Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristlus (2)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Krabi põhikool
Andre Koger
Kristlus
Referaat
Juhendaja õpetaja: Merike Niitmets
Koostas:Andre
Koger
Krabi
2008
Sisukord
1.Sissejuhatus. Lk 3
2.Levik
maailmas. Lk 4
3.Pühad paigad ja asjad. Lk 5
4.Ajalugu.
Lk 6
Sissejuhatus
Valisin
selle teema sellepärast, et teised usundid ei huvitanud mind nii
palju kui kristluse usund.Ja ka tore oleks teada sellest usundist
midagi, sest varem ma pole referaate teinud mingite usundite kohta.Ja
kui nüüd sai tehtud „Kristluse” usundi kohta referaat siis sain
nii mõndagi selle kohta teada.
Levik
maailmas

Kristlus
ehk ristiusk on maailmas kõige levinum usund. Maailmas on kristlasi
kokku umbes 2 miljardit ja nad elavad Euroopas, Ameerikas ja
Austraalias.Krislus on aja jooksul jagunenud kolmeks põhisuunaks:
katoliikluseks, protestantluseks ja õigeusuk.Levinum vool-
Kristlus #1 Kristlus #2 Kristlus #3 Kristlus #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andrekoger Õppematerjali autor
usundid

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
docx

Üldine usundilugu

teadlasel Max Mülleril. Ta uuris müüte, müüt oli kui allikas. 19.sajandi protestantlik teoloogia ­ ajalookriitlisine meetod piibliteaduses. Demütologiseerumine. (Pärast 1960.-1970.aastatest sai usundist kui iseseisev distsipliin.) Pärast 1945.aastat, mil varasemal ajal valitsenud ratsionalism hakkas oma mõju kaotama, suurenes huvi mittekristlike spiritualiteetide vastu (kuid esialgu uuriti teisi usundeid läbi kristluse prisma). Seega varem oli kristlus kui norm ja kõik lähtus kristluse kategooriatega, nüüd tekkis soov ka teisi mõista. Üha enam ristuvad religiooniuurinugd teiste teadustega. Selle tulemusena on religiooni uurimine eraldunud kristlikust teoloogiast, kuhu ta varem traditsiooniliselt kuulus. Seega mõiste ,,religiooniuuringud" sai uue tähenduse. Religiooniuuringutes kasutatakse sageli teistes teadusharus kasutusel olevaid teooriaid ja meetodeid. Nn klassikalised religiooniteadused (neid kõik ühendab objekt ­ religioon):

Kultuur
thumbnail
28
docx

Maailma usundid

määratud. 4) Levik ulatuse järgi – 1) rahvuslikud ehk eetilised usundid – algul olid hõimus, aga võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond, ei pea sündima vaid saadakse. 5) Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam... 6) Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid, kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm (juutlus..

Usundiõpetus
thumbnail
76
docx

Religioon õhtumaises kultuuris

○ Tegelikult on purkide hind kasvanud ning neid müüakse oluliselt kullast kallimalt ○ Rekordhinnaks 182 500 GBP ○ Ühelt poolt kunstituru parodeerimine ○ Teisalt tarbimisühiskonna ja selle poolt tekitatavate jäätmete kriitika Eelnev kui kontranihilistlik žest ● Mõte oli näidata, kui sitane kultuur tglt oli (kutsika nina kaka sisse surumine) ● Praegu on kristlus õhtumaise kultuuri alusena vastanduva alternatiivse vaatena pungiga ühes paadis ● Vastandumine tähendusetusele siinkohal ehk midagi väga postmodernset Postmodernismist pohuismini ● Pole kindel, kas postmodernism ja -lik kultuurgi olemast on, sest seda määratletakse vulgaar-relativismi vaimus, kui et 21. sajandiks “suurte lugude” (kristlus, teaduse lineaarne progress jms) aeg möödas ● On üksnes väiksemad lood, igaühel on oma tõde

Religioon õhtumaises kultuuris
thumbnail
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (

Kunstiajalugu
thumbnail
49
pdf

Keskaeg - kirik

paavst on kiriku juht. Alates 451 Chalkedoni kirikukogu vaidlused Konstantinoopoliga, kes ei tunnista paavsti ülemvõimu. V-VI sajandini kujuneb välja paavsti ülemvõim kiriku üle. 680 kuues oikumeeniline kirikukogu - paavst kaotab oma ülemvõimu. 747 Frangi riik allub paavstile. Alates Kirikuriigist saab paavst ülemvõimu tagasi toetudes Lääne-euroopa monarhiale. 869-870 ametlik tunnustus paavstile kui kirikupeale. Varakeskaja usuliikumised Juba antiikajal levib kristlus kaugele väljapoole impeeriumi piire. See on alles kujunemas, nii et katoliikluse kõrva tekkib ka muid suunasid, nt ariaanlus. Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et Kristus on loodud ­ see ei sobi aga kolmainsuse dogmaga. See levis paganlike rahvaste seas kiiresti, kuna see ei nõudnud Kolmainsuse dogma mõistmist. Sellele vastanus Konstantinoopoli patriarh Athanasios. 325. a toimus Nikaia kirikukogu, kus arutati seda

Keskaeg
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

jääga kaetud. See tähendas siis tunduvalt külmemat kliimat kui on tänapäeval ning sellega kaasnes ulatuslik liustike pealetung. Jääaja mõiste ei ole päris selge ja üheselt mõistetav. Teadlased on eriarvamusel mida täpsemalt jääajaks lugeda. Jumalad – Jumal on paljudes usundites esinev üleloomulik olend või isik, keda Jumalasse uskujad austavad. Paljudes usundites on Jumal (judaism, kristlus, islam) ülim olend, kellele omistatakse universumi ja inimese loomine, juhtimine ja säilitamine. Kindla Jumala või jumalate austajad võivad teisi jumalusi pidada ebajumalateks. On ka usundeid, kus jumalaid on mitu ja igaüks seisab mingi kindla valdkonna eest, nt viljakusejumal. Jüngrid- Jeesuse õpilane. Tavaliselt nimetatakse jüngriteks 12 meest, kelle Jeesus välja valis ning kes said õiguse jutlustada ristiusku ja ravida. Jüngrid olid Siimon

Ajalugu
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaalingute. Kunstiga üritati väljendada

10.klassi ajalugu
thumbnail
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 ­ 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu ­ purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e

Ajalugu




Kommentaarid (2)

mennu98 profiilipilt
Merilin Raidmets: liiga vähe infot 50 punkti eest -.-
15:44 07-01-2013
suslike profiilipilt
suslike: täiesti mõtetu
18:25 08-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun