Tehniline graafika (0)

K O R D A M I S K Ü S I M U S E D  1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimise vahel?  Tsentraal projektsiooni puhul on silmapunkt lähedal. Ning kujutamiskiired lähtuvad 
kõik ühest punktist S.
Paralleelprojektsiooni (on tsentraalprojektsiooni eriliik) korral on silmapunkt lõpmata 
kaugel. Ja kujutamiskiired on omavahel paralleelsed. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja mille poolest need projektsioonid üksteisest  erinevad? 
Paralleelprojektsioon jaguneb: Ristprojektsioon ja Kaldprojektsioon.
Ristprojektsiooni korral on kujutamiskiired risti ekraaniga, kaldprojektsiooni korral on
nad kaldu ekraani suhtes. 3. Mis juhtumil sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt?  Sirgjoone projektsiooniks tuleb punkt kui ta ühtib kujutamiskiirega 4. Mis juhtumil tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik?  Tasapinnalise kujundi paralleelprojektsiooniks tuleb sirglõik Kui tasapinnaline kujund 
on paralleelne esiekraaniga 5. Mis on sirglõigu moondetegur?  Sirglõigu moondeteguriks nim sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda 
pikkuse suhet. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2)  paralleelprojekteerimisel? 
Sirglõigu moondetegur võib muutuda:
1) ristprojekteerimisel Et cos fii (väiksemvõrdne) 1, siis jääb ristprojekteerimisel lõigu
moondetegur m vahemikku 0 (suuremvõrdne) m(väiksemvõrdne) 1. 2) 
paralleelprojekteerimisel 0 (suuremvõrdne) m < lõpmatus 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne  kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? 
Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel
1) paralleelne kiirtega - Sirgeks 2) paralleelne ekraaniga - Ringjooneks 8. Mis on sirglõigu kaldenurk?  Sirglõigu kaldenurk on teravnurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahle. 9. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus?  0 kuni 180 kraadi 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta.  Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks siis kui tema üks haar asub 
ekraanil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole risti ekraaniga. 11. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.  Objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid on Monge´i meetod, 
aksonomeetria meetod, kvooditud ristisomeetria meetod. 12. Missugustele koordinaatlõikudele vastavad põhi-, esi- ja külgkvoot?  Põhikvoot - z koordinaatlõik
Esikvoot - y koordinaatlõik
Külgkvoot - x koordinaatlõik


13. Missugust joont punkti kaksvaatel nimetatakse sidejooneks?  Sidejooneks nim Joont punkti pealtvaate ja eestvaate vahel 14. Sõnastage kolmvaate peaomadus.  Punkti esi- ehk peakvoot esineb kolmvaates kaks korda: pealtvaate kaugusena x-teljest
ja külgvaate kaugusena z-teljest. (AA``=AxA´=AzA```) 15. Joonestada punkti A kolmvaade, kui tema kaugus põhiekraanist on a, esiekraanist b ja  külgekraanist c.  16. Mis on teljevaba kaksvaade?  Teljevaba kaksvaade: kui joonisel kujutatavate 2 vaate vahele ei ole tõmmatud telge. 
Võib kasutada juhul, kui kujutatava objekti kaugus ekraanidest ei ole oluline nt 
tehniliste jooniste puhul kasutatatkse seda. 17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg?  Põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt
Esijälg - sirge ja esiekraani lõikepunkt
Külgjälg - sirge ja külgekraani lõikepunkt 18. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks?  Üldasendiliseks sirgeks nim. Sellist sirget, mis ei ole paralleelne ühegi ekraaniga ega 
asetse ühelgi ekraanil. 19. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks, 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus  kaksvaate alusel? 
Horisontaal - sirge, mis on paralleelne põhiekraaniga. Tunnus : lõigud horisontaalil 
projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses.
Frontaal - sirge, mis on paralleelne esiekraaniga. Tunnus: Lõigud frontaalil 
projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses. 20. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava  täisnurkse kolmnurga kaatetid? 
üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse 
kolmnurga kaatetid võrduvad
a) Lõigu pealtvaate pikkuse ja lõigu otspunktide põhikvoodiga vahega
b) Lõigu eestvaate pikkuse ja lõigu otspunktide esikvootide vahega 21. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?  Põhikaldenurk: nurk sirge ja tema pealtvaate projektsiooni vahel.
Esikaldenurk: nurk sirge ja tema eestvaate projektsiooni vahel 22. Sõnastage kahe sirge paralleelsuse tunnus kaksvaate alusel. a II b, kui a´II b´ja a´´ II b´´. Kui sirgete samanimelised projektsioonid on omavahel 
paralleelsed, kuid pole risti kaksvaate teljega, siis need sirged on ruumis paralleelsed. 23. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel.  kahe sirge lõikumise tunnus kaksvaate alusel:
L= a x b , sest L´=a´ x b´ja L´´= a´´ x b´´, L´´L´(risti) x. Kui kahe sirge samanimeliste 
projektsioonide lõikepunktid asetsevad ühel ja samal sidejoonel ning kummagi sirge 
mõlemad vaated pole risti x-teljega, siis need sirged on ruumis lõikuvad. 24. Skitseerige kahe kiivsirge (a ja b) kaksvaade (lahendada varjumine).


