Jaan Poska (0)

Pühajärve Põhikool
Referaat
Jaan Poska
Sihva 2009
Jaan Poska(24. Jaanuar 1866- 7. Märts 1920)
Lapsepõlv ja haridus
Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena.Tema koduseks keeleks oli venekeel .
Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis.
Andeka poisina pääses ta Karksi -Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari , kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat , kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat.
1886 . aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan Poska õigusteaduskonda, siis oli võimalik õppimise kõrvalt ka teenida ning õigusteaduskonna sai ka rutem lõpetada. Tartu ülikoolis peeti tol ajal loenguid õigusteaduskonnas veel saksa keeles.
Jaan Poska side kirjandusega ajendas teda tõlkima. Ta tõlkis Aleksandr Puškini "Padaemanda" ja ühe raamatu Peeter Suurest. Need tööd andis ta välja Jaan Karu nime all.
1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa.
1895 . aastal suri Jaan Poska ema.
Töökäik
Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli. Noor advokaat hakkas Tallinnas tööle eraadvokaadina. Kolme aasta möödudes sai temast vandeadvokaat.
Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks.
Sel perioodil laienes rahvahulkade poliitiline ärkamine. Avaliku arvamuse ainsaks keskuseks olid omavalitsused . Seepärast tuli linnavolikogu päevakorda ka poliitilisi küsimusi, mida algatas tihti Poska.
1913–1917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea . Linnapeana soosis ta uuendusi : 1914–1915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertskool ja 1916 kunsttööstuskool.
Jaan Poska linnapeaametiajal asutati tema algatusel Tallinnas linnade liidu osakond , mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Poska täitis edukalt oma ülesandeid rasketes sõjaoludes, rinde lähemas tagalas.
Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu.
Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest.
Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolševike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis.
Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste väikerahvastega maksma panna enesemääramise õigus ja et iseseisvuse saavutamiseks tuleb kasutada kõiki võimalikke teid. Asutava Kogu tegevus lõppes bolševike võimuhaaramise tõttu.
24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina.
1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne-Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil.
1919. aastal naasis Poska kodumaale , olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister. Ta nimetati Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks.
15. detsemberil 1919 avas Ta Tartu rahulepingu läbirääkimiste esimese istungi eestikeelse kõnega. Läbirääkimised olid keerulised, sest Venemaa nõudmised olid alguses vastuvõetamatud, eriti riigipiiride suhtes. Pärast pikki arutelusid hakkasid venelased vähehaaval järele andma. Viimaks tehti 31. detsembril vaherahu , kui oli kokku lepitud tagatistes ja piiriküsimustes. Pärisrahu saavutamiseni kestsid läbirääkimised veel kuu aega, ametlikult vormistati Tartu rahu 2. veebruaril 1920 rahulepingu allakirjutamisega.
Pärast rahulepingule allakirjutamist ütles Jaan Poska Eesti delegatsiooni liikmetele: "Tänane päev on kõige tähtsam Eestile tema 700- aastases ajaloos: täna esimest korda Eesti määrab ise oma tuleviku saatust."
Pärast rahulepingule allakirjutamist jätkas Poska tööd advokaadina ja tegeles põhiseaduse valmistamisega. 4. märtsil 1920 juhatas ta viimast korda põhiseaduskomisjoni koosolekut.
       
Jaan Poska kirjutab rahulepingule alla.
Jaan Poska kosjad
Üks vana ütlus kõlab, et iga suure mehe selja taga seisab suur naine. Jaan Poska kirjades tütar Veerale käib ikka läbi “Mamma”. Kes oli siis Poska pere Mamma? Poska pere Mamma oli Constance Poska (1876-1923).
Oma tulevase naisega kohtus noor Tallinna advokaat Poska advokaadist kolleegi Kinievi juures. Poska armus kolleegi laste koduõpetajasse Ekströmisse. Noor koduõpetaja oli Vanaturu teisel pool klaasitöökoda ja äri pidava rootslase Ivar Ekströmi ja tema eestlannast naise Josephine Amalie tütar. Pärast Töchterschule lõpetamist oli noor naine olnud koduõpetajaks Soomes, kuid siis tulnud Tallinna tagasi ja nii teeninud ta leiba Tallinna advokaadi peres. Noore koduõpetaja elu polnud kerge, sest ema olevat varakult surnud ja isa kasvatanud kahte poega ja kolme tütart üksi. Kui kihluse järel küsinud noor advokaat oma väljavalitult tema suurima unistus kohta, mida ta tahaks kohe täita, olnud vastus üllatav. Constance polnud elus veel kunagi voorimehega sõitnud ja nii “sõitnud nad siis kahekesi, noored ja õnnelikud, voorimehega Kadriorgu”. Sel hetkel nad ilmselt veel ei teadnud , et Kadriorus on hiljem nende ühine kodu. Constance oli pärinud oma ilu emalt, kes olevat Tallinna bürgerite ja tsunftirahva hulgas nimetatud “die schöne Frau Ekström”. Jaan Poska, kes ise pärines 12-lapselisest köstriperest, kus pere suurim rikkus olnud just lapsed, olevat tulevaselt äiapapalt saanud esialgu hirmutuse, et tütrele kaasavara pole anda, kuid noor advokaat olevat teatanud uhkelt, et ta tulnud tütart kosima, mitte kaasavara.Lapsepõlveunistuste osast inimeste käitumises annab pildi väike kild . Kui Jaan Poska oli Tallinna linnapea, olevat lapsepõlves voorimehega sõita unistanud Constance pärastlõunal oma mehele tööle voorimehega vastu tulnud ja siis sõitnud nad nagu kihluse järel koos koju. Linnapea Poska ei saanud ilmselt proua seda väikest soovi pahaks panna.
 
Jaan Poska ja Constance Poska
Jaan Poska kui pereisa
Jaan Poska pere lugu on seotud Tallinna vanalinnaga, kus ta elas esialgu Pikk 49 ja siis Lai 5, ja mille viimane periood kandub juba Kadriorgu Liiva 8 majja. Kadriorgu kolimine oli perele pikemaajaline plaan, mis ilmselt ei täitunud nii kiiresti, kui esialgu loodeti.
Tütar Veera mälestustest saame teada, et sellest Kadrioru majast oli peres juttu juba 1906. või 1907. aastal. Lastele tundus suure imena, et selles majas pidi neil olema elektrivalgustus – “ vajuta ainult nupule ja valgus hakkab lambis põlema”. Liiva 8 asumine oli suur sündmus: võttis tükk aega, enne kui lapsed jätsid rahule elektrilülitid, süüdates ja jälle kustutades elektrilampe.
Poska püüdis oma perele muretseda teisigi uue aja imesid. Poska maja õue rajati purskkaev ja lastele suureks imeks oli näiteks esimese tolmuimeja muretsemine perekonnale . Poskade peres teenijaks olnud vanaproua Sander leidnud selles tolmuimejas isegi jumala olemasolu kinnituse, kui “selline tolmuimemise ime võimalik on”.
Jaan Poska sai oma elu jooksul rikkaks ehk rohkemgi laste arvult kui maiselt varalt, sest nagu kirjutab tütar Veera oma mälestustes, oli ema Constance, kes 1923. aastal 46aastaselt suri, sünnitanud kümme last, kellest Jaan Poska surma järel 1920 oli pärijatena elus kaheksa (Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene , Niina, Jüri).
     
Jaan Poska perekonnaga (aastal 1906)
Jaan Poska lõpp
Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus. Ja vastu arsti tahtmist jätkas ta siiski mõõdukal määral hea prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida.
Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega.
Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan Poska on maetud Aleksander Nevski kalmistule.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska
http://www.hot.ee/vabadussoda/poska.ht m
http://www.jaanposka.ee/
“Kultuur ja elu”
http://www.kool.ee/?8049