Isanda- ja orjamoraal “Jumal on surnud” Moraal Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed arvavad end olevat väärtuste mõõdupuud. Kristlik moraal Nietzsche arvates väljendab see orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: 1. Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. 2. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. “Jumal on surnud” Kuulutas,et usk jumalasse ei juhi enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi.
väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus
22.05.10 see, mida me näeme ning kust saame õppida. Paremas käes hoiab ta ,,Eetikat", kus ta on võtnud seisukoha, et intellektuaalne aktiivsus suurendab meie õnnetunnet see sümbol sobib hästi raamatukoguruumi otstarbega. Mõlemad mehed näivad tulevat mööda kiriku pealöövi ja lähenevat kõrgemale tõele, mis asub vastasseina freskol kujutatud kristlikul altaril. Platonist vasakule jääb rohelisse riietatud ning külgvaates asetsev Sokrates, kes ajab end ümbritsevate inimestega juttu ning loendab sõrmedel numbreid. Temast allpool, vasakus nurgas on Pythagoras, kes teeb märkmeid oma tahvli järgi, kus on kirjas tema harmooniaideede formuleering ja noodid: numbrid kuus, kaheksa, üheksa ja kaksteist on ühendatud joontega, mis märgivad intervalle oktaav, kvint ja kvant.
ja araabia käsikirja ning tegi katseid keemia ja füüsika valdkonnas. Gutenberg avastas trükikunsti ning sellega kaasnes trükikunsti levik Keskajal. Leonardo da Vinci on kuulus kunstnik, leiutaja, arhitekt ja tundis huvi looduse vastu. Roger Bacon, Gutenberg ja Leonardo da Vinci KUNST:Romaanija Gooti kunst 10. sajandil tekkis romaani stiil LääneEuroopas 12.sajandi algul tekkis PõhjaPrantsusmaal gooti stiil. Kristlikul kirikul on rohkesti funktsioone: pidi mahutama ära suure rahvahulga, pidi hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest ning pidi olema tugev ja mõjukas nii seest kui väljastpoolt Võrdlus: Romaani ja gooti stiil Romaani stiil Gooti stiil Ümarkaared, lihtne, Teravkaared, roidvõlv naljakad, väikeste tugikaar,tugipiit, vitraaz
Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate 1 Laar, M. 2005, Tallinn. Linnulennul Eesti ajaloost. 2Mägi, M. 2003, Tallinn. Eesti aastal 1200. 3Mäesalu, A. Lukas, T. Laur, M. Tannberg, T. 1997, Tallinn. Eesti ajalugu I. 4Vahtre, L. 2000, Tallinn. Eesti kultuuri ajalugu. tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta. Käsitletaval perioodil maeti kristlasi
Toomkapiitlite kõrval kujunesid hariduskolleteks ka kloostrid. 13. sajandi lõpul dominiiklaste kooli lektorina tegutsenud Mauritius oli oma üldstuudiumi teinud Kölnis keskaja ühe kuulsaima õpetlase Albertus Magnuse käe all ja täiendanud end ka Pariisis. 15. sajandi lõpust on pärit mõningad eestikeelsed märkmed kloostri raamatukogus hoitud käsikirja serval. See võib kajastada 1422. aasta maapäeva otsust laiendada eesti keele kasutamist jumalateenistustel ja laste kristlikul õpetamisel. 16. sajandi algusest on säilinud esimese eestikeelse pikema tekstina mõnede palvete ja usutunnistuse kohmakad tõlked. 15. sajandil pidasid dominiiklased oma kirikus ka eestikeelseid jutlusi. 1 13. sajandi ehitistes võib täheldada romaani stiili segunemist gootikaga. Gooti katedraalid muutusid hiiglaslike skelettide sarnasteks. Tornid ja löövid muutusid kõrgemaks, sambad
silmakirjalik, ta ka ise saab aru oma võltslusest, püüeldes väärtuste poole mida sõnades eitatakse. Jumal on surnud. "Mis on hea? - Kõik, mis suurendab inimeses võimutunnet, võimutahet, võimu ennast. Mis on halb? - Kõik, mis tuleneb nõrkusest. Mis on õnn? - Kasvava võimu tunne, vastupanu ületamise tunne." "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: Kristlus propageerib ligimesearmastust ja kaastunnet. Kristlus propageerib kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche järgi tunnistust inimväärikuse puudumisest: Tuntud on tema saksavaenulikkus, kuigi teda on hiljem püütud rakendada fashismi vankri ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks.
