Pärisorjast peremeheks (0)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Pärisorjusest peremeheks

Lahkuja pidi lisaks leidma ka kellegi, kes maksab tema eest järgmisel hingeloendusel pearahamaksu. Inimestele hakati panema priinimesid (perekonnanimesid). Liivimaa kõigil talupoegadel oli 1826. aastaks priinimi ja Eestimaa talupoegadel 1831. aastaks. Talu kasutamiseõiguse pärandamine ei säilinud, kui ei pikenenud leping. Talu ülalpidamine oli niivõrd raske, et mehel pidi kindlasti kõrval olema naine. Need, kes ei tahtnud peremeheks saada, läksid teise tallu sulaseks, kust sai palju tarkusi ja nippe põlluharimise kohta. Mindi ka mõisamoonakaks. Üldiselt arvan, et talupoegade teekond pärisorjast peremeheks oli võrreldavalt pikk ja endiselt piinarikas, paljud seadusemuudatused olid mõttetud ja ei toonud kaasa kummagile osapoolele kasu. On väga meeldiv teada, mis tee meie esivanemad läbi käisid ja tore, et meie ajal sellist lollust pole.

11.klassi ajalugu

1

odt

Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks

Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult toitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks

Ajalugu

1

odt

Sõna jõud ja jõuetus

Arutlus Eesti talupoeg: pärisorjast peremeheks Pärisorjus kehtestati Eestis orduajal. Eestisse tulid võõrvalitsejad, kes panid talupoegadele peale suured koormised. Koormised võisid isegi nii suured olla, et talupoja enda peret tabas näljahäda. Näljas pidi talupoeg aadlikult otitu laenama. Laenu tõttu pandi talupojale peale sunnismaisus, mis tähendas, et ta ei tohtinud ilma aadliku loata elukohta vahetada. Kui talupoeg ei olnud võimeline võlga tagasi maksma, siis muutus ta pärisorjaks

Kirjandus

7

docx

TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.-19.SAJANDIL - REFERAAT

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Maarja Põllu TALUPOEGADE OLUKORD EESTIS 13.- 19.SAJANDIL Referaat Juhendaja: Küllike Kaplinski Tallinn 2012 13. sajand 13. sajandil, peale vabadussõda, mille Eesti oli kaotanud, sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepinguid, mis panid eelkõige paika kaotajate ehk eestlaste kohustused, kuid ka mõningad õigused. Maahärrad andsid oma vasallidele kodukariõiguse ning 1315. aastal kõrgema kohtuvõimu õiguse Harju ja Virumaal. Kes oli vastu võtnud ristiusu, teda kuulutati vabaks ning tema maaomand jäi esialgu püsima. Usuga kaasnesid ristiusuliste kohustused, milleks olid kümnis ja hinnus. Kümnis tähendab 1/10 osa talu saagist, mida algul tasuti põhiliselt viljas, kuid hiljem nõuti ka karjakümnist ning osa metsasaadustest ning heinast. Hin

Ajalugu

9

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802. aasta regulatiiv "Iggaüks..."...................................................................5 2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................5 2.4 1816. aasta Eestimaa talurahvaseadus............................................................7 2.5 1856. aasta Eestimaa t

Ajalugu

6

doc

Eesti talupoegade olukord 13-19 saj.

1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see andis aadlikule

Ajalugu

16

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

majandusasehaldurid, kelle ülesandeks oli kaitsta seal elavaid talupoegi kõiksugu ülekohtu, õigusvastaste koormiste, vägivalla ja talumaadesse sissetungimise eest 2 . Riigitalupojad võisid asehalduritele mõisarentnike peale kaebusi esitada. Riigiametnikul oli õigus taluperemeest sunniviisil ümber paigutada. Talupere ümberasustamiseks või maksuvõimetult peremehelt talu käestvõtmiseks tuli rentnikul nõutada riigiametnike luba3 . 1 Lust K. Tartu 2005. Pärisorjast pärismaaomanikuks. Lk 33. 2 Kahk J. Tallinn 1992. Eesti talurahva ajalugu. Lk 558. 3 Lust K. Tartu 2005. Lk 34 4  2.2 Talurahva olukord 17.sajandi reduktsiooni algataja Karl XI oli meelestatud pärisorjuse vastu. 1696.aastal vatu võetud majandusreglemendis olid üksikasjalikult sätestatud kroonumõisade rentnike ja talupoegade õigused ja kohustused.

Õigussüsteemide ajalugu

4

doc

Eesti XIX saj

§ 30. Pärisorjuse kaotamine Eestis Esimesed kriisinähud mõisamajanduses. Viljahinnad püsisid kõrged, Venemaa sisekubermangud pakkusid soodsaid turustamisvõimalusi. Esimesed kriisinähud tekkisid 18. saj lõpul, kui mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Puuhoonete asemel hakkasid mõisates kerkima mõisahäärberid parkide ja järvesilmadega. Toidulauale ilmusid kallimad road. Üha rohkem mõisnikke pidid võlgu tegema. Nende katteks tuli rohkem toota ning sellega tõsteti talupoegade koormisi. Reformide taotlused. Kujunesid mõisnike rühmitused, kes otsisid kriisist väljapääsu. Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene riigi mainet Euroopas. Suure töö Baltikumi agraarolude tutvustamisel tegid rahvasõbralikud haritlased. 1801. aastal võimule tulnud keister Aleksander I oli valmis Baltikumi olusid muutma. Keiser andis Eestimaa rüütelkonna peamehele mõista, et laenu saamine sõl

Ajalugu

Kommentaarid (0)