Pärisorjuse kaotamine-rahvuslik ärkamine ja venestusaeg (0)

I Seleta mõisted estofiilid- Muust rahvast saksastunud eesti haritlaskond, koosnesid 
peamiselt baltisakslastest, huvitusid eesti keele edendamisest ja 
kultuurist. nekrutiandmisekohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille
järgi talupoegadel tuli enda seast anda Vene väeteenistusse teatud 
arv mehi ehk nekruteid. vallakogukond- Kõik vabaks lastud talupojad kuulusid oma 
elukohajärgse talurahvakogukonna juurde, mille üle teostas kontrolli 
mõis. venestamine-Vaja oli Vene riiki modenseerida( euroopalikumaks 
muuta), tunti ohtu Saksa keisririigi ees ehk siis taheti ka julgeolek 
tagada,  baltisaksa ametnikud vahetati venelaste vastu, koolides 
õppekeel vene keel, püüti inimesi usku vahetama (vene õigeusk). rahvuslik ärkamine- Kultuuriline ärkamine, eestlaste  eneseteadvuse 
tärkamine, Loodi eestikeelne õppekirjandus, kirjakeele arrendamine, 
rahvaluule kogumine, tekkis eestikeelne kirjasõna, rajati laulu- ja 
mänguseltse, pandi alus esimesele teatrile Vanemuisele ning 
eestikeelsele ajakirjandusele. Aleksandrikool- Idee oli luua kool, kust saab eestikeelse 
keskhariduse, koguti annetusi kooli rajamiseks. Sellisena kooli aga 
kunagi ei avatud. Põhjuseks oli venestamiskampaania, kool avati 
venekeelsena ja see kandis nime Vene tsaari Aleksander I järgi nime. II Kes olid, mida tegid? Johann Voldemar Jannsen- rahvusliku liikumise alguse aja üks juhte, 
kasutas esmakordselt eestlaste mõistet, pani aluse püsivale 
eestikeelsele ajakirjandusele, asutas ajalehe ,,Perno Postimees”, 
organiseeris esimese üldlaulupeo. Sergei Šahhovskoi- Eestimaa kuberner, Vene rahvuslane, venestaja, 
pidas venestamispoliitika kõige tähtsamaks punktiks pöörata eestlasi
ja lätlasi vene õigeusku. Usuga seoses lasi rajada Tallinnasse Nevski 
Katedraali Toompeale. Aleksander I- Vene valitseja, nägi pärisorjuses tõsist probleemi, mis 
takistab arengut, sotsiaal majanduslike reformide läbiviimine Eestis.


Jakob Hurt- Rahvusliku ärkamise üks liidreid, Eesti keeleteadlane ja 
rahvaluule pärimuste koguja, rõhutas hariduse tähtsust, pidas 
vaimuliku ametit. Carl Robert Jakobson- Taluperemees,  töötas kooliõpetajana,  andis 
välja ajalehte ,,Sakala”, koostas mitmeid eestikeelseid kooliõpikuid. Lydia Koidula- Johann Voldemar Jannseni tütar, luuletaja ja kirjanik, 
rääkis oma luuletustes peamiselt kodumaa armastusest ja eesti 
looduse ilust, Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal esitati laule tema
sõnadele. III Talurahvaseadused Too iga talurahvaseaduse kohta välja kõige olulisem 
märksõna, mis iseloomustab talupoegade õigusliku seisundi 
muutumist. Talurahvaseadused Eesti ja Liivimaal                                                   
Märksõna 1802/1804 pettumus/segadus- usuti, et keiser on tegelikult koormisi 
vähendanud või kaotanud, kuid mõisnikud varjavad seda, toimusid 
üle Eest ja Liivimaa mitmed rahutused, talupojad ei tahtnud 
mõisatööle minna.                                                                                 1816/1819    isikuvabadus- Pärisorjuslik seisus kaotati, kuid 
talupojad vabastati ilma maata, mis tähendas seda, et nad pidid oma
talusid mõisnikult rentima. Peamiseks rendivormiks jäi teorent, 
teorendi suuruse sai mõisnik valida. Kõrged mõisakoormised jäid 
püsima, kuid talupoegi ei saanud enam osta, müüa ning pantida. 
Talupoegadele anti perekonnanimed. Talupojad võisid ise elukohta 
vahetada, kuid seda vaid oma kihelkonna piires, hiljem kubermangu 
piires ehk algselt oli rangemalt liikumisvabadust piirtletud.                  1849/1856 isikuvabaduste laienemine-  Talupoegadele anti õigus 
maad päriseks osta, talupoegade käsutuses olev maa kuulutati 
talumaaks. Seda võisid nad rendile anda või müüa. Mõisnikul polnud 
õigusi talupoegade maad majandada.                                                IV Vasta küsimustele Miks jäi Balti erikord püsima hoolimata tema vastu suunatud 
pidevatest rünnakutest?


Elukorraldus Balti provintside erines ülejäänud Venemaa 
sisekubermangude omast. Tähtis oli aadlike privileegid ja õigused 
säiltada, kuna taheti vältida baltisakslaste  opositsiooni tekkimist, 
mis oli tekkinud Rootsi ajal Rootsi võimude vastu. Kas talupoegade olukord paranes pärast pärisorjuse kaotamist? Ma arvan, et väga ei paranenud, kuid siiski muutused toimusid. 
Talupoegi ei lubatud enam küll müüa ega osta ja neile anti 
perekonnanimed , kuid nad olid ilma maata. Maa kuulus jätkuvalt 
mõisniku valdusesse ja maa kasutamise eest pidid nad tegema 
mõisale tööd. Veel ei tohtinud nad kubermangust välja reisida ehk 
siis liikumisvabadus oli piiratud ikka. Mis muutus talupoegade elus pärast passikorralduse seaduse 
jõustumist? Passi taotlemiseks pidi talupoeg olema vähemalt 21 aastat vana. 
Selleks pidid ta kõik teenistuse- või ametiga seotud võlad ja 
kohustused olema eelnevalt tasutud, valla ja kroonumaksud ning 
passiraha ette makstud ning ka vallas elavate sugulaste 
ülalpidamise kindlustama. Pass anti tähtajaks alates 3 kuust kuni 3 
aastani. Võib öelda, et laienes liikumisvabadus oli, sellega passiga oli
talupojal võimalus  asuda ükskõik, kus kohta Venemaal. Balti 
Kubermangudes sai, aga liikuda  valla passiga. Millised olid muutused ühiskonnas seoses talude 
päriseksmüümisega. Mis muutus talupoja jaoks, mis mõisniku jaoks? Talupoegadel tundis ennast iseseisvana ja vabamana, kuna nüüd ta 
ei pea sõltuma mõisast..Nad oli iseenda peremehed,  kuid võla 
võtmisel, et talu osta,pidid nad selle peagu kohe tagasi maksma. 
Mõisnikel eeliseks oli metsamaa omamine, nimelt talupojad ei 
saanud metsamaid osta. Mõisnike privileegid oli veel näiteks 
jahipidamine, alkoholi tootmine ja müümine ning asutati ka kõrtse.  Mis olid rahvusliku liikumise eeldusteks? Millised olid eesmärgid? Eeldused olid pärisorjusevabastamine, kiire majanduslik areng, 
tööstuslik pööre, eestlastest haritlaskonna tekkimine, omaalgatuslik 
organiseerimine(seltside loomine), kultuurilise aktiivsuse tõus. 
Eesmärgid olid emakeelne haridus ja selle edendamine, silmaringi 
avardamine ning kultuurielu toetamine.


Millised tegurid soodustasid rahvusliku haritlaskonna kujunemist?  Eesti keelt ja kultuuri taheti arendada ja edendada. Näiteks taheti 
anda koolides eestikeelset haridust, loodi erinevaid grammatika 
reegleid ning toodi ka uusi sõnu sisse, taheti õpetada kirjaoskust V Ajatelg. Kanna ajateljele 5 sündmust 19. sajandil, mis sinu arvates oli
määrava   tähtsusega   eestlaste   identiteedi   ja   omariikuse
kujunemisel                     1800 I...........I.............I............I...........I...........I...........I............I...........I.........
...I 1900 1) 1816-1819.a seadused, talupojad kaotavad pärisorja staatuse
2) 1857.a ajaleht “Perno Postimees” ehk nädalilehe väljaandmine
3) 1865 laulu ja mänguselts Vanemuine asutamine, esimene püsiv teater 4) 1869.a esimene üldlaulupidu Tartus
5) 1870.a   Eesti   Kirjameeste   Seltsi   asutamine,   eestikeelse kirjakeele väljaandmine Milist sündmust pead kõige olulisemaks? Põhjenda. Sündmus esimene üldlaulupidu Põhjendus  See   oli   esimene   eestlaste   massikogunemine   eestlaste
ajaloos,   pealtvaatajaid   umbes   20   000.   Eestlased   tundsid
kokkukuuluvust   ja   kasvatas   rahvustunnet,   andis   lootust   ja   julgust
tulevikuks.