* 1) Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes) * 2) Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti) * 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel). 59. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)? * 1) zkordinaatlõiguga (põhikvoodiga) * 2) ykoordinaatlõiguga (esikvoodiga) 60. Valida liaaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks. * 1) e h'' h'' x h' p u'
56) Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 57) Millise nurgaga mõõdetakse nurka sirge ja tasapinna vahel? Selle sirge ja antud tasandi normaali vahelise nurga kaudu =90° . 58) Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. lisaekraan muudetakse ekraani ja uued kujutamiskiired objekti ja objekti pööramine muudetakse vastavate kiirte asendit paigale jääva ekraani vastastikune asend jäetakse objekti asendit paigalejäävate objekti suhtes muutmata ja muudetakse ekraanide ja kiirte suhtes pööramise kujutamiskiirte sihti teel
· Lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes). · Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti). · Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 40. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)? 1) z-koordinaatlõiguga (põhikvoodiga) 2) y-koordinaatlõiguga (esikvoodiga) 41. Valida lisaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks. e u'' h'' h'' x e
Ristaksonomeetrias – ring, mille raadiusteks on 1,22r (isomeetria) ja 1,06r (dimeetria). Kaldaksonomeetrias – ring, mille raadius on võrdne raadiusega kera kaksvaatel. 65. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstrtuktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 66. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik (märkida juurde telgede moondetegurid) 67. Skitseerige standardse ristdimeetrilise teljestiku konstruktsioon (märkida juurde telgede moondetegurid) 68. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan.
Joonestamine II KT 1. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta ühe vaatega paralleelne lisaekraan. 2. Nimetage tahukate liike. a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna
2) 61. Valida lisaekraan nli, et antud OldasendilinesirglOlkprojekteeruks seal moondevabalt. . Llsaekraanpeab olema paralleelneantud slrgega u II A'B' 62. Valida lisaekraan nil, et antud OIdasendiline tasand projekteeruks seal slrgl5lguks. * 63. Kuidas valitakse uute kujutamlsklirte vette puhul kaldkllrte siht tahuka ja Oldasendillse tasaplnna lolkejoone tuletamlseks * Uute kujutamlskllrtena soblvad kolk kaldkllred, mis on paralleelsed loikava tasandlga 64. Milliseid votteid kasutataksekahe tasapinna lolkejoone tuletamlsel? * 1) Abitasandl vote 2) JiUgsirgete vote 65
lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel). 59. Missuguse koordinaatlõiguga võrdub punkti uue vaate kaugus uuest teljest, kui lisaekraan on risti põhiekraaniga (risti esiekraaniga)? z koordinaatlõiguga põhiekraanist (põhikvoot) y koordinaatlõiguga esiekraanist (esikvoot) 60. Valida liaaekraan nii, et antud horisontaal (frontaal) projekteeruks seal punktiks. tuleb lisaekraan võtta risti pealtvaatega (eestvatega) 61. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. tuleb võtta II ühe vaatega. 62
31. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. a) Lisaekraani võte muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes. b) Uute kujutamiskiirte võte objekt ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti. c) Objekti pööramise võte muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel 32. Valida lisaekraan nii, et üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt.
30. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. 31. Nimetage põhilised lisaprojektsioonide saamise võtted. -Lisaekraani võte- muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes -Uute kujutamiskiirte võte- objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti -Objekti pööramise võte- muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel 32. Valida lisaekraan nii, et antud üldasendiline sirglõik projekteeruks seal moondevabalt. Tuleb võtta II ühe vaatega 33. Nimetage tahukate liike. Tahukas- on tasandiliste hulknurkadega piiratud keha. See on kumer ning vastasel korral nõgus. Prismatoid on tahukas, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal. Ideaaltahukas on korrapärane tahukas, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast?
Lisaekraani võte, kus muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigalejääva objekti suhtes. Uute kujutamiskiirte võte, kus objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, kuid muudetakse kujutamiskiirte sihti. Objekti pööramise võte, kus muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel. 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta antud tasandi ühe jälgjoone või nivoosirgega risti. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. my=0,5 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkoonust ellipsit mööda?
