Tähendamissõnu taevariigist on seletatud erinevalt, aga parimaks seletuseks on kristluse ajalugu ise. Kui Jeesus jättis koguduse Püha Vaimu juhtida ja õpetada, ühendas ta meid endas uueks inimeseks. Sellepärast tuletage meelde, et teie, kes te enne ... Olite tol ajal lahus Kristusest, kaugel ära Iisraeli kodakondsuse õigusest ja võõrad tõotuse lepingule, ilma lootuseta ja ilma Jumalata siin maailmas. Aga nüüd olete teie, kes enne olite kaugel, Kristuses Jeesuses saanud ligi Kristuse vere läbi. Sest tema on meie rahu, kes on mõlemad teinud üheks ja kiskunud maha lahutava vaheseina, vaenu, kui ta oma lihas kaotas käsusõnade käsu seadlustega, et ta need kaks looks enese sees üheks uueks inimeseks, tehes rahu, ja lepitaks mõlemad Jumalaga üheks ihus risti kaudu, kui ta vaenu suretas enese läbi.
olemas Piiblitunnid. Koguduse piiblitund kujutab endast, nagu nimigi ütleb, kord nädalas Jumala Sõna ühisele uurimisele pühendatud aega. Ent piiblitund ei ole mõeldud üksnes koguduseliikmetele. Sellest võivad osa võtta kõik, kes tunnevad huvi Piibli ning selles sisalduva sõnumi vastu. Koguduse kammerkoor Koor teenib oma kuulajaid, kinnitades neid usus ning austades Jumalat tema päästetöö eest Jeesuses Kristuses. Hetkel kuulub koori pisut üle viieteistkümne inimese. Pühapäevakool Pühapäevakool on koguduse poolt lastele pakutav õppevorm, kus igal nädalalõpul peetavates tundides õpitakse tundma Piiblimaailma ning elu tähtsamaid väärtusi (näiteks: mis on sõprus, miks ei ole hea valetada, miks peab austama oma vanemaid, miks on oluline andestada ja palju muud). Lapsed õpivad vanuse järgi jaotatud rühmades. Seal joonistatakse, volditakse,
lhet. Lne kristlaskonda on sealtpeale hakatud nimetama roomakatoliku kirikuks ja ida oma kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks. Ikonoduulid ja ikonoklastid: Idakirikus oli traditsiooniliselt vga levinud phapiltide ehk ikoonide austamine. Ikoon polnud austajate meelest mitte ainult kaunistus, vaid esindas kiriku petust ning smboliseeris taeva ja maa kokkupuutepunkti, kus jumalik vttis materiaalse vormi, nii nagu Jumal on sndinud inimesena Jeesus Kristuses. 730. aastal keelas keiser Leon III ikoonide kummardamise. Teda ja tema pooldajaid hakati kutsuma ikonoklastideks (ikoonipurustajateks), ikoonide austajaid aga ikonoduulideks (ikooniteenijaiks). Irene ja Theodora seisid eriti kindlalt ikonoklastide vastu. Theodora eestvttel taastati 843. aastal ametlikult ikoonide austamine. Haridus ja vaimuelu: Btsantsi petlased kandsid edasi antiikkreeka kirjanduse ja filosoofia traditsioone. Antiikeeskujudele tuginedes petati ppeasutuses
headuseks ja kurja võitmiseks. Seepärast ei sarnane see "headus" Jumala absoluutsele headusele ega armastusele, kuna Jumal on püha. Jumala armastus pole filosoofia. Jumalal on jõud, millest kristlane saab ühe osa ja püsib usus mitte oma jõust, vaid Jumala jõust, väe abil ning võidab ära kurja. Kristusel on ka lahendus kurja võitmiseks. Taoismis on jumal määramatu, piiritu, nimetu, olematu ja uurimatu, kuid on siiski olevus (panteism). Kristuses on Jumal kõikvõimas, kuid tema jõud on piiratud tema tarkuse ja sõnaga. Seega Jumal on piiratud tema tahtega, ja iseloomuga, mis on headus ja pühadus. 6 Tao (Dao) on duaistlik jõud, mis koosneb kahest osast: Yang soojus, mehelik jõud ja Yin külm, naiselik jõud. Kristuses on vaid üks kandev jõud, see on Püha Vaim. Sealjuures Yang
Pattulangemisega kaotas inimene oma algse eriloomuse.’’Põrm sa oled ja põrmuks pead Sa jälle saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid, kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses’’(1. Korintuse 15:22). Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme: ’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu
