulud ja ühiku püsikulu b) muutuva kulu summa ja püsikulude summa c) ühiku muutuv kulu ja püsikulude summa d) muutuvulude summa ja ühiku püsivkulu 7. Finantsarvestuses ja juhtimisarvestuses kasutatakse ainult monetaarseid ühikuid: a) õige; b) vale 8. Defineeri lühidalt, mis on kasumilävi? Kasumilävi on selline müügimaht, mille puhul tulude ja kulude kogusummad on võrdsed ja pole kasumit ega kahjumit. 9. Kui kulukäitur muutub, siis muutuvad: a) põhimaterjali ja töötasu kulu b) tootmise lisakulude püsiv osa c) tootmise lisakulude muutuv osa d) kõik tootmise kulud 10. Direktori sekretäri arvuti amortisatsioonikulu on: a) püsikulu b) toote kulu c) tootmiskulu d) perioodikulu e) halduskulu 11. Kuidas leida jääktulu (JT), kui on teada ärikasum (EBIT) ja püsikulud (PK)? JT= PK+ EBIT 12. Leia jääktulumäär, kui müügikäive on 900 000 ja muutuvad kulud on 720 000 krooni.
Reglementeeritus On reglementeeritud organisatsiooni Reguleeritud riiklike õigusaktidega siseste instruktsioonidega, (raamatupidamise seadus, planeerimis- ja aruandlusskeemidega. juhendid, standardid). Eesmärk Objektiivne pilt ettevõttesisesest Õige ja õiglase hinnangu andmine majandustulemuse kujundamisest. ettevõtte majandustulemuse kohta. 3 Mis on kulukäitur, kuluobjekt (-kandja), kulukoht, kululiik? Kulu -(cost, expense) Mistahes majandusressursi loovutamine. Kulu on tulu tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine (EV Paamatupidamisseadus). Seos juhtimisotsustega Kontrollitav ehk mõjutatav kulu - kulu, mille suurust saab juht oma tegevusega mõjutada Mittekontrollitav ehk mittemõjutatav kulu
Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina. Nt tehase hoone ja tootmisseadmed, mitte aga sekretäri arvuti. Müügitulu müügikulu = piirkasu
http://www.hkhk.edu.ee/reisikorraldus/otsesed_ja_kaudsed_kulud.html............................1 ..............................................................................................................................................2 Kulude arvestuse põhimõisted.............................................................................................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s).........................................
a. Vastutuspõhine kuluarvestus - organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade kaupa majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega Tegevuspõhine kuluarvestus - Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. Vastutuspõhise kuluarvestuse kontseptsiooni kasutamise eeltingimused - sellise organisatsioonikultuuri olemasolu, kus on selgelt eristatavad vastutuskeskused. - arvestus põhineb juhtide vastutusalade väljatöötamisel kõigi organisatsiooni juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve - iga vastutuskeskuse eelarves on selgelt eristatud selle juhi poolt mõjutatavad ja mitemõjutatavad kulud
Näiteks tippjuhtkonna palgad ja koolitused, peakontori kulud, andmetöötluse kulud, reklaamikulud jms. VALMISTATUD JA MÜÜDUD TOODANGU KULU · VALMISTATUD TOODANGU KULU - koondab kulutusi, mis on tehtud toodete valmistamiseks perioodi jooksul · MÜÜDUD TOODANGU KULU - on aruandeperioodil müüdud toodete, kaupade ja teenuste (soetus-)maksumus. Müüdud toodangu kulu kajastub kasumiaruandes peale varude müümist. 5. Kulukäitur ja kulukäituri valik Kulude arvestamisel on oluline kulude seostamine kulukandjaga, seetõttu on oluline mõista, mis põhjustab kulusid. Iga otsus ja tegevus on kulukäituriks, need mõjutavad kulutusi. Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, tegur või koefitsent, mis põhjustab muutusi kulukandjas, tegevustes, ressurssides ning nende kasutamises, kuludes/tuludes, mille alusel jagatakse tootmise üldkulud kulukandjatele. Kulukäiturite liigitus:
Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus Arvestusmeetod, mille abil paigutatakse kulud kulukandjatele lähtudes nende kulude seosest ühe või teise tegevusega. Kulud, millel on ühesugune kulukäitur, moodustavad kulukogumi. b. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu- ja kasumikeskustest. 5. Finantsanalüüs a. Finantsanalüüs - Ettevõtte või ettevõtete grupi lähimineviku ja oleviku majandusliku seisundi uurimine, keskendades tähelepanu rahalistes näitajates väljendatud töötulemustele, et lahendada tekkinud probleeme või vältida nende tekkimist. Meetodid: - Raamatupidamisaruandluse analüüs
tehnil teenind ja remont m-h ) Homogeensete puulide koostamine PUUL 1 Seadmete seadistus, häälestus Kvaliteedi kontroll Kokku Tootmistsükleid Puuli määr PUUL 2 Elekter Teenindus Kokku M-h Puuli määr Toode X Esmaskulud Üldkulud 1.puul 2.puul Kokku Ühikule Tooode Y Esmaskulud Üldkulud 1.puul 2.puul Kokku Ühikule Võrdlus Toode - Toode Y Ettevõtte kulukäitur Jaoskonna KK Ülesanne 5.7. ABC meetod Ettevõte toodab 3 liiki tooteid. Andmed tootmismahtude ja kulude kohta on toodud tabelis: Näitaja Tooted 1 2 3 Tootmismaht 200 360 120 Materjalid ühiku kohta, tingüh. 700 500 750 Töötasu, tingüh. 120 150 200