1) Lisaekraani võte (muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes). 2) Uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti). 3) Objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90(x ja z vahe),135 ja 135. Moondetegurid 1ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37
mööda tasand lõikab ekraane. paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhttes 24. Millist tasandit nimetatakse üldasendiliseks? pööramise teel). Kui ta pole ühegi ekraaniga risti. 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus 25. Mis on üldasendilise tasandi põhikaldenurk telg, et üldasendiline tasand projekteeruks (esikaldenurk) ja kuidas seda suurust sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle määratakse? Põhikaldenurk- tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. põhilangusjoone kaldenurk, mis saadakse 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku täisnurkse kolmnurga meetodil. konstruktsioon ja märkige telgede juurde Esikaldenurk- esilangusjoone kaldenurk, mis moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82. saadakse täisnurkse kolmnurga meetodil. 35
1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), 2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda
1. lisaekraani võte(muudetakse ekraani ja vastavate kiirte asendit paigale jääva objekti suhtes), 2. uute kujutamiskiirte võte (objekti ja ekraani vastastikune asend jäetakse muutmata, muudetakse kujutamiskiirte sihti), 3. objekti pööramise võte (muudetakse objekti asendit paigalejäävate ekraanide ja kiirte suhtes pööramise teel). 33. Kuidas tuleb võtta lisaekraani määrav uus telg, et üldasendiline tasand projekteeruks sirgeks? Lisaekraan tuleb võtta risti selle tasandi ühe jälgsirgega või nivoojoonega. 34. Skitseerige ristisomeetrilise teljestiku konstruktsioon ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad=120 ja m=0,82, taandatud moondetegur on 1 ja k=1,22 35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90°,135° ja 45°. Moondetegurid 1,1 ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks
1. Lisaekraanasetatakseristi p6hiekraaniga (e11 e2; erI eai ez es). sel juhul on 17 kolmvaatepeaomaduse jdrgi A"'A, = A"A, kahtelisaekraani jiirjestikku.Lisaekraaniv6iks fioon.3.1,a). soovitadajdrgmiste uldasendilisteelementi- 2. Lisaekraan asetatakse risti esiekraaniga dega0lesannete lahendamiseks. (e1I e2; ez .l- eg, s1 I e3). Sel juhul on a) Punktikaugustasandist. kolmvaatepeaomadusej€irgiA"'A, = A'A, b) Paralleeltasandite-vaheline kaugus. fioon.3.1,b). c) Kiivsirgete-vaheline kaugus (kaks lisa- ekraanijtirjestikku).
..6'' kõik tasandi α esijälgjoonele eα, kusjuures kaks punktipaari langevad kokku: 2''≡6'' ja 3''≡5''. Punktide pealt- ja vasakultvaated leitakse eestvaatest lähtuvate sidejoonte abil püramiidi tippu koonduvate külgservade vastavatelt projekt- sioonidelt. Lõikekujundi pealtvaade saadakse punktide 1'...6' järjestikusel ühendamisel sirgetega. Lõikekujundi tegelik kuju leitakse lisaekraani võttega. Selleks võetakse lõikekujundiga paralleelne ja temast vabal kaugusel lisaekraan ε4 koos lõikekujundi loomulikus suuruses projekteerunud kujutisega ja pööratakse ümber telje u vastu ekraani ε2. Ühtemoodi märgistatud punktide 1 ja 4 võrdne esikvoot, mis võetakse pealtvaatelt, paneb paika tegeliku kuju sümmeetriatelje 14. Sellest kummalgi pool leitud punktide 2 ja 6 ning 3 ja 5 vastavalt võrdsed kaugused pärinevad samuti pealtvaatelt. Pinnalaotust alustatakse püramiidi külgpinna lahtikantimisega. Selleks tõmmatakse punktist T
annaabi.ee 
