Draamateatri maja uurimustöö (0)

Tallinna Sikupilli Keskkool
DRAAMATEATRI MAJA
Uurimistöö
Kristi Erika Peets
11. klass
Tallinn 2011
SISUKORD
Sissejuhatus……………………………………………………………………… 2
Tallinna Saksa Teater……………………………………………………………..2
Arhitektuurikonkurss……………………………………………………………...2
Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev ………………………………………………..3
Tallinna Saksa teatri projekt…………………………………………………….....3
Teatrihoone ehitamine……………………………………………………………..4
Esimene etendus…………………………………………………………………...4
Ümberehitused…………………………………………………………………….5
Saksa teatrist Eesti teatriks………………………………………………………...6
Eesti Draamateatri maja 100. sünnipäeva tähistamine………………………….....7
Allikad……………………………………………………………………………..8
SISSEJUHATUS
See maja seisab keset Südalinna –
Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur!
Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna.
Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur.
Juhan Viiding
Eesti Draamateatri maja tähistas möödunud aasta sügisel oma 100. sünnipäeva. Eestlased on harjunud Draamateatrit nii omaks pidama , et tõenäoliselt ei teagi, et see on tegelikult ehitatud hoopis Tallinna Saksa Teatri jaoks ja projekteeritud Peterburi arhitektide poolt. Tänaseks on Eesti Draamateatri hoone Eesti vanim teatriks ehitatud ja selleks pidevalt kasutatud maja.
TALLINNA SAKSA TEATER
Esimene kutseline teater Tallinnas oli 1809. aastal loodud Tallinna Linnateater ehk Tallinna Saksa Teater. See asus Laia tänava alguses, kus täna asub Nukuteater. 1902 . aastal oli teatris tulekahju, mille tagajärjel sai hoone niimoodi kannatada, et seda enam taastama ei hakatudki, vaid otsustati ehitada päris uus hoone väljapoole vanalinna, Jaani tänavale (tänapäeval Pärnu maantee ). Projekteerimise ja ehitamise ajaks püstitati puidust ajutine hoone, mis oma laudvoodriga meenutas pigem küüni, kui teatrit. Uut teatrit planeerides uuriti põhjalikult, mis sel alal Saksamaal ja mujal Euroopas tehti ning otsustati, et uue teatri arhitektuur pidi kindlasti saksalikku juugendstiili väljendama.
ARHITEKTUURIKONKURSS
1906. aastal kuulutati Tallinna Saksa Teatri ehitamiseks välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss. Konkursi tingimused olid väga täpsed, selgelt oli kirjeldatud ruumide jaotus, rõdude arv, ruumide suurused ja isegi välisfassaadi materjal. Fassaadil oli nõue kasutada kohalikku paekivi . Programmi järgi pidi teatrisaal mahutama 600 inimest ja saalil pidi olema kaks rõdu. Enne seda aega olid rõdud ehitatud sammaste peale, aga 20. sajandi alguses hakati kasutama raudbetooni , mis lubas rõdud uutmoodi projekteerida, nii et ükski istekoht ei pidanud enam jääma sammaste taha. Teater ehitati küll peamiselt sõnalavastuste jaoks, aga seal pidi olema võimalik mängida ka oopereid ja operette. Orkestriruum pidi mahutama 25-30 muusikut . Nõutud oli ka 90 ruutmeetri suurune restoran keldrikorrusel.
Konkurss loeti väga õnnestunuks, sest sinna laekus 61 tööd Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt (Peterburist ja Riiast). Züriisse kuulusid linnainsener Carl Jakoby, pankurid Johann Scheel ja Edgar Jöppener, Riia Polütehnilise Instituudi professor Johannes Koch ning teatriehituse spetsialist Peterburist, Aleksander Hammerstedt. Parimaks tööks tunnistati Peterburi arhitektide Aleksei Bubõri ja Nikolai Vassiljevi projekt „Ein vierblättriges Kleeblatt“ (neljaleheline ristikhein ). Võidutöö eest maksti 700 rubla preemiat.
ALEKSEI BUBÕR JA NIKOLAI VASSILJEV
Arhitektuurikonkursi võitjad Aleksei Bubõr (1876-1919) ja Nikolai Vassiljev (1875-1958) olid noored tõusvad tähed arhitektuurimaailmas. Tallinna Saksa Teater oli üks nende esimesi koostöid. Mõlemad arhitektid oli pärit lihtsatest peredest, Vassiljev Jaroslavli kubermangust ja Bubõr Ukrainast, Aleksejevka külast. Kohtusid noored arhitektid Peterburi Inseneride Instituudis. Vassiljevi ja Bubõri koostöö kohta arvatakse, et Vassiljev oli see, kes mõtles välja arhitektuurseid ideid samal ajal kui Bubõr oli konstruktiivse osa lahendaja ja ehituse järelevalve eest vastutaja. Vassiljevi ja Bubõri projekteeritud ehitisi on Eestis kolm. Need on Eesti Draamateater , Lutheri villa (tänane „Õnnepalee“) Pärnu mnt. 67 ja Lutheri vabriku hooned Vana-Lõuna 39.
