*4.järku näiteks konhoid Algebralise ruumikõvera järgu määrab selle kõvera ja tasandi lõikepunktide arv. Teist järku jooned: ellips(ringjoon), hüperbool(risthüperbool), parabool. Kruvijooned kruvijooned on ruumikõverad. Lliigitatakse: *paremakäelisteks (telje sihis pöörlemisega päripäeva) *vasakukäelisteks (telje sihis pöörelemisega vastupäeva) Kruvijoon on määratud, kui on teada tema raadius(r), samm(h) ja käelisus. Silindriline ehk harilik ja kooniline kruvijoon. Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoor, kui silnder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje, nim kruvijoone keeruks. (Silindri telg = kruvijoone telg ; silindri raadius = kruvijoone raadius). Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust) nim kruvijoone sammuks.
punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv b. Hüperbool tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv) c. Parabool tasandiline joon, mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 4. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoon on joon, mille tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks.
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus.
punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv b. Hüperbool tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joonte fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv) c. Parabool tasandiline joon, mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 4. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoon on joon, mille tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. 5. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks.
(joone fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv b) hüperbool-mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv. c) parabool-mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed 37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektoorina, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastsab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje. Samm – keeru otspunktide omavaheline kaugus (keeru kõrgus). 39. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on täiesti määratud, kui on teada tema raadius r, samm h ja käelisus (parema- või vasakukäeline 40
(joone fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv b) hüperbool-mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv. c) parabool-mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 5. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 6. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 7. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje, nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks. 8
3) konstrueeritakse kolmnurkade originaalvormid üksteise külge selles järjestuses, milles kolmnurgad ise asetsevad tahukal. Tulemuse välja joonestamisel tahkude diagonaale välja ei joonestata. 47. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Iga pinna tasandiline lõige osutub tasakõveraks (erijuhul sirgeks). Tasakõverad asuvad üleni ühel tasapinnal. Tuntuim tasakõver on ringjoon. Kahe kõverpinna lõikejoon on üldjuhul ruumikõver. Tuntuim ruumikõver on kruvijoon. 48. Mis on algebralise kõverjoone järk? Algebraliste tasakõverate järk on projekteerimise suhtes invariantne, s.t. sõltumata projekteerimise liigist projekteeruvad nad sama järku joonteks. 49. Sõnastage lause teist järku joonte paralleelprojektsioonide kohta. Teist järku paralleelprojektsiooniks on samanimeline teist järku joon (s.t. ellips projekteerub ellipsiks). 50. Nimetage kõik teist järku jooned. ellips; hüperbool; parabool. 51
Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid). Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd) ? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje(silindri telg) nim kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust(s.o keeru kõrgust)nim kruvijoone sammuks. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Kruvijoon on määratud kolme parameetriga:
35. Nimetage kõik teist järku jooned. -Ellips- tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste summa on jääv -Hüperbool- mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini mõõdetud kauguste vahe on jääv -Parabool- mille iga punkti kaugused sama tasandi kindla punktini ja kindla sirgeni on võrdses 36. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed. 37. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindrilise kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 38. Mis on kruvijoone samm (keerd)? Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telge, nim. Kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelsit kaugust nim. Silindrilise kruvijoone sammuks. 39. Milliste parameetriega on määratud silindriline kruvijoon?
(juhtjooneni) on võrdsed. 71. Mis on ellipsi kaasdiameetrid (teljed)? ehk ellipsi teljed. 2 diameetrit, millest kumbki poolitab teisega paralleelseid kõõle. 72. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi teljed 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsioon, kui on antud ellipsi kaasdiameetrid. 74. Skitseerige ellipsi lähiskõver ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. 75. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline ehk harilik kruvijoone tekitab pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje (joon. 5.3, a). Hariliku kruvijoone võib tekitada ka tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks (joon. 5.3, b). 76. Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. Kruvijooni liigitatakse parema ja vasakukäelisteks. Kruvijoon on paremakäeline, kui telje sihis
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk
kujuta mingit seaduspärasust. Analüütilised jooned - kirjeldatavad võrrandi abil ning jagunevad a) algebralisteks (näit. y = ax + b ); b) transtsendenseteks ( näit. y = x sin x ). Algebralise tasakõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - joone maksimaalne lõikepunktide arv sirgega. Ainus esimest järku joon on sirge. Algebralise ruumikõvera järk (geomeetrilisest seisukohast) - maksimaalne lõikepunktide arv tasandiga. Lihtsam ruumikõver on kruvijoon. 7.1. Teist järku jooned Kõiki teist järku jooni võib saada pöördkoonuse lõikamisel tasandiga. Seepärast nimetatakse neid koonuslõigeteks. Olenevalt tasandi asendist koonuse telje suhtes saame järgmised jooned (joon. 41): ellipsi - kui tasand pole paralleelne koonuse ühegi moodustajaga, st on kaldu varda teljega. Kui lõige risti teljega annab ringjoone; parapooli- kui tasand on paralleelne koonuse ühe moodustajaga; hüperpool - kui tasand on paralleelne kahe moodustajaga.
