Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nii sündis Eesti riik (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Nii sündis Eesti riik
20. sajandi algul kiirenes
Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine .
Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse,
majandusühistuid. Populaarset ajalehte „Postimeest“ asus
toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust,
demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis
viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16.
oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe
ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond.
Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid
põletama, millele järgnesid suured karistamised.
Poliitilised olud olid
järgnevatel aastatel rahutud , põrandaaluse tegevuse juhtmise
Nii sündis Eesti riik #1 Nii sündis Eesti riik #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 155 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liislohur Õppematerjali autor
Arutlus 20. sajandi alguses toimunud sündmustest Eestis. Tee iseseisvumisele

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated. Vajalikuks peeti eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega, maa- ja haridusreforme. Tähelepanuta jäeti sotsiaalsed vastupanud ning rahvast käsitleti ühtse tervikuna. Tallinna radikaalid Teataja (1901), õigusteaduskonna lõpetanud Konstantin Päts. Haritlased (Anton Hansen Tammsaare, Eduard Virgo, Johannes Voldemar Veski jt.) Ei eitatud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeriti majanduse edendamist.

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Eesti Ajalugu

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt ­ Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev ­ ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti sovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu
thumbnail
18
docx

Kontrolltöö konspekt "Eesti ajalugu"

Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas senise ajaloo suurim relvastatud konflikt – Esimene maailmasõda (1914-1918). Eestlaste suhtumine sõtta oli erinev – ühelt poolt ei tuntud erilist vajadust minna sõtta olles Venemaa poolel, kardeti šovanismi tõusu ning uut venestamislainet. Teisalt aga sooviti siiski Saksamaa kui ajaloolise vaenlase lüüasaamist ning oldi valmis sellele igati kaasa aitama. Otsene sõjategevus Eesti aladel oli väike kuni 1917. aastani. 1915. aastal hõivasid saksa väed Poola, Leedu ja Kuramaa, lahingud käisid Riia lähistel. Sellest tulenevalt suurendati Eestis paiknevate vägede hulka (ainuüksi Tallinnas oli 30 000 maaväelast ning 20 000 madrust). Aastal 1917 sügisel sai Eestist rinde lähitagala, siia koondus ligi 200 000 relvastatud meest. Vene vägedesse mobiliseeriti umbes 100 000 eestlast ning puisati erinevatesse väeosadesse Eestist väljaspool

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine.

Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu juhtimise ajutise korra kohta. Selle järgi ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. Ette otsa astus kubermangukomissaar Jaan Poska. Nõuandvaks organiks kubermangukomissari juures sai demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Ajutine Maanõukogu, täidesaatvaks asutuseks aga Maavalitsus. Võim anti eestlastest maakonnakomissaride ja miilitsaülemate kätte. Mai lõpul toimusid Maanõukogu(Maapäev) ­ Eesti esimese parlamentaarse rahvaesinduse ­ valimised. Maanõukogu seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava Maavalitsuse. Esialgu juhtis seda Jaan Raamot, hiljem Konstatin Päts. Eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Hakati looma Eesti rahvusväeosi. oktoobripööre 1917 a tekkis eestis hulk erakondi(sotsialistlikud ja rahvuslikud). Rahvuslust eitaval seisukohal olid eesti poliitikutest ainult enamlased. Enamlaste siht: vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu

Ajalugu
thumbnail
15
docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju, kõnelesid Tõnisson ja tema aatekaaslased linna tänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades demonstratiivselt eesti keelt. Postimees üritas sekkuda ka poliitikasse, esmajoones muidugi kohalike asjade otsustamisse, sest osalemist suures poliitikas, st ülevenemaalises mastaabis, peeti väikerahvale ohtlikuks. Siiski andis Postimees lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke

Eesti ajalugu
thumbnail
4
odt

Venestamine

Rahvusliku liikumise levikuga suurenes eristunud poliitilised voolud ja poliitilised erimeelsused.1896. Jaan Tõnisson asutas Postimehe. Postimees tõstis esile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Postimees ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas levivat kadakasakslust. Tõnisson ja tema aatekaaslased kõnelesid linnatänavatel, kohvikutes, ärides ja teistes avalikes paikades eesti keelt. Postimees andis lugejatele mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- pralamentaarse monarhiaga. Kohalikes asjades peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. 1901.a asutas Konstantin Päts Teataja. Nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Iseseisvumine

Verine Pühapäev ­ 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad ­ Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma ­ Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti ­ revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda ­ 28.juuli 1914 ­ 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt. Riigivanem ­ valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms) Rahvasteliit ­ organisatsioon, mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest. Asundustalu ­ talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele.

Ajalugu
thumbnail
3
doc

AJALUGU - Eesti teel iseseisvusele

korraldus on aegunud ning see tuleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste võrdsustamist sakslastega ning maa-ja haridusrehorme. Postimees jättis tähelepanuta ühiskonda lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid ­ Tallinnas alustas ilmumist Teataja(1901), Asjutajaks oli Konstantin Päts. Ning temagi ümber koondusid eesti haritlasi. Erinevalt Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustusid sotsialistidega osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist ning seati sihiks eestlaste majandusliku olukorra parandamine, mille saavutamiseks tuli baltisakslased kõrvale tõrjuda, nii poliitikast kui majandusest. Oma eesmärkide saavutamiseks sekkuti suurde poliitikasse, loodi liit vene

Ajalugu




Kommentaarid (3)

karryx profiilipilt
karryx: Väga hea arutlus(Y)
15:59 18-02-2009
merx28 profiilipilt
merx28: hea

18:50 22-09-2009
Juunas1990 profiilipilt
Juunas1990: Tänud
21:15 09-05-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun