kuninga tiitlistikus olnud Eestimaa hertsogi tiitlist. Põhjasõjas vallutati Eesti alad oktoobriks 1710 Vene keisririigi poolt ning Eesti kubermang sai uue valitseja. Pärast Põhjasõda jäi Eestimaal kehtima Rootsi haldussüsteem. Selle tagasid ka eestimaa linnade kapitulatsiooniaktid, millega kapituleeriti vene vägedele Põhjasõjas. Eestimaa kubermang oli 1. järgu haldusüksus Venemaal ja üks kolmest Balti kubermangust. Aastal 1708 eraldati Eestimaa kubermangust Virumaa, millele liideti veel Tartumaa ja nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid
kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826
kubermangus vastu talurahvaseadus. Seal talumaid ümber ei hinnatud. Uus Eestimaa talurahvaseadus sai keiser Aleksander I kinnituse 23. mail 1816. aastal ning Liivimaa talurahvaseadus 26. märtsil 1819. Aadel loobus kõigist senistest õigustest talupoegade isiku üle. Eesti talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Talu ja talule kuluvad maad jäid mõisa omaks. Talupoeg pidi mõisalt talu rentima, sõlmiti rendileping. Tegeleda võis ainult põlluharimisega, ei tohtinud lahkuda kubermangust ja ilma loata asuda linna elama. Linna minekuks pidi olema meeselanike 120 000 ja kubermangust lahkumiseks 140 000, need arvud olid väga suured. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad ning valiti esindajad.Ühest kogukonnast teise minekuks oli vaja valla luba, mis kinnitati mõisnkiku poolt. Lahkujal ei tohtinud olla võlgu ja pidi leidma inimese, kes maksaks tema eest ära pearahamaksu. Et oleks aru saada, kellega tegu, hakati panema perekonnanimesid ehk perenimesid. 1826
26 Pärisorjuse kaotamise seaduse töötasid välja mõisnikud ja kohalikud ametnikud, mistõttu olid seaduse sätted kohaldatud nii, et nemad ise ainelist kahju ei saaks. Talupoegadele anti vaid isiklik vabadus, mida teostati järkjärguliselt ning piirati pärisorjusest vabastatute liikumisvabadust. Ka seaduses pealkirjaga „Eestimaa Tallorahwa Seädmissed“ on välja toodud üheksas punkt, kus talupoegadel keelatakse Kubermangust ja Riigist välja minemine. Kardeti, et vabastatud talurahvas rändab suurel määral kubermangust välja ning endised mõisnikud jäetakse tulunduslikult hätta. Seetõttu teostati talurahva järkjärgulist vabastamist ja liikumisvabaduse kitsendamist. Sellega kindlustasid mõisnikud oma majapidamisele ja nende omanduses olevatele talumaadele vajaliku tööjõu.27 Kolm aastat pärast Eestimaa
Narva Aleksandri Suurkirik 1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a
Peeter I ajal kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Ka baltisakslased olid Peeter I jaoks tähtsaks kaadrireserviks ning impeeriumi rajaja tegi kõik ,et neid riigi teenistusse astuma meelitada. Kõige rohkem kaasati neid militaarteenistusse. Nende mõjukus tuli eriti esile 18 sajandi teisel poole sõdades ja Napoleoni sõdade ajastul. 1812-1815 võttis sõjast osa 550 kindrali kellest 75 olid Balti kubermangust. Venearmees teenis ligi 800 baltisaksa ohvitseri, tähtsaim oli Michael Andreas. Barcley de Tolly. Enamik valitsejaid toetasid baltisakslasi kuna nad olid lojaalsed ja põhendumus oli hinnatud. 19 sajandil aga nõrgenes nende positsioon ja neid hakati isegi impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud saksamaaga. Selline arvamus saavutas haripunkti Esimese maailmasõja ajal, mis baltisakslasi hakati represseerima
hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas. Võimude surve nõrgenedes
Kiriku ajalugu 19. sajandi teisel poolel moodustasid Kreenholmi manufaktuuri töölised Narvas iseseisva koguduse. 1879. toimus koosolek uue eesti kihelkonna asutamiseks. Eestvõtjaks oli Ferdinand Gottlieb Tannenberg, kes rootsi-soome Mihkli kirikus eestlastele jumalateenistusi pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Kiriku projekteeris Otto Pius von Hippius ja selle ehituskulud maksis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig von Knoop, kes oligi kiriku ehitustööde tellija. Ehitustöid juhtis esialgu Otto Pius von Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nime. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a.
nov.1918 Missugune seadus võeti vastu sellel aastal, mis muutus(2) ? 1802 Eesti talurahva seadus "Iggaüks..." 1) talupoeg võis omada vallasvara 2) sai talu kasutamise õiguse 1804 Liivi ja Eestimaa talurahva seadus 1) määrati kindlaks talupegade koormised 2) piirati mõisniku õigust talupoega karistada 1816 Eestimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjus 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1819 Liivimaa talurahva seadus 1) talupojad vabastati pärisorjusest 2) talupojad said perekonna nime 3) maad ei antud 4) talupoeg ei tohtinud kubermangust lahkuda 1849 Liivimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks 1856 Eestimaa talurahva seadus 1) üleminek raharendile 2) talupoeg saab osta talu päriseks 1866 Valla seadus 1) vald saab vabaks mõisa võimu alt 2) talupojad otsustavad ise valla asju 3) talupojad valivad valla juhi
Eesti talurahvas kuulutati pidulikult pärisorjusest priiks, aga kogu maa tunnistati mõisnikule. Pärisorjuse asendas teoorjus- maad tuli mõisnikult rentida, talupoeg pidi ka edaspidi kohustusi täitma, senised normeeritud koormised asendati niinimetatud vabade rendilepingutega. Esialgu ei toonud uus talurahvaseadus mingeid märgatavaid muudatusi, endiselt võis tegeleda vaid põlluharimisega, vabaduse kasutamisvõimalused olid napid- mõisnikke võis vahetada aga linna elama mineku ja kubermangust lahkumise lootus puudus, kuna linna minekuks oli nõutud vähemalt 120 000 meeselanikku ning kubermangu piiri ületamiseks 140 000. Nende numbriteni ei küünditud. Loodi talurahvakogukonnad ehk vallad, kuhu valiti ka esindajad. See oli magus samm ja talurahval oli suurem sõnaõigus. Kui taluharijate pere soovis liikuda ühest kogukonnast teise, oli vaja valla luba, mida aga kinnitas mõisnik vaid siis kui lahkuja perel polnud võlgu. Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab
Pärnumaakonnast eraldus Viljandi kreis. Asehalduskorra ajal oli eestis 12 linna. 1816 ja 1819 - pärisorjuse kaotamise seadustega loodi vallad - kõige väiksemad haldusüksuse jaotised. Algselt oli neid üle tuhande. 19. sajandi lõppus valdade arvu vähendati ja neid jäi alla 400. Samal ajal oli kiriku kihelkondi ligikaudu 100. VEEBRUARI revolutsiooni järel 1917 sai Eesti autonoomsuse. Kaotati Liivi kubermang. ühendati enam-vähem praeguste piiridega sobiv eest ala Eesti ja Liivi kubermangust. Sellega oli Eestlastega asustatud territoorium ühtne. Esimest korda Eesti ajaloos. Eestimaa kubermangust olid välja arvatud Narva linn ja Setumaa. Eesti kubermang jaotus maakondadeks ja valdadeks. Kubermangu komissariks oli Jaan Poska. Kevad 1918 - Eesti okupeeriti Saksa vägede poolt. 3.03.1918 - Bresti rahulepingu alusel jäid Eesti ja Liivimaa (Eesti ja Läti) vormisliselt Venemaa võimu alla, kuid siia paigutati Saksa väeosad. Selle tulemusena Antantei
kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 23. mai 1816 Eestimaa kubermangus 26. märts 1819 Liivimaa kubermangus talurahvas sai pärisorjusest priiks ja pandi perekonnanimed (priinimed) mõisnik loobus kõigist õigustest talupoja isiku üle, kuid jäi maaomanikuks ja talupoeg pidi maad rentima normeeritud koormised asendati rendilepingutega tlp liikumisvabadus jäi piiratuks (keelatud asuda linna ja kubermangust välja, võis liikuda kubermangu piires mõisast mõisa) Reformid jäid poolikuks, sest talupoeg sai vabaduse ilma maaomandita valitsevaks teoorjuslik mõisamajandus omavalitsus sõltus mõisnikust 1849 Liivimaa kubermangus 1856 Eestimaa kubermangust seadused avasid võimaluse talukohad päriseks osta teoorjus lõpetati järk- järgult aastaks 1868 ja asendati raharendiga
Noorte radikaalide üks juhte Jüri Vilms nõudis 1916.aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik anatoomia. Järelikult mõjutas Esimene maailmasõda Eesti teed iseseisvusele tugevalt, õõnestades Venemaad ja tuues kaasa rahvusliku liikumise elavnemise. 1917. aastal sai Venemaast vabariik. Anti autonoomiad mitmetele impeeriumi rahvastele. Ka eestlaste meeleavaldus Petrogradis 26.märtsil 1917 avaldas sügavat muljet. Eestimaa kubermangust sai uus haldusüksus, mille juhtimine läks eestlaste enda kätte. Toimusid Maanõukogu valimised, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Vene töölised ja sõdurid aga ei mõistnud eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid konfliktid. Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti eestimeelsetelt võim üle, toimus Oktoobripööre, ja kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
ülesanded Tallinnas, Toompeal. Liivimaa aegne George Browne siinset oma Riias Väina jõe kaldal haridust ja kergendas talupoegade asuvas lossis. 1) kamandasid seisukorda. Sekkus ka rüütelkondade oma haldusala sõjaväge 2) tegevusvaldkondadesse. määrasid ametisse ning kontrollisid riigiametnikke. 3) jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangust. 4) postiteenuste- 5)sildade ning teede- 6) avaliku korra kontrollimine. Kohtukorraldus Maakonna tasandil Eesti- Maakonna tasandil Eesti-Saaremaal Saaremaal meeskohtud. meeskohtud. Liivimaal maakohtud. Liivimaal maakohtud. Raskemad kuriteod läksid Raskemad kuriteod läksid kubermangu tasandil Eestimaa
tööstuskeskus. Kaubandus oli elavaim sadamalinnades. Talupoegade jõukuse kasvuga sai hoogu kogu majanduse edenemine. Asub ära märkida, et paremale elujärjele tõusnud eestlased hakkasid häbenema oma päritolu ja püüdsid end igal viisil sakslasena näidata (kadakasakslased). Sätestati neljaastmeline ühtluskooli põhimõte: kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Tartu Ülikool taasavati 1802.aastal. Enamik üliõpilasi oli Balti kubermangust pärit, eestlasi on teada üksikuid ja needki saksastusid peagi. 19.sajandi teiseks pooleks saavutati tänu rahvakoolidele maarahva seas täielik lugemis- ja vähemalt 30-40%-line kirjutamisoskus. Eesti talupoegkonna iseteadvuse tõus lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Alles äsja mõisaorjusest vabanenud eestlased ei saanud veel eesmärgiks seada omariiklust ja iseseisvust, küll aga nõudsid nad võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Ilmuma
.......................................................................................................... 4 Aurumasina ajalugu............................................................................................. 4 James Watti aurumasin........................................................................................ 6 Kasutatud kirjandus............................................................................................. 8 Sissejuhatus Venemaa taigast Jenissei kubermangust leiti käesoleval aastal unustusse langenud vana aurumasin. Ka kohalikud elanikud olid selle asukoha unustanud. Tegu on Inglismaal valmistatud seadega, mida kasutati 19. sajandi keskel Jenissei kubermangus lõkkele löönud kullapalaviku päevil. Käesoleva masina ajaloost kõneleb ka käesolev kirjatükk. Aurumasin Aurumasin on soojusmasin, mis muundab auru soojusenergia mehaaniliseks tööks, laiemalt võttes aurujõuseade
säiltada, kuna taheti vältida baltisakslaste opositsiooni tekkimist, mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Kas talupoegade olukord paranes pärast pärisorjuse kaotamist? Ma arvan, et väga ei paranenud, kuid siiski muutused toimusid. Talupoegi ei lubatud enam küll müüa ega osta ja neile anti perekonnanimed , kuid nad olid ilma maata. Maa kuulus jätkuvalt mõisniku valdusesse ja maa kasutamise eest pidid nad tegema mõisale tööd. Veel ei tohtinud nad kubermangust välja reisida ehk siis liikumisvabadus oli piiratud ikka. Mis muutus talupoegade elus pärast passikorralduse seaduse jõustumist? Passi taotlemiseks pidi talupoeg olema vähemalt 21 aastat vana. Selleks pidid ta kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning passiraha ette makstud ning ka vallas elavate sugulaste ülalpidamise kindlustama. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 aastani
kontrolli. 1906-16 siirdus Siberisse üle 3 saavutamas oma maksimumi. miljoni inimese, kellest u. 18% pöördus varsti Eestlaste väljarände peamine põhjus oli tagasi. Eestist asus 1906-14 Uurali taha üle 12 sama, mis teistegi Euroopa rahvaste puhul: 000 inimese, neist Siberisse u. 9000. Umbes rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas 4000 neist pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Rahva- kubermangust. Vologda kubermangu siirdus u. arvu ja asustustiheduse kasvust tingitud 7000 inimest - neist lõviosa (6000) rändas agraarset ülerahvastust ei suutnud oluliselt välja Võrumaalt. Ligikaudu 11% leevendada ka sisekolonisatsioon ja uute ümberasunutest pöördus küll peatselt maade ülesharimine. Nii seletasid seda ka kodumaale tagasi. Uusi asundusi tekkis aga ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks San-
