Milliseid probleeme tekitavad riigile rahvusvähemused? (1)

Sarnased õppematerjalid

21

docx

Kultuurigeograafia konspekt

ruuma, mille vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud. Etnos- ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund, asutus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond. Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui ka hõimud ning põhietnosest eraldatud etnlised rühmad, samuti oma etnosest teatud kultuuritunnuste poolest erinevad etnograafilised rühmad. Etniline vähemus- rahvusvähemus, mis paikneb riigi piirivööndis või riigita etnos, mis on keeleline kooskond, kel pole kusagul maailmas oma riiklikku institutsiooni. Etniline vähemus ruumilselt: riigi äärealadel, saarekestena riigi sisemuses, hajusalt kogu riigi maa-alal. 1)rahvusvähemus. Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist. Saavad toetuda emariigile. 2)Riigita etnos: Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiioni. Kurdidel pole oma riiki

Kultuurigeograafia

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

väga imelikuna või koguni vastupidiselt sellele kuidas meie arvame, et õige on. Siiski tuleks kultuuride mitmekesisust vaadelda optimistlikult. Erineva kultuuritaustaga inimeste käitumine pole midagi segast. Eksisteerivad selged suundumused, järjepidevus ja traditsioonid. Nii ameeriklaste, eurooplaste kui ka aasialaste reaktsioone on võimalik ette näha, tavaliselt leidub neile seletus ja enamikul juhtudel ei teki suhtlemisel ületamatuid probleeme. Isegi riikides, kus poliitika ja majandus muutuvad praegu kiiresti ja laias ulatuses, peavad sügavale juurdunud põhimõtted ja veendumused vastu väärtushinnangute äkilisele muutumisele. Lewis (2003, lk 9) soovitab keskenduda rahvusliku käitumise eripära uurimisel kultuuri juurtele. Sealt võib hämmastava täpsusega ette näha ja välja arvestada, kuidas teised reageerivad meie plaanidele nende suhtes; samuti võib teha mõningaid oletusi, kuidas nad ise meiega käituvad

Suhtlemine

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus

15

doc

Sõda Balkanil

1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999  2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi ­ toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest erinev kultuuriline ja poliiti

Ajalugu

56

docx

TÄNAPÄEVA MAAILM

suhted, mitte ainult majandus. Globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte või arengutõrkeid. Ulrich Beck on nimetanud nüüdisaegset globaliseeruvat maailma riskiühiskonnaks. Ta väidab, et erinevalt tööstusühiskondadest, mis jagasid omavahel hüviseid ja kaupu, peavad tänapäeva ühiskonnad olema valmis jagama riske ja probleeme. Jõukad industriaalriigid uskusid naiivselt, et kui nad viivad keskkonnakahjuliku tootmise ära arengumaadesse, vabanevad nad ise ebameeldivatest probleemidest. Tegelikult avaldub hoopis bumerangiefekt. Ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud põllumajandustoodang jõuab tagasi rikastesse riikidesse, sealsete inimeste toidulauale. Arengumaad pole seejuures ise kuigivõrd huvitatud loodussõbralikust tootmisest, kuna ähvardava näljahäda ja maailmaturu karmi konkurentsi

Ühiskond

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel. Ametnikud on vaid need töötajad, kes täidavad avalikku võimu. Nemad ei tööta mitte töölepingu, vaid avaliku teenistuse seaduse alusel ja võetakse tööle asutuse juhi käskkirjaga. (nii ei ole ametnikud näitlejad ja õpetajad, kuigi teatrid ja koolid kuuluvad riigile või linnale) Riigiasutuste ja ametnike tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed järelevalveinstitutsioonid (riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, riiklik lepitaja, inspektsioonid) 7. Avalik- ja erasektor - Ühiskonna jaotus sektoriteks (lk.29-34) avaliku riik ehk valitsemine e. avalik sektor elu sfäär majandus e. erasektor kodaniku e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor eraelu sfäär

Ühiskonnaõpetus

40

docx

Ühiskonna riigieksami materjal

peamiseks maksuks on tulumaks. Kusjuures otsene maks võib olla 1)progresseeruv e astmeline ­ keskmine maksumäär tõuseb koos sissetuleku suurenemisega 2) proportsionaalne ­ kõigile riigi kodanikele on tulumaks ühesugune. Eesti Vabariigis on tulumaks 26% (alates 01.01.2006 on see 24%). Tulumaks võib olla regressiivne ­ maksumäär langeb koos sissetuleku suurenemisega. Otsese maksu puhul on vaja lahendada küsimus: Milline on maksuvaba miinimum ja milliseid makse, soodustusi riigis tehakse. Kaudsed maksud on need, mis on arvatud kaupade ja teenuste hinna sisse. Käibemaks on maks, mida riik võtab kõikidelt jaemüügi kaupadelt. Aktsiisimaks on riigi poolt maks teatud kaupadele (tubakas, alkohol) ning aktsiisi maksuna võetud raha läheb reeglina kultuuri arendamiseks. Tollimaks on maks, mida tuleb maksta kaupade eest riigipiiridel. Makse makstakse mitte ainult riigile, vaid ka kohalikele omavalitsustele (maamaks). N:

Ühiskonnaõpetus

62

doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Eraõigus jaguneb: 1) Tsiviilõigus 2) Kaubandusõigus 3) Majandusõigus 4) Tööõigus. Avalik õigus: rahvusvaheline õigus, riigiõigus, konstitutsioonõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, finantsõigus. Eelkõige käib avaliku õiguse alla riigiõigus. Põhiliseks riigiõiguseks on konstitutsioon. Kriminaalõigus sätestab millised on kuriteod, kuidas karistada. Finantsõigus sätestab eeskirjad, mille järgi riik ja organid kasutavad raha ja kuidas ning milliseid makse koguda. Haldusõigus ­ administratiiv- ehk valitsemisõigus. Reguleerib ametivõimude moodustamise korda, pidevust ja vastutust haldusõiguste rikkumise eest. Kui riik ei suuda kontrollida haldusõiguste rikkumisi siis räägitakse haldussuutmatusest. Protsessiõigus ­ määrab kindlaks kohtupidamise korra. Avalik ja erasektor: Avalik sektor ­ esimene sektor, mille moodustavad võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)