Nii sündis Eesti riik (3)

Nii sündis Eesti riik
20. sajandi algul kiirenes Eesti ühiskonnas majanduse ja poliitilika moderniseerumine . Rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Loodi palju uusi seltse, majandusühistuid. Populaarset ajalehte „Postimeest“ asus toimetama Jaan Tõnisson. Rünnati baltisakslust ja kadakasakslust, demonstreeriti eesti keelt. Segased sündmused Vene impeeriumis viisid 1905. aasta revolutsioonini, mille ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Ka Tallinnas avati rahva vastu tuli 16. oktoobril, mille tulemusena sai surma ligi 100 inimest. Postimehe ümber moodustati esimene Eesti partei, Eesti Rahvameelne Eduerakond. Detsembris suundusid mitmed salgad vihast sakslaste vastu mõisaid põletama, millele järgnesid suured karistamised.
Poliitilised olud olid järgnevatel aastatel rahutud , põrandaaluse tegevuse juhtmise haarasid enda kätte enamlased . Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Tugevnesid seltsid ja talumajandus, kõrgelt arenes tööstus. Ühiskondliku arengu katkestas aga Esimene maailmasõda (1914-1918). Sõja paratamatuks kaasnähteks olid suured inimkaotused ja majanduse halvamine. Maailmasõda tõi siiski kaasa rahvusliku liikumise elavnemise ja viis Venemaa krahhi äärele. Noorte radikaalide üks juhte Jüri Vilms nõudis 1916.aastal esimest korda avalikult, et Eestile antaks Venemaa koosseisus rahvuslik anatoomia. Järelikult mõjutas Esimene maailmasõda Eesti teed iseseisvusele tugevalt, õõnestades Venemaad ja tuues kaasa rahvusliku liikumise elavnemise.
1917. aastal sai Venemaast vabariik. Anti autonoomiad mitmetele impeeriumi rahvastele. Ka eestlaste meeleavaldus Petrogradis 26.märtsil 1917 avaldas sügavat muljet. Eestimaa kubermangust sai uus haldusüksus, mille juhtimine läks eestlaste enda kätte. Toimusid Maanõukogu valimised, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Vene töölised ja sõdurid aga ei mõistnud eestlaste rahvuslikke sihte, tekkisid konfliktid. Rahvuslust eitaval kohal olid vaid enamlased, kes oma vaateid vastutustundetu demagoogia abil demonstreerisid. Nii võeti eestimeelsetelt võim üle, toimus Oktoobripööre, ja kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Kujunes välja ühe partei diktatuur, viidi läbi majandusreforme ja muid ebainimlikke otsuseid. Sealjuures aga hakati Eesti riigi tulevikku senisest põhjalikumalt arutama. Maanõukogu 15.novembri otsus tähendas riiklike sidemete katkestamist Venemaaga, olgugi, et nad Maanõukogu järgmisel päeval laiali saadeti. Selles on siiski tagantjärge nähtud Eesti riikluse õiguslikku teket (de jure). Järelikult oli Eesti riik viidud seisu, kus Venemaast lahkulöömine, avalik iseseisvuse väljakuulutamine ja delegatsioonide saatmine välisriikidesse oli suur ja ainuõige samm iseseisvuse poole.
Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus veendumus oma riigi vajalikkusest. Tänu saksa pealetungile 18.veebruaril 1918 võeti põgenevatelt enamlastelt võim üle. Loodi Päästekomitee, mis oli mõeldud eelkõige iseseisvuse väljakuulutamiseks. Erinevates Eesti linnades loeti ette iseseisvusmanifestid. Tallinnas loodi 24.veebruaril EV Ajutine Vaitsus , ehkki nende tegevust ei sallitud, see katkestati. Mõne aja pärast anti siiski luba Ajutise Valitsuse kokkukutsumiseks seoses rahutustega Saksamaal. Nüüdsest hakkas Eesti riiklus toimima ka tegelikult (de facto ). Järelikult olid iseseisvusmanifestide ettelugemine ja Ajutise Valitsuse tegevus loonud tee EV tekkele.
Enamlased koondasid idapiiril sõjalist jõudu Eesti alade taasvallutamiseks. 28.novembril 1918 puhkes Vabadussõda. Rahvas polnud sõjast vaimustuses, oldi väsinud Esimesest maailmasõjast. Siiski leiti endas uusi jõuvarusid, algas vabatahlike üksuste loomine, saabus ka välisabi. Sõjavägede ülemjuhatajaks sai Johan Laidoner, kes muutis sõjategevuse sihipäraseks ja edukaks. Tõrjuti tagasi Punaarmee pealetungid, kuid kasvas sõjatüdimus, süvenesid majandusraskused, hakati mõtlema rahuläbirääkimistele. Järelikult olid taaskordsed sõjasündmused ja Vabadussõja edu Eestimaa pinnal süüdanud tule rahva südametes rahumeelse ja iseseisva riigi loomiseks.
1919. aasta oktoobris algas aga Loodearmee pealetung, toimusid ka ägedad heitlused Narvas. Läbimurre ebaõnnestus, rusutud Punaarmee väed lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus Tartu rahukonverents, kus leidsid aset ägedad vaidlused piiriküsimuste osas. Kuid Punaarmee lüüasaamine Narvas sundis neid järeleandlikkusele. 31.detsembril 1919 lõpetati Vabadussõda vaherahulepinguga. 2.veebruaril 1920 Tartu rahulepingus määrati ka Eestile sobiv riigipiir , saadeti laiali kommunistlikud eesti väeosad, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tagasi tulla ja mis kõige tähtsam – Venemaa kinnitas, et „tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust“. Järelikult oli peale Tartu rahu sõlmimist loodud iseseisev Eesti riik.
Eesti tee iseseisvumisele käsitletud 20 aasta jooksul nõudis tuhandeid inimelusid. Olles sõltuv nii Vene kui ka Saksa ülemvõimust, elati üle Esimene maailmasõda ning mitmed tagasilöögid majanduses ja elukvaliteedis. Lõpuks oli välja võideldud kauaigatsetud Eesti riik, kus kultuurielu ja seltsiliikumised kogusid populaarsust ja edu. Võis alata uus ajastu, sise- ja välispoliitiline areng, maareformid ja majandustõus. Nii oli loodud ka välisriikide poolt tunnustatud demokraatlik Eesti Vabariik.