kaudu (Jansen 2001). Ajal, mil teabe levitamine oli piiratud, polnud midagi paremat õpilasest, kes räägib kodus seda, mida õpetaja oli öelnud; omakorda räägitakse seda naabrile ja nii levib teave inimeselt inimesele ja külast külla, sisendades eestlust, võitlusvaimu ja lootust muutustele. Olulisteks sündmusteks saab veel pidada Tartu Ülikooli taasavamist 1802 ning pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaa kubermangust ja 1819 Liivimaa kubermangust. Esimene eestikeelne ajaleht ilmus Tartus 1806. Selleks oli "Tarto maa rahwa Näddali- leht" ning toimetajateks G. A. Oldekop, J. P. ja C. A. von Roth. Kajastati uudiseid nii kodu- kui välismaalt, kuid juba sama aasta lõpus leht keelustati (Laar 2005). 1821 nägi ilmavalgust uus eestikeelne ajaleht - "Marahwa Näddala-Leht" Otto Wilhelm Masingu juhtimisel. Väljaande nelja tegutsemisaasta jooksul pöörati suurt tähelepanu valgustamisele, ebausuga võitlemisele ja ümberrahvastumisele
10. Milles seisnes ümberasustamise edukus? Mõisnikud lubasid maksusoodustusi, iive kasv, eestistumine 11. Kes oli kindralkuberner, tema ülesanded+ nt? Eesti kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kuninga poolt määratud ning talle vahetult alluv. Eestimaa kindralkuberner elas Toompeal. Kindralkuberner kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangust. Johan Skytte. 12. Mida tähendab reduktsioon? Mõisate riigistamine. 13. Baltiaadli suhted Rootsi võimuga pärast reduktsiooni. Reduktsioon tekitas Balti aadlis tugevat vastuseisu. 14. Miks oli elu riigimõisas parem kui eramõisas? Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. 15. Vakuraamat. Raamat kuhu kanti kõik talupoegade kohustused mõisa vastu. 16. Teotöö, kuidas jaguneb? talupoegade kooris, kohustatud aastas kindel arv päevi
Samuti tegeles ta ka õigusteaduslike kirjanduse uurimisega, ehkki tema peamine lektüür koosnes marksistlikest raamatutest. Lenini teekond : Peale Peterburi ülikooli lõpetamist hakkas ta tööle Samaaras vandeadvokaadi abina.Kõikjal kus Uljanov elas ja töötas asutas ta marksistlikke ringe ja asus nende ettetsa.See oli tema puhul enesestmõistetav.Seetõttu tuligi tal tihti vanglas istuda.Susenskojes asumisel olles sai ta aga niipalju kergendust, et sinna lubati ka Ufaa kubermangust asumisele saadetud Nadezda Krupskaja kui Lenini mõrsja. Susenskojes nad ka 1898. aasta juulis abiellusid. 1893. aastal kolis Uljanov Peterburgi.1900.aastal kolisid Lenin ja Krupskaja välismaale.Elati Münchenis,Londonis,Genfis,Pariisis,Krakovis,Bernis ja Zürichis.Seal andis Lenin 1902.aastal välja raamatu : ,,Mis teha?", selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutati avalikult pseudonüümi ,,Lenin").Uljanovistt sai 1903. aastal üks bolsevike juhtidest.Peamiselt tema
11. 1806 19. sajandi alguse Vene relvajõud põhinesid nekrutikohustusel, seetõttu puudusid armeel sõja tingimustes igasugused reservid. Nõnda pidi tsaarivalitsus suuremate sõjaliste konfliktide puhul kasutama erakorralist abinõu ning kokku kutsuma maakaitseväe. 30. novembril 1806 avaldas Aleksander I manifesti, mille kohaselt pidi loodama 6 hiiglaslik 612 000-meheline miilitsavägi, kus oleks Eestimaa kubermangust 8000 ja Liivimaa kubermangust 20 000 meest. 1807. aasta veebruariks-märtsiks oli nõutud arv miilitsamehi kokku kogutud. Miilitsakohustus oli kogu maksualusel elanikkonnal, teenistuseks võidi määrata 17-50- aastaseid mehi. Kogukond ja mõisnik tagasid miilitsameeste varustatuse, kuid teenistusse määratud talupojad pidid sellest hoolimata täitma kõiki koormisi ega tohtinud oma kodukohast lahkuda. 5.3. Maamiilitsa Vaiksaare Jaagu kõne 11.01.1807
Pearahamaks1796 hakati võtma Vene väkke neukreid mille teenistus aeg oli 25 aastat Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk pearaharahutused 1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks oli vaja suverääni luba Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus kehtestati Vene valitsemiskorraldus Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina Paldiski Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi, Valga ja Võru Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude aaldikorraldust lähendati Vene omale Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid Kõik kreisikeskused said linnaõidused
ALFRED NEULAND Eluaastad: 10.10.1895 Valga - 16.11.1966 Tallinn 1 Meie tõstekuulsuse vanemad olid pärit Liivimaa kubermangust. Alfred nägi ilmavalgust Valgas 10.oktoobril(vkj.28.sept) 1895.a. Kirikuraamatusse kanti Karl-Alfred Meiland (valga Peetri Luteriusu kirikuraamatu kanne nr.35) 1914.a. aseb ta ise kirjutada oma perekonnanime saksapäraselt Neuland. Nii ise järjekindlalt kirjutades ja võistlusprotokollidesse, medalitele, diplomitele nime kandes jäigi Rahvusvahelise Tõsteliidu raamatusse Alfred Neuland ja seda tänapäevani. Neilandite perekond kolis peale Alfredi sündi Riiga.