11- ndas ettenähtud korras, millele võimaluse korral veel mõned teised ristimiskorra osad juurde lisatakse. Märkus 3. Kui ristimine toimub kodus ja lapse ema on juures, siis võib lapse panna ema sülle ja õpetaja õnnistab ema ja last ühtlasi käte pealepanemisega. Selle järele ütleb õpetaja juuresolijaile: Jumala rahu, mis ülem on kui kõik mõistus, hoidku teie südamed ja meeled Kristuses Jeesuses igaveseks eluks. 15. Lõpplaul. Kui lapseristimine paigutatakse jumalateenistusse, siis kehtib järgmine kord: 1. Pärast üldist usutunnistust ütleb õpetaja: Selle püha usutunnistuse peale ristigem nüüd ka see laps (need lapsed). 2. KOGUDUS laulab ristimise laulu (Laps/lapsed tuuakse altari ette). 3. ÕPETAJA peab üsna lühikese kõne või algab otsekohe kirjasõnade lugemisega (p. 4) ja toimib siis ettenähtud korra järele, jättes aga usutunnistuse lugemata, kuna see on
Kui jumal pole isikuta, jumalik miski vais läbi ja lhki isikuline jumal. Keegi. Seejumal tahab suhestuda isikulise inimesega. In saab temaga kõnelda. Hingel ääretu väärtus. Inimene loomuselt patune Tõeline õnn kui lepitatud jumalaga. Iseseisvalt ei saagi, ainult jumaliku armu läbi. Er see oleks võimalik, peab inimene lahti ütlema oma patusest loomusest ja neid ületama. Kogu loomulik inimene surelik ja patune, kui ta pole uuestisünni läbi kristuses uuendatud. Inimene tajub puhastust, on kui uus inimene. "Kui keegi on kristuses, on ta uueks loodud" krislik identiteet olen lepitatud jumalaga Inimene ja inimene Armasta oma ligimest nagu iseennast. Rõhk ligimesele. Mitte ainult võrdsed, tõstan endast ettepoole. Kõik inimesed = ligimesed, kaasinimesed, alati on olnud ravusülene joon. Rahvus pole oluline. Viimane läkitus: minge kõikide rahvaste juurde. Puudub ka klassiidee, hierarhia. Päritolu ei näita kohtlemist
vältimiseks süüdistas Nero kristlasi. Teiste hulgas tapeti ka Paulus, kellel Rooma kodanikuna mõõgaga pea maha löödi. Pauluse hauast sai Rooma palverändurite üks peamiseid sihtkohti. Peale surma kuulutati apostel Paulus pühakuks. Tema eluajal kasutati veel sõna ,,püha" kõikide kristlaste kohta kui enesemääratlust. Näiteks Algab Pauluse kiri Efeslastele sõnadega: ,,Pühadele, kes on Efesoses, ja usklikele Kristuses Jeesuses" (Ef 1:1). Hiljem lakati sõna pühak elavate kohta kasutamast ja nõnda hakati rääkima vaid surnutest inimestest, kes oma elu jooksul olid olnud nii pühad, et nende paradiisi minekus polnud mingit kahtlust. Pauluse misjonitöö oli tähelepanuväärne, kuid ta andis olulise panuse ka kristliku teoloogia väljatöötamisse. Tema kirjad ei olnud vaid manitsevat sorti jutlused: need visandasid arusaama lunastuse olemusest, mille võtsid lähtealuseks hilisemad teoloogid.
üksikisikutega on kiindumus kaduvasse (Looja arvelt). Selleks, et enesekeskseid inimesi (langenud inimene on konfliktne) ohjeldada vaja tugeva kuningavõimuga maist riiki. Taevalik armastus, Jumala-armastus ja ligimese armastus jumalas on puhas armastus ning püüdlemine Jumala poole; iseenda põlgamine; üleüldine armastus kõigi vastu. Taevane riik on täiuslikult harmooniline kogukond. Õnnest ja poliitikast Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes uuestisündinud Kristuses. Kuid ka nemad pole kaitstud maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad aga saavad oodata ja loota. Seega nende õnn on olla õnnelik lootuses. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha ja vägivaldsus), aga samas hädavajalik, et tagada korda. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral, võimaldades kristlastel elada kristlikku elu. Moraaliõpetus ja sõda Motivatsioon!