Tasand lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda, kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga. 40. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Tasand lõikab pöördkoonust sirgeid mööda, kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 41. Nimetage kõik teist järku jooned. Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid). 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Silindriline kruvijoon tekib, kui punkt liigub ühtlaselt mööda pöördsilindri moodustajat, kui silinder samaaegselt pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Silindrilise kruvijoone samm on keeru otspunktide vaheline kaugus (Silindrilise kruvijoone keerd on silindrilise kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje). 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus 46
72. Skitseerlge elllpsi punkti P konstruktsloon, kul on antud ellipsl teljed * 8 N A C 0 73. Skitseerige ellipsi punkti P konstruktsloon, kui on antud ellipsi ~ 74. Skitseerige ellipsi liihisk5ver rlngikaartest, kui on antud ellipsi teljed. * 01 75. Kuidas tekib silindriline kruvljoon? * Silindrlline kruvijoon on poordsllin drl moodustajat mooda Ohtlaseit liikuva punkti trajektor, kui silinder poorleb uhtlaselt umber oma telje 76. Skitseerige vasakukaelise kruvijoone kaksvaade. * t A 77. Mis on kruvijoone samm (keerd)? * Kruvljoone 05a, mis vastab punkti OheletaispoordeleOmberkruvijoone telje, nim. kruvljoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78
Nimetage kõik teist järku joonpinnad. ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga Laotuvad joonpinnad: Kooniline pind hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse (sirgjoone liikumisel, kui sirgjoon igas oma kolmnurga, ,mille täisnurgaga nurk märgib asendis lõikab antud jauhtjoont ja ja läbib ära ellipsi punkti. antud punkti); silindriline pind (sirgjoone 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Objekti liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis liikumisega ümber pöördsilindri moodustaja lõikab antud juhtjoont ja jääb paralleelseks võrdse sammuga. sihtsirgega); puutujatepind (sirgjoone 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm liikumisel, kui sirgjoon igas oma asendis (keerd)? Kruvijoone otspunktide ühe jääb antud ruumikõvera puutujuaks). täispöörde vaheline kaugus
Ellips, hüperbool, parabool 42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. Või pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuv punkt, kui silinder samaaegselt pöörleb ümber oma telje. 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje. Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 1
42. Skitseerige konstruktsioon ellipsi punkti saamiseks, kui on antud ellipsi teljed (kaasdiameetrid)? Joonestame ümber keskpunkti ringid raadiustega a ja b, valime suuremal ringil vabalt punkti ja tõmbame raadiuse, ühtlasi saame ka punkti väiksemal ringjoonel. Võtame saadud lõigu kolmnurga hüpotenuusiks ja joonestan täisnurkse kolmnurga, mille täisnurgaga nurk märgib ära ellipsi punkti. (vt lk 23 loengukonspektist) 43. Kuidas tekib silindriline kruvijoon? Tekib tasandile joonestatud sirgjoonest, kui tasand painutada pöördsilindriliseks pinnaks. (lk 24) 44. Mis on silindrilise kruvijoone samm (keerd)? Keeruks nim kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje. Sammuks nim keeru otspunktide vahelist kaugust. 45. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? 1. Kruvijoone raadius- r, 2. keeru otspunktide vahe (samm)- h. 46
Miinusmärgiline Lorentzi jõud tähendab vastupidist suunda või paremat kätt. L. jõud ei põhjusta osakeste liikumist vaid muudab suunda, st. ta ei tee tööd. Kolm varianti laengu liikumisel magnetväljal: *v vektor on paralleelne B vektoriga. osakese kiirus jääb samaks, suund ka ei muutu *v vektor ristub B vektoriga *v vektor on B vektori suhtes mingi ühikulise nurgaga tekib kruvijoon, mille raadiuse määravad magnetiduktsioon ja magnetväljaga risti olev kiiruse komponent. Kruvi sammu määrab äa kiiruse magnetvälja suunaline komponent.Aine magnetiline läbitavus: Aine magnetiline läbitavus näitab, mitu kora on magnetinduktsioon aines suurem magnetinduktsioonist vaakumis. Aine võib tugevdada või nõrgendada magnetvälja. Magnetiliste omaduste põhjal jaotatakse ained: *Diamagneetik aine, mis nõrgendab veidi talle mõjuvad magnetvälja. Nt. hõbe, vask, kuld
71) Mis on ellipsi kaasdiameetrid ja teljed? a) ellipsi kaasdiameetrid saadakse ringi ristdiameetrite paralleelprojekteerimisel 72) Skitseerige ellipsi punkti P 73) Skitseerige ellipsi punkti P 74) Skitseerige ellipsi lähiskõver konstruktsioon, kui on antud ellipsi konstruktsioon, kui on antud ellipsi ringikaartest, kui on antud ellipsi teljed. kaasdiameetrid. teljed. 75) Kuidas tekib silindriline kruvijoon? See on pöördsilindri moodustajat mööda ühtlaselt liikuva punkti trajektor, kui silinder pöörleb ühtlaselt ümber oma telje. 76) Skitseerige vasakukäelise kruvijoone kaksvaade. 77) Mis on kruvijoone keerd/samm? a) keerd kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber kruvijoone telje b) samm keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline).
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Kool...
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
Joon.5.2 23 5.3 Kruvijooned Koonilise kruvijoone ristprojektsioontelje osutubArchimedese risttasandile spiraaliks. Tehnikasesinevatestruumik6veratest omavad erilist kohta kruvijooned.Tdhtsamadneist on ja kooniline silindriline kruvijoon. 5.4 Pindadestja nendekujutamisest 1. Silindriline on joon,mille ehk harilikkruviioon Pinda v6ib vaadelda ruumis liikuva tekitab pO6rdsilindri moodustajat m6oda joone - pinna moodustaiak6igi jttrjestikuste uhtlaseltliikuvpunkt,kui silindersamaaegselt asenditekoguna.Pind on miSratud,kui on p66rlebuhtlaselttimberomatelje(joon.5.3,a). antud tema moodustajakuju ja liikumise
..8.m/min. Aukude käsitsihõõritsemine joon. 135 2.9. Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga (joon. 136a,b). Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide ki...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
