Eesti kahe maailmasõja vaheline aeg (0)

Vabadussõda (valin töösse ülesanded juba tunnis lahendatud ülesannete seast)
Mõisted:
Asutav Kogu- Eesti rahvaesindus ja seadusliku võimu organ
Maareform - maade ümber jagamine; riigistati mõisate maad, uute talukohtade loomine
kultuuriautonoomia seadus-  suuremad rahvusgrupid said õiguse luua omavalitsuslikke asutusi, mis hoolitsesid nende emakeelsete koolide ja kultuuriasutuste eest; riigiasutuse natsionaliseerimine
Millised oli Eesti välispoliitika peamised ülesanded 1920. aastatel?
Riigi julgeoleku kindlustamine
Mis iseloomustab Eesti sisepoliitikat 1920. ja 1930. aastate alguses?
Eesti sisepoliitikat 1620. ja 1930. aastate alguses iseloomustab pidev võimude vahetus. Mitte üksik valitsuse ei suutnud võimul olla kauem kui 9 kuud. Nii noor riik nagu oli Eesti, tegi pidevalt oma põhiseadust ümber ning see näitas sisepoliitika nõrkust. 20ne aasta jooksul muudeti põhiseadust 3 korda ümber.
Mil moel mõjutas Eesti majanduskriis ühiskonda ja majandust?
Kriisiaastal vähenes toodangu koguväärtus põllumjanduses 45% ja tööstuses 20%.
Milles seisnes 1930. aastate sisepoliitiline ja põhiseaduse kriis?
1930. algusaastate Eesti põhiseaduskriisi taga oli kolm suuremat põhjust: 20. sajandi algupoole Eestis domineerinud vasakpoolsed ja üliliberaalsed ideed, mis määrasid 1920. aastate põhiseaduse sisu ning sellest lähtuv poliitiliste institutsioonide ebaefektiivne toimimine. Võimendavaks teguriks oli 1929. aastal alguse saanud ülemaailmne majanduskriis.
Põhiseaduskriisi olemust näitasid ilmekalt valitsuskriisid , „vapside“ ja Riigikogu vastandumine ning rahvahääletuste tulemused. Peamiseks tagajärjeks osutus liberaalse riigikorra ja vasakpoolsete jõudude asendumine autoritaarse võimu ning parempoolse režiimiga.
Vaikiv ajastu
12märts- 21. juunini 1940: kaitseseisukord ,lükati valimised edasi, keelati poliitilised kogunemised.
1., 2. ja 3. Põhiseadus (võrdlev tabel vihikust)
I PÕHISEADUS
II PÕHISEADUS
III PÕHISEADUS
Vastuvõtmise aeg
1920
1933
1938
Rahvaesinduse nimi
Asutav Kogu
Vapsid
Rahvuskogu
Rahvaesinudse liikmete arv
100
50
120
Rahvaesinduse valimise viis
Rahvahääletus
rahvahääletus
Ülem- ja alamkoda
Valitsuse juht
Riigivanem
Riigivanem
Peaminister
Riigipea nimetus
Riigivanem
Riigivanem
President
Baaside leping- Venemaa nõue Eestisse rajada baasid, kuna Eesti ei suutnud interneerida Poola päritolu laeva
Juunipööre – Töölisklassis viha õhutamine, et nad kukutaks valitsuse Kadriorus ning nõuaks Vene meelset valitsust
Ümberkorraldused ENSV-s

• Maareform
  
• Ettevõtete rationaliseerimine
  
• Rubla kasutuselevütt
  
• Tsensuur
  
• Propaganda
  
• Mälestusmärkide hävitamine
  

Küüditamine

• 14.06.1941
  
• U 10 000 inimest
  

Okupatsioonide dateerime
Kelle vastu oli suunatud natside repressioonipoliitika? Kirjelda arvudes.
Natside repressioonipoliitika oli suunatud juutide suunas. Eesti territooriumil tapeti u 8 000 juuti, neist 1 000 olid eesti päritolu juudid .
Mõisted:
interneerima - neutraalne riik pidi kontrollima ja kinni pidama tema territooriumile sattunud laevu, vahet pole kumma osapoolega sõjas oli tegu
Kapituleeruma- alla andma; sõjaliselt alistuma
Okupatsioon - teise riigi maa-ala oma valdusesse võtma
Anneksioon - teise riigi vägivaldne ühendamine oma riigiga