väärtust lisavad jt), funktsioonidest (tootmiskulud, müügikulud jt) või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Üheks probleemsemaks aspektiks kulude arvestamisel on üldkulude jaotamine ehk kuidas kaudkulud oleks võimalikult loogiliselt ja põhjendatult jaotatud kuluobjektidele. Põhiliselt kasutatakse üldkulude jaotamisel kuluobjektide kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 135-137) Kulukäitur on mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutused (Alver & Reinberg, 2002, lk 38). Kulukäitur on iga mõjur, sündmus, koefitsient, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele (Karu, 2008, lk 97). Majandusleksikonis[ CITATION Mer03 p 446 l
loovutamine) ; - cost - jätkuv kulu, kajastub varana bilansis; - expense - lõplik kulu, kajastub kasumiaruandes; - expenditure - suur ja pikaajaline väljaminek, kasutatakse kõige sagedamini põhivara soetusväljaminekute tähistamiseks (capital expenditures ehk CAPEX); kuluobjekt - iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada (toode, teenus, tegevus, protsess, organisatsiooni allüksus, tootmisliin, projekt jne); kulukäitur - sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. --- Tootmisettevõtte kulud jagunevad tootmiskuludeks ja mittetootmiskuludeks. Tootmiskulud on kulud, mis on seotud tootmisega, st toorme ja materjali transformeerimisega lõpptoodanguks. Mittetootmiskulud (kõik ülejäänud kulud) hõlmavad turunduskulusid, üld- ja halduskulusid ning finantseerimiskulusid. 6
kulu kogus Kogus, tk Kogu muutuvkulu Number 3: Ühiku muutuvkulu Number 4: kulu kulu Kogus, tk kogus Püsikulu ühiku kohta Kogu püsivkulu 48. Kulukäitur Tuludele ja kuludele mõju avaldavaid tegureid nimetataksegi tulu ja kulukaituriteks. Kõik tellimusega seotud erinevad kululiigid võivad olla kulukaituriteks (cost driver). Seega kui muutub mõne kulukaituri vaartus, põhjustab see muutusi kogu hinnakalkulatsioonis. Kulukaituriteks võivad olla naiteks materjali kogus, töötunnid, teenindustsuklite arv, toode, projekt, töötajate arv, kasutatud seadmed jms. Tulukaitur on naiteks klientide arv ja muugi hind. 49
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .............................
· tööaeg tundides, · masintunnid, · põhitööliste töötasu jt. 24 18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl. kulukäiturite ja tege- vuste põhjuslikke seoseid. Kulukäitur e. kulumõjur - tegevused, mis on otsustavaks teguriks kuludele. Iseloomult jagat.: · mahupõhised käiturid - seotud e/v tegevusmahuga (toodangu maht, töötatud masintunnid jt.); · tegevuspõhised - seotud konkreetse tegevuse toimumisega (tehnol. tsükkel, tellimuste arv jt.). Kulude kogum - tootmislike üldkulude grupp, mis on määratl. ühe kulukäituri kaudu. Sellest lähtuvalt määratl., et lühiajal. muutuvkulud muutuvad proports. tulemusega lühema per. lõikes. Kant
tulukäituriteks (müüdud kaubaühikute arv, müügihinnad jne) ja kulukäituriteks (valmistatud toodete arv, soetushinnad jne). Nimetatud tegurite vaheliste seoste analüüs on aluseks jääktulupõhise arvestuse kujundamisele ettevõttes (põllumajanduses tuntud kattetulu arvestus). Et kõikehõlmav KMK-analüüs on väga keeruline ja töömahukas, kasutatakse praktikas enamasti erijuhtu, võttes eelduseks, et on ainult üks tulukäitur ja üks kulukäitur (kas müüdud või valmistatud toodanguühikute kogus). Analüüsi edasi arendades on võimalik uurida kasumi 61 muutust seoses muutustega muutuv- ja püsikuludes, müügihindades, müügi mahus ja müüdava toodangu struktuuris. Tasakaalupunkt näitab tegevuse mahtu, kus kasumit ei teki aga müügitulud katavad täpselt ära kulud. Tegevusmahu suurenemine sellest mahust alates toob kaasa kasumi tekkimise.
Ilma selle teadmiseta on keeruline teha pakkumist hinna osas. 106 Tegevuspõhine kuluarvestus kujutab endast metoodikat , mis mõõdab kulusid ning tegevustega, kuluressurssidega ja kulukandjatega seotud tulemusi. Ressursid seostatakse tegevustega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest. Kulukäitur on põhjuslik tegur mis mõjub kuludele. Käiturid jagunevad oma iseloomult: · Mahupõhised käiturid- seotud ettevõtte tegevusmahuga ( toodangu maht, töötatud inimtunnid jne. ) · Tegevuspõhise käiturid- seotud konkreetse tegevuse toimumisega ( tellimuste arv, tehnoloogiline tsükkel ) Kulude kogumina vaadeldakse teatud kulude ( eelkõige tootmislike üldkulude) gruppi, milliste käitumine ja maht on määratletud ühe ja sama kulukäituri mõju kaudu.
ja tegevuste kulude juhtimise seisukohalt huvipakkuvaid suurusi pidevalt jälgitakse, mõõdetakse ja registreeritakse. Kulude analüüsimisel selgitatakse välja kõik uuritavate toimingute poolt põhjustatud kulu- käiturid ja nende tekitatud kulude suurus. Kulukäitur on iga sündmus või tegevus, mis põhjustab Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR kulude teket või muudab nende suurust. Kulukäituri alusel jaotatakse kulusid ressursside vahel ja suunatakse neid toodetele ja tegevustele. Kulukoht (kulukeskus, kuluüksus) on allüksus, töötaja, toiming või seade, millega seotud
annaabi.ee 