TALLINNA SAKSA TEATRI PROJEKT
Bubõri ja Vassiljevi võidutöö oli juugendistiilis, kus valitses seestpoolt väljapoole projekteerimise mõte – hoone väliskuju jälgis siseruumide asendit. Niimoodi sai hoone väliskuju liigendusterohke ja omanäoline. Paekiviseinad rõhutasid maalähedust, ehedust ja loomulikkust. Teatrisaal oli kaarjas ning seda ümbritses hoburauakujuline koridor. Peasissepääs viis fuajeesse, mille mõlemal küljel olid topelttrepid. Esimene rõdu oli jagatud loožideks, teisel rõdul olid toolideread. Esimene rõdu oli mõeldud jõukamate külaliste jaoks, teine rõdu lihtrahva tarvis. Hoone parempoolsele küljele oli planeeritud ka suur restoran, aga ehituse käigus sellest ilmselt raha kokkuhoiu eesmärgil loobuti ning restoran paigutati siiski keldrikorrusele.
PROJEKTI EDASIARENDAMINE
Žürii valis võitjaks küll Bubõri ja Vassiljevi projekti, aga Saksa Teatriühing ei olnud sellega siiski veel lõpuni nõus. Tekkis vajadus lisaprojekti järele, milleks korraldati uus konkurss. Seekord kogunes 6 võistlustööd, mille üle otsustamine anti tuntud Saksa teatriarhitekt Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp . Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik .
TEATRIHOONE EHITAMINE
Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone. Hoone valmis täielikult 1910 . aasta sügisel.. Teatri kõige tähtsam ruum – suur teatrisaal – jagunes nelja ossa : 374- kohaline parter, 110-kohaline loožidest koosnev esimene rõdu, 142-kohaline teine rõdu ja 114-kohaline galerii. Sisekujundus oli lihtne ja geomeetriline. Saali seinad olid valged, mööbel oli pruunikas ja loožide äärekatted tehtud rohelisest sametist. Saali valgustasid väikesed, kandilised valgustid. Saksa teater oli ka tehniliselt kaasaegne. Tõusva põrandaga saal , elektrivalgustus, akustilised tühiruumid saali laes ja orkestriruumis ning auruküte, kõik see oli omal ajal uudne ja eesrindlik.
ESIMENE ETENDUS
4. septembril 1910 toimus Tallinna Saksa Teatri uues teatrihoones pidulik avakontsert. Avakontserdil mängiti Beethoveni pidulikku avamängu, loeti katkendeid Goethe „Faustist“ ja Schilleri „Wallensteinist“ ning kanti ette vaatus Straussi operetist „Mustlasparun“. Maja avapidustustel viibisid ka arhitektid Bubõr ja Vassiljev, kellele avaldati tänu ja kiitust.
ÜMBEREHITUSED
1910. aastal ehitatud hoonet on mitmel korral ümber ehitatud. 1930. aastatel, kui teater endiselt sakslaste käes oli, planeeriti suuri ümberehitusi, mis oleksid muutnud teatri välisilmet äratundmatuseni. Õnneks need plaanid siiski ellu ei jõudnud.
1950. aastatel sooviti teatrit muuta sobivamaks nõukogude teatrile. Remontide käigus kaotati juugendstiil nii teatri saalis kui fuajees nii palju, kui see vähegi võimalik oli.
Järgmine suur renoveerimine toimus 1980. aastatel, mil juugendstiilsed interjöörid jälle taastati . Saalis taastati ka algne kohtade skeem, esimesele rõdule tehti jälle loožid. Kogu hoonele telliti uus mööbel, mis oli sarnane sellele, mis Bubõr omal ajal oli projekteerinud. Oluliselt uuendati 1980. aastatel ka teatri tehnilist sisseseadet.