Eesti väejuhatuse plaan nägi ette Põhjakorpuse toetamist, et viimase abil luua puhver Eesti ja Punaarmee vahele. Kindralmajor Laidoner andis 5. mail 1. diviisi ülemale korralduse toetada Põhjakorpust nii palju kui võimalik, eriti just Jamburgi suunal. 9. mail andis Laidoner korralduse tungida Jamburgist põhjas kuni Luuga jõeni. Ajutiselt allutati Balti pataljon Põhjakorpusele. Põhjakorpus alustas pealetungi 13. mail ja juuni alguseks oli nende käes suur osa Peterburi kubermangust. Põhjakorpuse edasitung kergendas ka Lõunarinde olukorda ja Eesti väed läksid pealetungile. 25. mail vallutati Pihkva, mis anti järgmisel päeval üle Vene valgetele. Landeswehri sõda 1919. aasta suveks oli sõjategevus kandunud ka Põhja-Lätti, kus neljast Eesti diviisist kaks võitlesid Punaarmee vastu. 1919. a juunis viis see kokkupõrkele riigisaksa vabatahtlike Rauddiviisi ja baltisaksa vabatahtlike Landeswehriga, kes püüdisid Lätit oma võimule allutada. Need väed allusid 1918
Eesti kirjanduse kõige ürgjõulisemaks ja spontaansemaks loojanatuuriks peetav Oks on samas olnud küllaltki teadlik modernist, kes on mõelnud põhjalikult enda ümber toimuvate liikumiste ja uuenduste üle. Oksa puhul teeb asja keeruliseks ka tema tekstide autentsuse probleem. 4 I JAAN OKSA ELU 1.1. Jaan Oksa lapsepõlv Jaan Oksa (28.11.1884-25.11.1918) kodukülas Ratlas, maanteest vasakul, asus Mardi-Kusta talu, kus Oks peale Samara kubermangust naasmist elas. Jaan vihkas vaesust, mustust ja tahtis ikka paremat. Ta avaldas julgeid mõtteid ega pidanud teisi paremaks. Tema iseloomulikumaks jooneks oli vihkamise vaim. Juba varases nooruses pilkas ja hoidis ta tagasi teisi lapsi, kui need jooksid sakste tõlla ees maantee väravat avama ja visatud kopikate pärast tolmus rüselesid. Jaanil oli luulekalduvus juba varases eas. Näiteks tegi ta 9-10 aastasena sigadega põllule minnes laulu ,,Väljale".
immatrikuleeriti 1826 algul Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Põlistus sõprus F. R. Faehlmanni ja teiste eesti soost üliõpilastega. Euroopalike valgustusideede ja rahvusromantilise kirjanduse hoovustes tutvuti J. G. Herderi, G. H. Merkeli jt teostega, milles rõhutati väikerahvaste ajaloo ja kultuuri väärtusi. Kujunes veendumus, et haritud eestlase kohus on oma rahvale truuks jääda. Kreutzwald liitus ka korp "Estoniaga" (asutatud 1821), mis ühendas Eestimaa kubermangust pärit üliõpilasi. Sinna kuulusid ka D. H. Jürgenson, P. J. Karell, E. Ahrens, G. Schultz-Bertram. Õpingute vaheajad veetis Kreutzwald vanematekodus Paide lähedal Viisu mõisas, kus tegeles rahvaluule kogumisega, kuid tutvus ka Paide linnakese noorte seltsieluga. 1831 aitas Kreutzwald arstitudengina vaigistada epideemiapuhanguid Riias, Vastseliinas ja Tartus. Tartu ülikooli lõpueksamid sooritas Kreutzwaldil 1833 alguses. Ta sai III
kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks
vastu. November 1918 kuni kolmanda juulini 1919. Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana 3)Jaan Poska-Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-
Aastal 1887 lõpetas Vladimir Uljanov kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonna. Varsti heideti ta sealt osavõtu eest üliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja ning saadeti oma sugulaste juurde Kaasani kubermangu Kokuskino külla. Uljanovite perekond oli päritolult heterogeenne, kuid koosnes põhiliselt segaseisuslastest. Lenini isapoolne vanaisa Nikolai Vassiljevits Uljanov oli talupoeg Nizni Novgorodi kubermangust. Ta asus elama Astrahani, kus ta hakkas tööle rätsepana. Küpses eas abiellus ta Anna Aleksejevna Smirnovaga, kelle isa oli Marietta Saginjani andmetel kalmõkk,ning ema võib-olla venelane. Kui sündis Lenini isa Ilja Nikolajevits Uljanov, oli Nikolai Vassiljevits Uljanov juba 60- aastane. Pärast Nikolai Vassiljevitsi surma oli Ilja hooldajaks vanem vend Vassili, kes aitaski Iljal saada Kaasani ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonda astumiseks vajaliku hariduse
Amuuri ja Primorje 73 52 - 9 Kokku 1 - 4 117 105 25 341 127 331 5 * Eestlaste arv ja paiknemine on antud 1897. a. ülevenemaalise rahvaloenduse andmete põhjal. Pihkva kubermangu eestlaste hulgas on ka ca 14 000 setut. Läti alana on käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna-Liivimaad (ilma Valga ja selle ümbruse eesti valdadeta). Asunduste arvu aluseks on: Meomuttel, Jüri 1900. Eesti asunikud laialises Vene riigis. Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. Jurjev (Tartu): “Postimehe” trükikoja kirjastus; Nigol, August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti Kirjastusühisus “Postimees”. J.Meomutteli ja A
Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid ridastikku tee ääres, levis Ida-Eesti voortel. hajaküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid üksteisest kaugemal, levis Lõuna-Eesti kuppel- maastikul. katapult - kiviheitemasin legaat - Rooma paavsti eriesindaja Liivimaa - 13-16. saj. nimetati Liivimaaks (tänapäeval kasutatakse terminit Vana-Liivimaa, et eristada Liivi sõja järgsest Liivimaa kubermangust) ristisõdijate poolt vallutatud Eesti ja Läti alasid, 17. saj.- 1917. aastani tähistati selle mõistega Lõuna-Eestit ja Lätit (va. Kuramaa hertsogkond). diötsees - piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. stift - piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. komtuurkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis komtuur. foogtkond - haldusüksus Liivi orduriigis, mida juhtis foogt. komtuur - komtuurkonna juht foogt - foogtkonna juht
ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena. 1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa
Ega praegugi eestlased matsid pole, vaid on valmis vaenlastele sõbrakätt pakkuma. Ja kolmandaks- kunstid ja teadused. 1200 aastal ei teatud Saksamaal midagi kunstidest ja teadusest. Kõik raamatud, mida kätte saadi olid ladina keeles. Ainult mõningad jaod piiblist ja ilmaliku laulud olid saksa keeles. Wilhelm Modena kirjadest võib leida, et liivi ökonoomia oli põlluharimine, kalapüüdmine, puud ja lubjapõletamine. Läti Hendrik jutustab Järvamaast, kui väga haritud kubermangust ja suurte peredega asulast. Eestlased mõistsid peale põlluharimise veel laevade ja majade ehitamist. Nad ehitasid paljudele sakslastele uhked häärberid, mis nüüdseks on varemetesse langenud. See, mis rahvast rahva teeb on nende keel. See on ühise rahva sünnitaja ja priiuse kandja ning kõige kallim pärandus. Eestlasel polnud enam midagi, kõik oli kadunud. Isegi kirjutatud luuletusi polnud ette näidata. Kuid eestlased ei kaotanud lootust, sest keel on jääv ja püsiv. Ka
muud tööd vallas. Lisaks veel kirikumaks (kümnis) ning kogu kirikuorganisatsiooni ülalpidamine. 1863. aasta passiseadus: · Passi said vähemalt 21 aastaed talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika · Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866. aasta vallareform: · Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt. · Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust
põhjaosa ( hilisematest Eesti aladest jäid loodud rahvuskubermangust välja Narva linn ja Setumaa ). Kahe kubermangu loomise teel tekkinud Eestimaa kubermangu etteotsa asus Ajutise Valitsuse komissar ( Jaan Poska ) ja tema juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. - 1917.a. detsembris liideti Eestimaa kubermanguga peale linnas toimunud rahvahääletust ka Narva ( mis eraldati Petrogradi kubermangust ). Lugege sellest ka õpik lk. 38. 6) Halduskorraldus Eesti Vabariigis 1918-1940: - Halduslikult jagunes Eesti Vabariik 11 maakonnaks ( Harjumaa, Virumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tartumaa, Valgamaa, Võrumaa ja Petserimaa ). Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks. - Maakondades ja valdades korraldasid kohalikku elu maa-, linna- ja vallavalitsused. 7) Halduskorraldus Nõukogude okupatsiooni ajal 1944-1991:
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid
Peterburi arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekt ,,Ein vierblättriges Kleeblatt" (neljaleheline ristikhein). Võidutöö eest maksti 700 rubla preemiat. ALEKSEI BUBÕR JA NIKOLAI VASSILJEV Arhitektuurikonkursi võitjad Aleksei Bubõr (1876-1919) ja Nikolai Vassiljev (1875-1958) olid noored tõusvad tähed arhitektuurimaailmas. Tallinna Saksa Teater oli üks nende esimesi koostöid. Mõlemad arhitektid oli pärit lihtsatest peredest, Vassiljev Jaroslavli kubermangust ja Bubõr Ukrainast, Aleksejevka külast. Kohtusid noored arhitektid Peterburi Inseneride Instituudis. Vassiljevi ja Bubõri koostöö kohta arvatakse, et Vassiljev oli see, kes mõtles välja arhitektuurseid ideid samal ajal kui Bubõr oli konstruktiivse osa lahendaja ja ehituse järelevalve eest vastutaja. Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud ehitisi on Eestis kolm. Need on Eesti Draamateater, Lutheri villa (tänane ,,Õnnepalee") Pärnu mnt. 67 ja Lutheri vabriku hooned Vana-Lõuna 39.
männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel poolel ehitati selle aja olulisemates metsaseemne varumise piirkondades, Karjalasmas, Vollas ja Vastemoisas, spetsiaalsed metsaseemnete hoidlad seemnetagavarade säilitamiseks ning ümberjagamiseks. Käbide lüdimine toimus tavaliselt metsavahtide rehielamuis. 1948. aastal varusid metsamajandid kokku 25 tuhat, 1955. aastal 11,3 tuhat, 1960 aastal 7,5 tuhat ja 1965
Kuramaale Prantsuse vägede vasakul tiival asunud, kindral Étienne- Jacques-Joseph Macdonaldi armee koosseisus Venemaale tunginud Preisimaa 20 000 väegrupp kindral Ludwig Yorck von Wartenburgi juhtimisel. 5. juulil (vkj 23. juunil) toimus Kuramaa piiril Šiauliai juures lahing, mille võitsid Preisi väed kindral Julius von Grawerti juhtimisel, misjärel tungisid Kuramaale ja hõivasid juuli esimesel poolel enamiku Kuramaa kubermangust, sealsetele elanikele pandi kohustus tasuda 2 000 000 franki kontributsiooni. 7/19. juulil toimus vene vägede, mida juhatas Friedrich von Löwis of Menar ja Preisi vägede vaheline Iecava lahing (Gross-Eckau lahing) Bauska maakonnas asuva Iecava jõe ääres, 9/21. juulil ületasid Preisi väed Daugava jõe ning ähvardasid Liivimaa kubermangukeskust – Riia linna. Vene vägi oli väiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujõud oli 1
II Riigiduuma valimised 1907 jaanuar. Reaktsiooni jätkuva pealetungi ajal. Liivimaa kuberner piiras valimisõigust. Valida said nüüd vaid taluperemehed, mitte enam mõisa- ja talusulased. Balti-saksa esindajad said aga suurema esinduse, kui eestlased ja lätlased kokku. Sotsiaaldemokraadid ei boikoteeri enam valimisi. Duuma kujunes märksa pahempoolsemaks. Pahempoolne valimisblokk – sotsialistid ja radikaalid. Nad võitsid Eestimaa kubermangus, Liivimaa kubermangust duumasse Eduerakondlased, jälle ühineti kadettidega. II duumas tegid Balti saadikud jõupingutusi terrori lõpetamiseks. Arupärimine valitsusele karistussalkade tegutsemise kohta. Valitsus püüdis võimude teguviisi õigustada. Esimeseks eestlaste seaduseelnõuks oli maaküsimuse lahendamine, demokraatlikult valitud omavalitsused, mõisnike maavalduste kärpimine, maa andmine talupoegadele põlisrendi alusel. See eelnõu ei jõudnud kaugele. 3. juunil 1907 aeti Riigiduuma laiali. 3
Seepärast kutsuti Venemaale hulgaliselt välismaalasi, luues neile tsaarivalitsuse teenistuses soodsaid tingimusi. Samu tingimusi pakkus Peeter I ka baltisakslastele. Kõige rohkem kaasati baltisakslasi militaarteenistusse. Baltisakslaste sõjaline mõju tuli välja alles 18.saj teisel poolel sõdades (kõige enam Napoleoni sõdade ajastul). 1812-1815, võttis sõjategevusest kokku osa 550 kindrali, kellest 75 olid päris 3 Balti kubermangust. Tollal teenis Vene armees ligikaudu 800 baltisaksa ohvitseri, kellest kõige silmapaistvam oli Barclay de Tolly. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. 19.saj teisel poolel, hakkad baltisakslaste positsioon Vene ühiskonnas nõrgenema neid peeti isegi sisevaenlasteks. Avalik arvamus ründas järjest teravamalt Balti erikorda ning välispoliitiliselt peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. (* Selline
Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena. 1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa
retoorikat, ajalugu. Alles pärast seda kui gümnaasium Tartus oli tegutsenud paar aastat, siis 1632.a kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule. Ülikoolil oli autonoomia, ta ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest, tal oli õigus tegutseda täiesti iseseisvalt, ta sai välja anda ka teaduskraade bakalaureus, magister, doktor. Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju. Õppetöö sama nagu teistes ülikoolides, oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus, arsti