tööd ning rõgutas, et universum ei ole lõplik ega suletud ning päikesesüsteem ei ole selles erand, vaid üks paljudest samalaadsetest süsteemidest. Järelikult leidub ka elu teistel taevakehadel. Kesksel kohal oli tema vaadetes loodusfilosoofia. Tunnustas maailmavaimu kui kõigi asjade olemust ja alget, väitis ta, et loodus ja Jumal on üks ning järelikult ei asu Jumal loodusest väljaspool. Mitmes kirjutises astus vastu ristiusu põhitõdedele. Ei tunnistanud kolmainsust ega Kristuses Jumal-inimest. Paracelsus. Euroopa arstiteaduse taasrajajaks. Philippus Aureolus The... blabla oli tegelik nimi. Uskus, et haigusi põhjustavad keemilised muudatused organismis. Eriti oluline oli väävli, elavhõbeda ja soola tasakaal. Andreas Vesalius. Teadusliku anatoomia rajaja. Lahkas laipu palju, kuid neid oli raske saada. Anatoomiaõpiku koostas. Kummutas väite, nagu oleks meestel üks roie vähem kui naistel.
Masisest elust ja filosoofiast ta seda ei leidnud. Et "ülimat hüvet" kui lõpmatut õnne ei ole inimesed suutelised omal jõul leidma, peavad nad Pascali kohaselt pöörduma jumaliku õnnistuse poole, mis neile Jeesus Kristuse läbi on antud. Ihaldatud lõpmatu õnne võib inimestele anda vaid lõpmastu objekt, milleks ongi jumal. Rusuva järjekindlusega annab Pascal maistele ja reaalsetele probleemidele illusoorse lahenduse jumalas. Jumalinimese Jeesus Kristuses, keda oma lõpmatu õnne nimel peavad inimesed armastama ja järgima, nägi Pascal kahe idee sünteesi: "Õnn meis" ja "Õnn väljaspool meid". Hoolimata õnne probleemi religioossest müstifitseeritusest Pascalil me peame nägema tema tõstatatud kõsimuste tähtsust ja inimhinge peent tundmist. Probleemide religioosne lahendus peegeldab varakodanliku ühiskonna võimetust kindlustada inimväärne elu miljonitele inimestele
15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 võeti vastu otsus, mille kohaselt pärast inimeseks saamist on Kristusel kaks loomust: inimlik ja jumalik. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid tunnistasid Kristuse üheloomulisust, mille järgi Kristus ei ole Jumal-inimene, vaid on ainult Jumal. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Konstantinoopoli patriarh Nestorius ja ta järgijad nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum) ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20
Kristlased usuvad, et Kristus elab tänini, kuid mitte maa peal ja inimkehas. Nad usuvad, et ülestõusmine näitab, et surm pole lõpp, vaid uue elu algus. Enamus kristlasi püüavad, kui vähegi võimalik, minna ülestõusmispühal armulauale. kristlik jumalapilt *Kristlaste arusaamist ainulisest Jumalast (monoteism) kirjeldatakse sõnaga `kolmainsus'. See tähendab, et kristliku õpetuse kohaselt on ainus Jumal end tunda andnud kolmel kujul: juutidega lepingu sõlminud Jumal-Isa, Jeesuses Kristuses inimeseks saanud Jumal-Poeg, ja maailmas toimiv Jumal-Vaim. *ei tohi unustada, et on ikkagi ainult üks jumal. Islam Muhamedi elu ja islami sünd *sündis 570 lugupeetud kaupmeeste suguvõssa *suri u 630 *jäi orvuks *hakkas tööle kaupmehena ja reisima mööda maailma *kohtus oma naisega ja sai lapse Fatima(teised lapsed surid vastsündununa) *ilmutud Hira koopas *"ei ole teist jumalat peale Jumala" *622. läks Mediinasse- I islamikogukond, islami sünd, islami aajaarvamise sünd
Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21
31 Vältides müsteeriumikultust ja paindumatut askeetlust hakkas kristlus muutuma meelepäraseks väga paljudele. Samuti oli uus religioon vastuvõetav ka naistele, kuna selle pühakirjas oli õpetus, mis nõudis: ,,Mehed, armastage naisi, otsekui Kristus on armastanud kogudust ja loovutanud iseenese tema eest, et teda pühitseda.....Nõnda peavad mehedki armastama oma naisi nagu iseenese ihu. Kes oma naist armastab, armastab iseennast."(Ef 5, 25-29). 32 Uus usk õpetas, et Kristuses ei ole meest ega naist, on ainult õed ja vennad. Kirikust oli saanud oma tõhusa organisatsiooni ja kindla õpetusega stabiilsust loov jõud, mis avaldas muljet ka keiser Constantinusele. 312. aastal sai temast samuti kristlane ja järgmisel aastal legaliseeris ta kristluse.33 Kuid üsna varsti kerkis kristluse jaoks esile uus oht, mis seekord oli sisemine ja jagas kristlased omavahel vaenujalal leeridesse. 27 Saard 2005, lk. 20 28 Saard 2005, lk. 20 29 Saard 2005, lk. 25 30
tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. · Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. · Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks. · Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. · Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. d. Kloostrite teke: · Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). · Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). · Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
Konstantinoopoli kirikukogul 381.a. 13. Kuidas kutsutakse Püha Kolmainsust ladina keeles? Trinitas. 14. Kes eitas Kristuse jumalikku ja igavest olemust ja kuidas kutsuti ta järgijaid? Sellega ei nõustunud kaks piiskoppi ja Areiose pooldajad ariaanid. 15. Millisel kirikukogul ja millal võeti vastu Kristuse kahe loomuse dogma? Halkedoni kirikukogul 451 aastal. 16. Kes peavad Kristust ainult Jumalaks? Monofüsiidid. 17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum)ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21
Kristuse isiku küsimusele kuivõrd oli ta Jumal ja kuivõrd inimene ja kuidas need kaks loomust tema sees korraga eksisteerisid. Eristatakse Antiookia ja Aleksandria koolkonda, mille vahel puhkes terav konflikt. Antiookia koolkonna juhtkujuks oli munkpresbüter Nestorius, Aleksandria koolkonnal teoloog Kürillus. Küsimuse all oli Jeesuses oleva jumala ja inimese loomuse suhe. Antiooklased pooldasid düofüsiitlikku ehk kahe loomuse õpetust, mille järgi eksisteerisid mõlemad loomused Kristuses lahutatud kujul. Siiski liitis neid moraalne side. Antiooklased tunnistasid Nikaia õpetust Jeesuse ja Jumala olemusühtsusest. Aleksandria koolkond kõneles seevastu Kristuse monofüsiitlikust olemusest, nende arvates ei olnud Kristuses kahte lahutatavat poolt. Aleksandria Kürillos väitis, et Jumala sõna on üks lihaks saanud loomus. Antiooklastele jäi sellest mulje, et eitatakse Kristuse inimlikku loomust, kuid Aleksandria koolkond oponeeris, et kaks loomust on segunematul kujul olemas.
Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: * riik, kus kõik kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele * suure keskklassiga riik 4. Epikuurlased õnnest. Õnn on teatud seisund (rahulikkus). Saavutatakse vaid vooruse läbi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla `õnnelikud lootuses'. Riik on patu tulemus ja ajend (inimese võimuiha, vägivaldsus). Samas hädavajalik, et tagada korda ja rahu patuste vahel. Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist.
muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Et tugev riiklus on nende jaoks iseenesestmõistetav, siis peavad nad riigi kritiseerimist iseenesest rumalaks ja mõtlematuks tegevuseks, ükskõik millistel alustel seda ka tehakse. Vahevormid Põhjamaade tsentrism sotsiaal-liberaalsete ideede põimimine rohelise ja konservatiivse mõttega Kristlik demokraatia: n kiriku ja kristliku moraali oluline osa n solidaarsus vendade vahel Kristuses n Kesktee vabakapitalismi ja sotsialismi vahel, kohati protektsionism Puzadism protestiideoloogia näitena ® Kaotatud kuldajastu ® Suurusevastasus ® Poliitikute ründamine ® Perifeeria kaitsmine ® Ksenofoobia ® Raha- või maksureform Pierre Poujade'i erakond Prantsusmaal, Suomen Maaseudun Puolue Rohelised n Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest n Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast
rahameelsus. Cicero: mõistusliku olendi tunnuseks on õigus. Filosoofid (Cicero) kutsusid kodanikke üles vabadust kaitsma, isegi hea valitseja vastu. Toetudes Cicerole ütles Milton, et orjusseisund on rahuseisund vaid näiliselt. Augustinus Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: selle saamiseks tuleb elada vaga elu, et teispoolsuses õnne (õndsust beatitudo) leida. Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust
,,Idee absoluutse vabaduse juurde kuulub ka see, et oma määratlemise ja eristamise aktis vabastab ta selle endast erineva elama kui vaba ja sõltumatu olendi. See erinev, mis saab vabaks ja sõltumatuks, on maailm kui selline.'' Inkarnatsioon Need mõtted heidavad valgust Hegeli käsitlusele inkarnatsioonist kristlikus mõtlemises. Ta leiab, et inkarnatsioon esindab religioossel kujul kontseptuaalset tõde, et Jumala olemusse kuuluvad teadvus ja subjektiivsus. Jumala inkarnatsioon Kristuses kujutab Hegeli jaoks ajalooliselt ja kogetavalt Jumala seesmist vajadust väljendada ennast milleski teistsuguses inimeses, kellel on keha ja ajalugu. See on vahetu olemine, mis läbi lõpmatu ahastuse vahetust jumaliku ja inimliku loomuse ühtsusest teadvuseni jõuab aga seda alati kooskõlas vahetu olemise ja oma substantsiaalsusega, nii et nende substantsiaalset ühtsust ei kahjusta surelikkus, nõrkus ega teistsugusus. Või teisiti väljendades:
Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi o Kas poliitik saab olla õnnelik? Õnnelik elu: elu sõprade ringis, eemal poliitikast 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. · Õnnest ja voorusest: Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk ning nende voorus ei saa olla vankumatu Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses Isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust- beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses" Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus · Poliitilisest elust: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu
Ataraxia on mõõdetamatu suurus see kas on või seda pole. Selline seisund saavutatakse vaid vooruse läbi. Eeldab: voorusi ja sõprust; ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. Õnnelik elu epikuurlaste jaoks on elu sõprade ringis, eemal poliitikast. Õnn on teatud passiivne seisund (rahulikkus). 5) Augustinus õnnest ja poliitikast Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Riik on pattulangemise tulemus ja ajend (inimese võimuiha, vägivaldsus). Samas hädavajalik, et tagada korda ja rahu patuste vahel. Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist.
Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis tuleneb sellest, et ollakse vabad valust ja vaimsest rahutusest. Õnn on teatud passiivne seisund(rahulikkus), mis saavutatakse vaid vooruse läbi ja see eeldab: 1) voorusi ja sõprust 2) ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk.Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Ent isegi nemad ei ole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsust) teises elus ning olla `õnnelikud lootuses'. Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja põhjus (inimese võimuiha, vägivaldsus). Samas on ta hädavajalik, et tagada korda ja rahu patuste inimeste vahel. Seetõttu on riik (ka paganlik
Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakus loomutäiusest lähtuvad teod. Kas voorusest piisab õnneks? Noor Pl – ei, vana Pl – jah. Nende voorus ei saa olla vankumatu Arist- loomut on olemuslik osa, kuid täiusl õnne jaox on vaja väliseid Tõelised voorused vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses hüvesid > head teod nõuavad vastavat varustust; keha hüved ja välised surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas) hüved on vajal. Saavad oodata tulevast õnne e. õndsust (beatitudo) teises elus, olles Stoikud- arusaam sellest, mis on tõeline hüve (alusex voor.) “õnnelikud lootuses”
Ta kirjutas ,,Rahumanitsuse": vürstid on talupoegade rõhumisega ise ülestõusus süüdi; talupojad kuritarvitasid kristliku ühenduse nime- moodustasid ühenduse ja rakendasid seda ilmaliku eesmärgi teenimiseks. · Ta avaldas ka kirjutise ,,Röövellike ja mõrvarlike talupojajõukude vastu". ARMULAUATÜLI · 1520.aastal Luther heitis kõrvale katoliku kiriku dogma armulaual muutub leib Kristuse ihuks ja vein tema vereks. Ubikviteediõpetuse Kristuses on ühendatud jumalik ja ilmalik loomus ja see asub kõikjal. Karlstadt väitis, et kui Jeesuse jüngrid ei söönud pühal õhtusöömaajal Issanda ihu, ei saa see toimuda ka armulaul armulaud ainult sümboolne. · Luther ja Zwingli ei saanud liituda üheks protestantlikuks reformatsiooniks Zwingli sõitles rahvast, kes uskus osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU
Krutsifiks (risti löödud jeesus); 13) kristogramm kristuse esitähtedest moodustatud sümbol (IX XP; IC NIKA võitja; XC - Nica); 14) Haakrist õnne, päikese ja edu sümbol budismis jms (haakrist teistpidi tähendab surma ja hävingut - swastika); 15) 1 - jumala number ja väljendatakse jumala ainsust; 16) 2 kristuse kahene loomus ehk inimlik loomus kui jumalik loomus, veel on see ka usaldusväärsuse sümbol; 17) 3 kolmainsuse arv kristuses (isa, poeg ja pühavaim); 18) 4 ilmakaared (maailma nurgad), 4 evangelisti, maailma sümbol; 19) 5 Moosese raamat; 20) 6 loomise sümbol, judaismi sümbol on kuue tipuga täht; 21) 7 jumal lõi selleks ajaks Maa, Noa võttis kõikidest ohvriloomadest 7 paari ja viis laeva, samuti on 7 vikerkaarevärvi leping inimese ja jumala vahel, andestamise sümbol, 7 surmapattu, 7 sakramenti, 7 halastustegu; 22) 8
Taoline seisund saavutatakse vaid vooruste läbi, mille eelduseks on head sõbrad ning ihade ja ootuste piiramine, et vältida pettumusi. Õnnelik elu tähendaks elu heade sõpradega, eemal poliitikast, sest poliitiku elu ei saa olla õnnelik. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Augustinus pidas paganlike filosoofide õnnefilosoofiat upsakuse märgiks, sest nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Kuid nemadki ei ole kaitstud siinse elu hädade eest. Nad saavad vaid olla "õnnelikud lootuses", sest siinpoolses elus õnne (felicitas) ei olegi: 2 selle saamiseks tuleb elada vaga elu, et teispoolsuses õnne (õndsust beatitudo) leida. Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu
ülestõusmis-pühade väljaarvestamise korra välja töötamine. 2) Konstantinoopolis 381 jätkuv väljaastumine valeõpetuste vastu ja ariaanluse hukkamõist. 3) Efesoses 431 astus välja nestoriaanluse vastu. Konstantinoopoli patriarh Nestorius: Kristuse inimlik ja jumalik alge pole seotud, Maarja pole jumalaema vaid Kristuse kui inimese ema. 4) Chalkedonis 451 monofüsiitide vastu. Monofüsiidid olid armeenlased, kes väitsid, et jumalik alge allutas Kristuses inimliku alge. Chalkedoni otsustega nõustunud kristlikud kirikud tunnistavad sellega, et nende õpetuste konfliktid on detailides. 5) Konstantinoopolis 553 jätkuvalt tegutsemine nestoriaanluse ja monofüsiitide vastu. 6) Konstantinoopolis 680-81 monoteleetide vastu, kes ütlesid, et Kristuses on vaid 1 tahe (inimlik tahe allub Jumalale), aga 2 loomust. 7) Nikaias 787 arutati pilditüli: kuidas suhtuda Vana-Testamendi pildikeeldu; otsustati lubada, aga mitte kui puuslike.
mõista tavapärase kristliku käsitluse all? Mõistan selle all järgmist. Jumal on tavapärases kristlikus käsitluses hea ning tema loomuses pole mingit kurja. Kuri algpõhjusena on kehastunud Jumala vastases isikus nimega Saatan. Saatan on autonoomne ning vaba tahtega isiksus, kuid metafüüsilises plaanis ei ole tema võim kuidagi Jumalaga võrreldav, vaid lõpmata palju väiksem. Kogu siinpoolne maailm on kurja poolt rikutud. Siin on kurja võim pea duaalses suhtes heaga, mis peitub Kristuses ning tema lunastuses. Lunastuse läbi on Kuri võidetud metafüüsilises plaanis, kuid sellest maailmast kõrvaldatakse alles tulevikus. Otse loomulikult esineb kristluse sees läbi ajaloo mitmeid erinevaid tõlgendusi ja rõhuasetusi antud teemal. Siiski on kontseptsiooni heast ja kurjast minu poolt kirjeldatud kujul võimalik jälgida, uurides otseseid allikaid - Uue Testamendi tekste. Ühes varasemas magistritöös on uuritud Jungi alkeemia alast käsitlust (vt Paavo MATSIN
4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine. Saavutatakse vooruste kaudu. Eeldab häid sõpru, ihade ja ootuste piiramist. Õnnelik elu eemal poliitikast, sõprade ringis. 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Pagalnlike filosoofisse õnnefilosoofia on upsakuse märk, nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest - surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnnest - felicitas). Nad saavad vaid oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ka põhjus. Hädavajalik, et tagada kord ja rahu - seetõttu riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral.
Arius elas u 260-336. Tekib konflikt kohaliku piiskopi Aleksandriga. Vastasseis levib ja ähvardab impeeriumi lõhestada. Seepärast Constantinus kutsubki kokku esimese sinodi Ariuse vastu. Tüli sai alguse Ariuse jutlusest, kus samastab logose (eesmärk oli kristlikku maailma siduda hellenismiga) Jumala tarkusega. Selleks ajaks oli logose idee tuntud ning kasutusele võetud – s.o Jumala sõna, Jumala mõte, justkui maailma algne plaan. Arius omistab loodu tähenduse Kristusele, logos on Kristuses esindatud, aga ta on sellisena loodud, enne kõiki teisi asju. SEE TÄHENDAB, et tal, nagu kõigel loodul, on algus ja seetõttu on ta oma olemuselt MUUTUV! Ariuse taotlus on püüda rõhutada Jumala ainsust ja ainukordsust, seda, et ta peab olema ainukordne ja muutumatu. Jumal on alati see ja sama, ajatu, tükeldamatu jne. Piiskop Aleksander, eelkõige seoses lunastusega, tõstab üles aspekti, et poeg peab olema samaväärne Jumalaga, ka oma olemuselt jumalik. See puudutab kristluse
Palju kirikukogusid. 1. Oikumeeniline kirikukogu üleüldise kehtivusega. 2. 381 kontsiil tauniti valeõpetusi. 3. 421? kontsiil millises vahekorras Kristuse jumalik ja inimlikosa? Maarja inimesena sündinud Jeesuse ema (Nestori väide). Aasias levis nestoriaanlik kristlus. 13. sajandil kohati nestoriaanlikke kristlasi Aasias. 4. 451 kontsiil monofüsiitide taunimine ehk jumalik allutas inimliku osa Kristuses. 5. 553 kontsiil Konstantinoopolis nestoriaanlus ja monofüsiidid 6. 680 681 kontsiil Kristuse tahte küsimus, vahe jumaliku ja inimliku tahte vahel Kristus küsib, kas karikas võib mööduda?(monoteliidid, tunnistati ebaõigeks). 7. 787 kontsiil Nikaias pildikirja kasutamise lubamine või keelamine Bütsantsis. Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad
kohtumõistmine · HEREESIAD · Dogmaatika õige uskumine · Dogma tõde, mida ei pea tõestama · Pühakirja erineva tõlgendamise võimalus · Õige e ortodoksne usk (orhodoxia õige usk), see sõnastati aposteliliku usutunnistusena · Kolmainsus: Jumal ilmneb kolmel moel Isana (Loojana), Pojana (Kristusena) ja Püha Vaimuna · Ariaanlus kujunes IV sajandil: Kristlus on inimlik · Ortodoksne seisukoht on: Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud · Tekivad kloostrid · Hing on igavene ja surematu, seepärast tuleb hinge eest hoolt kanda · Himud tuleb maha suruda,st elada kasinat elu · Eremiidid-erakud, mungad 3.Kahe vastasleeri kujunemine Euroopas Pilet 20 ??? 1.Islam Koraan etteloetu = ülim tõde Koraan kujunes esimeste kaliifide ajal Koraani sisu: Tingimusteta kuuletumine ja õiglane käitumine Üks inglitest ei kuuletunud aadamale (lucifer) = saatan
Lihtrahva loodud värsid ja laulud ei saanud säilida nii lihtsalt. Vahekord rahvaluule ja teadliku kunstluule vahel on keeruline ajaloos olnud. Rohkem näha lääneeur-s. Eestlaste rahavluule pärit hilisest keskajast hoopis (13, 14. sajand). Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega ,,Secretum". Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu. Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine. Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid. Tema rüütelkond ja ümarlaud
Õnn on mõõdetamatu suurus: inimesel kas on see või ei. Õnn = voorus. Õnn pole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne, mis esineb, kui pole valu ega vaimset rahutust. Õnn saavutatakse vooruse abil, mis eeldab häid sõpru ja ihade/ootuste piiramist (et pettumusi vältida). 5. Augustinus õnnest ja poliitikast. Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on Kristuses taassündinud. Isegi nemad pole kaitstud maailma hädade eest: surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest (õnn - felicitas), aga saavad oodata kannatlikult oma tulevast õnne (õndsus - beatitudo) teises elus ning olla "õnnelikud lootuses". Tõeline "õndsus" seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas on riik hädavajalik, tagamaks korda ja rahu. Seetõttu on riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist
jaoks. Hirm on kahe maailma lõikepunkt inimeses: 1)külgetõmbav ja äratõukav; 2)päästmine ja needmine. Mõtleva inimese jaoks ei ole midagi piinarikkamat kui elada pidevas pinges. Peame olema valmis hüppeks. Igasugune ajalooline ja empiiriline teadmine on lähenemine objektile. Me peame riskeerima äkki. Äkiline on silmapilk, kus aeg ja igavik kokku puutuvad. Silmapilk on igavikuaatom. 2 otsustavat silmapilku ajas: 1)aja täius Jeesus Kristuses; 2)üksiku inimese uuestisünd. Inimene ei ole süsteem, vaid geniaalne läbimurre. FRIEDRICH NIETZSCHE (1844-1900) I periood (1869-1876)Klassikaline filoloogiline haridus, klassikalise filoloogia professor Baselis. Kiindunud Wagneri loomingusse ja isiksusse. II periood (1876-1882)Selle perioodi teoseid seob võitlus kristluse vastu. Skeptiline ratsionalist. Igatseb tõepära järele. Oma kõnega suudab inimene üksnes näiliselt asjade olemust haarata
halbu tunge, mille vahel ei suuda valida. Ihade rahuldamine sõltub välisest, satub teiste inimestega konflikti. Õnnest ja voorusest Paganlike filosoofide õnnefilosoofia on upsakuse märk. Nende voorus ei saa olla vankumatu võitlus nõdra lihaga, ei suuda end vaos hoida, ei ole piisavalt tugev, et hinge tasakaalu säilitada. Siin tulebki appi religioon, et tõelist õnne saavutada. Tõelised voorused on vaid vagadel inimestel, kes on uuestisündinud Kristuses. Isegi nemad pole kaitstud selle maailma hädade eest surelik inimene ei saa kunagi tunda rõõmu suurimast hüvest õnnest (felicitas). Saavad oodata kannatlikult tulevast õnne (õndsust beatitudo) teises elus ning olla ,,õnnelikud lootuses". Tõeline ,,õndsus", mille poole peame püüdlema, on igavene elu ja rahu. Tegemist on pessimistliku käsitlusega. Poliitilisest elust Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel
Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
Õige usu määratlemine oli raske, sest Jeesusele omistatud sõnu võis tõlgendada erinevalt ja seetõttu algasid suured vaidlused. Kirikukogudel kujundati õige nn. ortodoksne usutunnistus. Kõik kõrvalekalded sellest keelati ning kuulutati hereesiateks – ketserlikeks väärõpetusteks. Levinumaks hereesiaks oli ariaanlus (piiskop Arius) – Kristusel on vaid inimlik mitte jumalik loomus, kuna Kristus kui Poeg on Isa loodud. Ortodoksid väitsid, et Kristuses on jumalik ja inimlik lahutamatult ühendatud. Kloostrite teke: Askees – äärmiselt kasin eluviis, et täielikult Jumalale pühenduda (sai 3. sajandil alguse Egiptuses). Eremiidid ehk mungad – maailma ahvatluste eest kõrbeüksindusse põgenenud erakud (kuulsaim oli Püha Antonius). Kloostrid – ilmaelust eraldunud munkade kogukonnad kindlate reeglitega (esimesed 4. saj. impeeriumi idapoolsetel aladel).
olles samas juut. Kõik see kokku aitas kaasa arusaamisele, et kõik inimesed maailmas saavad osa ühisest inimloomusest, kõik kuuluvad ühte perekonda. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks
Need on esimesed lilled, mis on pärised kevadised lilled, mis õitsema hakkavad.Piiblis on mimoosid surematuse ja sakraalsuse sümbol, vabamüürlastel on mimoosid taassünni sümbol, alkeemias sümboliseerivad mimoosid taassündi ja igavest elu.Selles kohtumises on tugev autobiograafiline moment. Nagu kohtusid Meister ja Margarita, kohtusid ka Bulgakov ja tema naine. Meistrile ei meeldinud mimoosid, talle meeldivad roosid, mis on maismaa armastuse sümbol, vabamüürlaste sümbol, kristuses on see märterlikkuse sümbol. Parun Mayggel. Prototüübiks oli Boris Steiger, kes oli välissuhete volinik. Suur nuhk ja pealekaebaja. 1937ndal aastal, kui oli suur puhastus, lasti ka Steiger maha. Saatana suur ball. Balli eeskujuks on üks vastuvõtt, mille korraldas USA saatkond Moskvas, kuhu olid kutsutud ka Bulgakovid. See vastuvõtt oli väga uhke ja pompoosne, tohutus sammastega saalis oli üles lakke tõmmatu võrk, mille taha oli püütud ja kogutud terve hunnik laululinde
seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Stoikud vahendasid roomlastele kreeka mõtlemist ning rääkisid juba inimeste õigustest ja loomuõigusest, mis on kõigil inimestel sõltumata kultuurist, keelest, riigist ja rahvast. Väga loogiliselt kirjutab ka Paulus Uues Testamendis, et Jumala suhe inimesega pole enam sõltuv ei piirkonnast, seisusest, rahvusest ega soost. Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Isand lihtsalt oli isand ja ori oli ori. 24
annaabi.ee 