Viimane uuendamine toimus 2003. aastal. Arhitektuurse osa autoriteks olid Peep Jänes ja Indrek Suigusaar, sisekujunduse tegi Mari Kurismaa. Ümber ehitati palju, kuid juugendstiil säilitati. Teatrile ehitati lift , mis on tänapäeva teatris puuetega inimeste jaoks kohustuslik. Liftiga pääseb publik alt garderoobist kolmanda rõdu tasandile ja samuti saab lifti kasutada dekoratsioonide transportimiseks. Neljanda korruse väikese saali juurde ehitati tualettruumid, enne seda pidid külastajad selleks neljandalt korruselt alla keldrikorrusele kõndima. Teatri fuajee, kus müüakse pileteid, ja keldripõrand said uue paekivikatte. Uue värvilahenduse toonid – kreem , sinep, inglise punane, must ja kuld lähtuvad juugendist.
Renoveerimise käigus tekkis küsimus, kas vahetada ka toolid, kuid sisekujundaja soovist lähtudes säilitati siiski 1983. aastal valmistatud toolid, vahetades vaid nende polstrid ja liigendid. Teater sai juurde ka ühe uue proovi- ja mängusaali. Varem neljandal korrusel maalisaalina kasutuses olnud ja seni publiku eest suletud ruum sai avalikuks.
SAKSA TEATRIST EESTI TEATRIKS
Saksa teater tegutses Tallinnas juba 19. sajandi algusest, ajast, mil eestlased maakohtades alles rahva- ja seltsimaju ehitasid . 20. sajandi algul, kui valmis Tallinna Saksa Teatri uus maja, siis käis seal ka palju haritud eestlasi, vaatamata sellele, et sakslastesse eriti hästi ei suhtutud. Kultuuri koha pealt leiti siiski, et see on kõikidele tähtis, olenemata nende päritolust.
Saksa Teatriühing hoidis uhket maja enda käes ka Eesti Vabariigi ajal ja see tekitas eesti avalikkuses suurt pahameelt. Samal ajal oli aga olemas saksa kogukond , saksa ajaleht ja saksa saadikud riigikogus, nii et tegelikult oli neil õigus ka oma teatrile.
Alates 1920. aastast üüris Tallinna Saksa Teater oma ruume eestlaste draamateatrile, mis oli välja kasvanud Paul Sepa erateatristuudiost. Üür oli kallis ja majas maksid ikka sakslaste kehtestatud reeglid. Isegi repertuaarivalikul pidi arvestama Saksa Teatri juhatuse arvamusega.
Alles 1939. aastal õnnestus teatrihoone sakslastelt riikliku ostu teel omandada. Milline pidumeeleolu valitses majas!
Rasked sõjaajad ootasid veel ees, kus vahetusid nii riigikorrad kui peremehed . Saksa okupatsiooni aastatel mängisid eesti näitlejad teatris lausa saksa keeles. Selleks loodi eraldi trupp, mis mängis kaks korda nädalas saksakeelseid etendusi. Kuna publikuks olid põhiliselt sõdurid, siis mängiti kergeid komöödiaid ja jante.
1944. aasta märtsipommitamisel hävis Tallinnas kaks teatrimaja - Estonia teater ja Väiketeater ning ka Draamateatri hoone sai pommikahjustusi. Need aga parandati ja siis tegutsesid juba kolm teatrit koos ainsas terveksjäänud teatrihoones.
EESTI DRAAMATEATRI MAJA 100. SÜNNIPÄEVA TÄHISTAMINE
Eesti Draamateater tähistas 2010. aastal kahte tähtpäeva – teatri 90. sünnipäeva ja teatri maja 100. sünnipäeva. Selleks kirjutas Andrus Kivirähk spetsiaalse näidendi nimega „Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia…“ Etenduse pealkiri oli inspireeritud Juhan Viidingu luuletusest „See kaunis maja“. Ajalugu kui tõde ei olnud selles näidendis oluline, arhitekte Vassiljevit ja Bubõrivi) oli näidatud sooja huumoriga.
Aleksei Bubõr (Ivo Uukkivi ) ja Nikolai Vassiljev (Tiit Sukk ) juubelilavastuses.
Juubeli tähistamiseks koostas Eesti Draamateater ka maja lugu kajastava raamatu „Eesti Draamateatri maja 100“, mille autoriteks on Karin Hallas -Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas.
ALLIKAD:
1. Hallas-Murula, Karin; Pappel, Kristel; Jalajas, Haldja. Eesti Draamateatri maja 100 – Eesti Draamateater, 2010
2. www.draamateater.ee
3. www.miksike.ee
4. Kulli , Jaanus . Juugendmaja uus tulek – Sirp 23.01.2004
5. Laasik, Andres. Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil – Eesti Päevaleht 07.01.2010, 6. Kulli, Jaanus. Ööliblikad ja talupojatarkus – Õhtuleht 14.05.2010
8