-Aritmeetika, geomeetria, loogika, retoorika, ajalugu *1632. kirjutas Gustav II Adolf alla ülikooli rajamise ürikule *1632. aastal toimus esimene ülikooli pidulik avamine *Ülikoolil oli autonoomia -Ei sõltunud kohalikest rüütelkondadest -Õigus tegutseda iseseisvalt -Sai välja anda teaduskraade -Bakalaureus, magister, doktor *Raha ülikooli jaoks tuli mõisadest -Said endale mõned riigimõisad Ingerimaa kubermangust -Keskus oli Narva -Asus Narva jõe tagustel aladel *Kõnes rõhutati, et ülikoolis võivad õppida kõik vabad inimesed -Ei ole välistatud, et võiks õppida eestlasi -Ei ole teada, kas oli või mitte (pigem mitte) *Avamisel hetkel oli Academia Gustaviana *Eesti vabariigi ajal püstitati Tartusse Gustav II Adolfi kuju -Nõukogude ajal kuju eemaldati, taasiseseisvumisel taastati -Peahoone taga
koormised mõisniku ees ära toimetanud, siis teda ei tohi talust välja tõsta ja koha kasutamisõigused pärinevad talupojale; 1816/19 – Pärisorjuse kaotamine Väga negatiivse kajaga. Mõisnikud ei tahtnud oma võimu käest anda. Võeti eeskuju Preisimaalt; isiklikult kuulutati talupoeg vabaks, aga maa oli mõisnikke oma; talupoeg pidi rentima maad, ülempiir koormistele kadus ära, pärandus kasutusõigus kadus ära; linna ei tohtinud lahkuda, kubermangust ei tohtinud lahkuda; talude päriseksmüümine; 1849/56/65 – Krimmi sõda 56, Venemaa saab kõvasti lüüa; rahalised suhted 1710-1914: Kihistumine: Mõisarahvas u 10% Külarahvas – 40% pererahvas, 30% sulased, 20% vabadikud – kaks viimast on liikuv rahvas. 50% on varata inimesi, see tendents järjest tõuseb. See on linnade kasvuala 50% varata inimesi. Uued pingekolded: pererahvas ja sulased. Enam ühe laua taga ei istu. Majandus: eksporditakse lina, kanepit ja vilja
Vene vägede kontrolli alla, vastu pidasid kolm suuremat linna – Riia, Pärnu, Tallinn. 1710 jõudis järg ka nende kätte. Olulisem kui sõjalised meetmed oli asjaolu, et Riias puhkes katk. 1710 Riia alistus, väidetavalt tänu katkule oli surnud selleks ajaks 90% Riia elanikkonnast. Seejärel Tallinn, Pärnu. Juriidiliselt vormistas selle ülemineku 1721 Uusikaupunki rahuleping. Sellest ajast peale tuleb rääkida küll jätkuvalt Liivimaa kubermangust, aga mitte Rootsi riigi Liivimaa kubermang, vaid Vene impeeriumi Liivimaa kubermang. Ka Vene ajal jäi peamiseks halduskeskuseks Riia linn, kubermangulinn. Riias resideeris Riia kindralkuberner, kelle nimetas ametisse Vene keiser oma äranägemise järgi. Nii nagu Rootsiaegne, tegeles ka Vene oma eelkõige militaarküsimustega – sõjavägede juhtimine, transporditeed, postikorraldus, sisekorra tagamine. Reeglina määrati kas Vene või välismaiseid kõrgaadlikke,
uurimisele. Hingeloendite eesmärk oli fiskaalne pearahakohustusliku elanikkonna kindlaksmääramine. Hingeloendused toimusid aastatel 1782-1858. Hingeloendid koostati mõisavaldade kaupa kolmes eksemplaris: üks saadeti kroonupalatisse, teine kihelkonnakohtusse, kolmas mõisa. Hingeloendid korraldati administratiiv-territoriaalsel printsiibil, kubermangude, maakondade, kihelkondade ja mõisate lõikes. Oklaadiraamatud annavad väga head teavet kõigi ühest kubermangust teise siirdunud, talupojaseisusest välja kasvanud või siis kaugema rännutee ette võtnud talupoegade kohta. Esimene eestlastest genealoogiauurija oli Nõo pastor Martin Lipp (uurinud Otto Wilhelm Masingu sugupuud (õ))1855-1923. Eugeenika- tõutervishoid. Jagunes 1) negatiivne- mis seadis oma eesmärgiks kahjulike geenide kandjate kindlakstegemise ja ohustatud liinide päriliku edasikandmise vältimise. Võimalike töömeetoditena pakuti välja väheväärtuslike inimeste
kubermangus 25000 eestlast. Paljud "tõotatud maale" läinuist pöördusid õige pea tagasi, kuna ees ootav tegelik olukord ei olnud nii hea, kui loodeti. See tõmbas väljarännu tuhinat tublisti tagasi. Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal kaTartu Ülikool. Oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Enamus üliõpilasi oli Balti kubermangust, kuid oli ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Lühikese ajaga valmis ülikooli tarbeks peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, kliinik ja raamatukogu. Tartu Ülikool muutus tuntud õppe- ja teaduskeskuseks. Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle
pakkumiste ja ettevõtmiste vastu. Ajalehe veergudel kutsuti kõiki eestlasi valida eestlaste poolt, korraldati rahvakoosolekuid, kus kutsuti rahvast valima. Kinnisvara omanikud ülehindasid oma kinnisvara, et saada valimisõigust. Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli
annaabi.ee 