25. Kas kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid võivad olla paralleelsed?  Kahe kiivsirge paralleelprojektsioonid voivad olla paralleelsed. 26. Kas kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid võivad olla lõikuvad?  Kahe paralleelse sirge paralleelprojektsioonid ei või olla lõikuvad, sest need on 
üldjuhul paralleelsed sirged, erijuhtudel punktikujulised või ühine joonkujutis. 27. Nimetage kõik tasapinna määramisvõimalused. Tasapinna määramisvõimalused: 1) kolme punktiga, mis ei asetse sirgel 2) punkti ja 
sirgega, kui sirge ei läbi seda punkti 3) kahe lõikuva sirgega 4) kahe paralleelse 
sirgega 28. Missugust tasapinda nimetatakse üldasendiliseks (eriasendiliseks)?  Üldasendiliseks (eriasendiliseks) tasapinnaks nimetatakse 1) üldasendiline tasapind ei 
ole paralleelne mitte ühegi ekraaniga 2) eriasendiline tasapind on risti vähemalt ühe 
ekraaniga 29. Mis on tasapinna jälgjoon?  Tasapinna jälgjoon on tasandi ja ekraani lõikejoon 30. Sõnastage sirge tasapinnal asetsemise tingimused.  1) sirge on tasandil, kui tema 2 punkti on sellel tasandil 2) Kui ta läbib tasandi punkti 
ning on paralleelne tasandil asetseva sirgega 31. Mis on tasapinna horisontaal (frontaal) ja mis on tema tunnus kaksvaatel?  1) Tasandi horisontaaliks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ning on paralleelne  põhiekraaniga, tunnus ha" II x ja ha' II pa 2) Tasandi frontaaliks nim sirget, mis 
asetseb sellel tasandil ja on paralleelne esiekraaniga, tunnus fa' II x ja fa" II ea
56. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? 
1) Kui pöördpinda lõigata telge läbiva tasanditega, siis saadakse meridiaan
* 2) Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks
* 3) Suurima ja väiksema raadiusega paralleele nim. Vastavalt pöördpinna 
ekvaatoriks ja kaelaks
* 4) Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks
NB! Pilt dokumendis 57. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. 1) Joonpind tekib sirgjoone liikumisega
* 2) a) Laotuvad pinnad - Koonilised pinnad, silindrilised pinnad, puutujate pind
* 2) b) Mittelaotuvad pinnad -Silindroid  58. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind?  2) Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab  antud juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sirgega - nn. sihisirgega. 59. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase 
asendist? Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi


32. Mis on originaalvorm?  Orginaalvorm on objekti kujutis tegelike mõõtmetega. 33. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? 34. Missugust nurka loetakse tasapinna põhi-(esi-)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust 
määratakse?  35. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik.  36. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid?  37. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka?  38. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted.  39. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan 
on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)?  40. Valida lisaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks.  41. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.  42. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline tasand projekteeruks seal sirglõiguks.  43. Nimetage tahukate liike.  44. Mis on tahuka pinnalaotus? Kuidas tuletatakse tahuka pinnalaotus?  45. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?  46. Mis on algebralise kõverjoone järk?  47. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta.  48. Nimetage kõik teist järku jooned.  49. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed.  50. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed.  51. Kuidas tekib silindriline kruvijoon?  52. Mis on kruvijoone samm (keerd)?  53. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 54. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast?  55. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind?


Tekib mistahes joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna 
teljeks.  56. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)?  1) Kui pöördpinda lõigata telge läbiva tasanditega, siis saadakse meridiaan
* 2) Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks
* 3) Suurima ja väiksema raadiusega paralleele nim. Vastavalt pöördpinna ekvaatoriks ja 
kaelaks
* 4) Kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa nimetatakse pöördpinna vööks NB! Pilt dokumendis 57. Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad. 1) Joonpind tekib sirgjoone liikumisega
* 2) a) Laotuvad pinnad - Koonilised pinnad, silindrilised pinnad, puutujate pind
* 2) b) Mittelaotuvad pinnad -Silindroid  58. Kuidas tekib üldkujuline silindriline (kooniline) pind?  Silindriline pind tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis lõikab antud 
juhtjoont ja jääb paralleelseks antud sirgega - nn. sihisirgega. 59. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase 
asendist?  Ringjoone, kaks parallelset sirget või ellipsi 60. Kuidas tekib konoid?  1) Silindroid on pind, mis tekib sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas omas asendis lõikab 
kahte antud juhtjoont ning jääb ühtlasi paralleelseks antud tasapinnaga - nn. juhtjoonega
* 2) Silindroid mille üks juhtjoon on sirge, nim. konoidiks 61. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?  Kui tasand läbib kõiki moodustajaid kuid ei läbi tippu 62. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu  63. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda?  64. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda?  65. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks?  66. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? 


67. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad?  68. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?  69. Mis juhtumil kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamiseks abisfääride võtet?  70. Milline on väikseim abisfäär, mille abil saab leida kahe pöördpinna lõikejoone punkte?  71. Milliseid pindu nimetatakse laotuvateks pindadeks?  72. Nimetage kõik laotuvate pindade liigid.  73. Missugustest tasapinnalistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna 
lähislaotus?  74. Kuidas tekib teist järku pöördpind?  75. Nimetage kõik teist järku pöördpinnad.  76. Kuidas tekib rõngaspind? 77. Skitseerige rõngaspind kaksvaates.  78. Mitmendat järku pind on rõngaspind?  79. Nimetage üldised teist järku pinnad.  80. Nimetage kõik teist järku joonpinnad.  81. Kuidas tekib harilik (kald-)kruvipind?  82. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi a) teljestiku projektsiooni liigi alusel; b) 
telgede moondetegurite vahekorra alusel?  83. Nimetage tehnikas kasutatavad aksonomeetria liigid.  84. Mis kujundiks projekteerub kera ristaksonomeetrias (kaldaksonomeetrias)?  85. Kui suur on kera kujutise raadius taandatud moondeteguritega ristiaomeetrias 
(ristdimeetrias), kui kera raadius on R?  86. Kuidas asetseb ristaksonomeetrias xy (xz; yz)-pinnaga paralleelse ringjoone kujutisellipsi 
pikem telg?  87. Mis kujund on ringjoone kabinetprojektsioon, kui ringjoon on paralleelne xy (xz) 
pinnaga?  88. Mis kujund on ringjoone ristisomeetriline kujutis, kui ringjoon on paralleelne xy (xz, yz)-
pinnaga?  89. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede 
moondetegurid).  90. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid). 


91. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede 
noondetegurid).  92. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede 
pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks.  93. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede 
pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristdimeetria jaoks.