võimuasutuste hierarhia. 37. Millised on liberalismile, konservatismile ja sotsiaaldemokraatiale omased tunnused? Liberalism- ülim väärtus on indiviidi vabadus. Indiviidile peab olema loodud maksimaalne tegevusvabadus. Riigi roll vabaduse kindlustamises seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemi abil. Vabaturumajandus, riigi mitte sekkumine majandusse. Riik ei peaks tegelema sotsiaalprogrammidega. Konservatism- Ühiskond tugineb traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil. Hindavad kollektiivi, kuid sotsiaalsete erinevuste säilitamist. Majanduselt on riigi sekkumise vastu, mõõdukate maksude ja eraomanduse poolt. Kaitsevad rahvuslike huve. Sotsiaaldemokraatia- Pooldavad majanduse riigistamist, rikkuse võrdset jagamist inimeste vahel. Keskne väärtus on võrdsus. Võrdsete võimaluste loomine kõigile. Majanduses pooldavad segamajandust, kus riiklikul sektoril on kaalukas osa. Valitsus reguleerib majandust, põhiliselt maksudega
Kirjand, essee Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Õigesti elatud elu. Mõistatus peaaegu sama suur, kui elu mõte. Siiski, kristlikul kultuuriruumil on läbi aegade suhteliselt hea aimdus olnud, missugune peaks olema õigesti elatud elu. Moosese kümme (nägemust) käsku piiritlevad selgesti, kuidas inimene ei tohiks elada. Neist kümnest keelust on siiski võimalik tuletada juhtnööre, kuidas peaks elama. Õigestielatud elu on aus elu: mitte tappa, varastada, ega petta on enesestmõistetav. Kogu ühiskond põhineb laiemal määral sellel, et indiviid taotleb taolise aususe poole. Samuti näib mõistilk elada moraalselt
Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: "Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine.
4 · Kontenar riik ei peaks sekkuma, erastamine, riigiül. maj.poliitikaga tagada stabiilne maj. · Kensianistid riik peaks sekkuma maj. · Konservatiivid kodumaise turu kaitse, kaitsetollid · Liberaalid erastada · Sotsiaalid võrdsus, peale maksmine, maj. Kontroll · Tänapäeval riik sekkub maj. maksude kaudu, et tagada heaoluriik Konservatism · Liberalismi vastand · Tuginev traditsioonidel, rahvuslusel ja kristlikul moraalil · Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud
harmooniliseks. Stoikute ettemääratuseõpetus tundus juba paljudele nende kaasaegsetele liiga äärmuslik, nii et nende kohta tekkisid anekdoodid. Üks neist jutustab, kuidas üks stoikust filosoof tabas oma orja enda tagant varastamast. Ori põhjendas oma teguviisi sellega, et tema vargus oli saatuse poolt ette määratud. Seepeale laskis peremees orjale vitsu anda, öeldes, et ta teeb seda, kuna ka see on saatuse poolt ette määratud. Kristlikul ajajärgul vaidlesid usuteadlased ja filosoofid selle üle, kas ja kuivõrd jätab Jumala tahe ruumi inimese tahtele ja võimalusele teha valikuid. Uusajal astus Jumala kohale jumalanna «emake loodus» , aga see ei muutnud probleemi sisuliselt. Nüüd sõnastati vaid küsimus teisiti: kui palju on inimese elus looduse poolt kaasa antud ja kui palju saab inimene oma elu ise kujundada? Juba vanad kreeklased teadsid, kui palju kujundab inimese iseloomu kasvatus ja haridus
põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid? *Millised sõnaliigid keeles on? 6. Keskaeg: ladina keele ja grammatikaõpetuse positsioon ühiskonnas, skolastikute käsitlus keelest (tähenduse ja referentsi vastandus, lause aktsepteeritavus ja selle põhjused, keeleuniversaalide põhjused) Keskaeg - 500AD - 1500 AD, suur mõju ladina keelel ja kristlikul maailmapildil. 7 vaba teadust: triivium (grammatika, loogika, retoorika) ja kvadriivium (muusika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia). Grammatika oli keskaegse hariduse alustala. Säilinud ladina grammatikatest paistab, et tegelikult õpetatav keel oli ikkagi tolleaegne teadusladina keel, mitte klassikaline. Keeleteaduslik teooria arenes skolastikute perioodil 1100-1500. Praktilise ladina keele grammatika kõrvale tekkisid spekulatiivsed grammatikad, mis
KGB koostöö Stasiga rahvusvahelisel tasandil oli samuti tihedam kui teiste Ida- Euroopa julgeolekuteenistustega. KGB side rahvusvaheliste terroriorganisatsioonidega kulges sageli SDV kaudu. 1970. aastatel paranesid NSV Liidu ja lääneriikide suhted. Visiidid: 1971 Breznev Prantsusmaal, 1972 ja 1974 Nixon NSV Liidus, 1973 Breznev USAs ja Saksa LVs. Religioon SDV-s oli erinevaid kogukondi. Suurim roll oli kristlikul kirikul, kuid tähtsad oli ka reformeeritud evangeeliumi kirik ja rooma-katoliku kirik. Ligi 85% elanikest olid evangelistid, 10% kristlased ja 5% oli protestandid. Vaatamata usuvabadusele üritas riik erinevate meetoditega kirikumõju vähendada ja eriti noori inimesi kirikust võõrutada. Kõige teravam poliitika kiriku vastu oli 1950. aastal, mis tipnes 1953. aastal Noortekoguduse keelustamisega. Sellest tulenes ulatuslik koolijuhtkondade vahetus ja hulgaline vahistamine
eest oli ette nähtud karistus. Nii Eesti kui ka teiste läänemeresoomlaste folklooris leidub pealegi viiteid tõenäoliselt varasemale kosja- või kaasa valimise kombestikule, kus initsiatiiv kuulus hoopis neidudele. Veel möödunud sajandil käisid naised ka ise kosjas, siis küll juba eeskätt juhtudel, kui tegemist oli kas talu pärijanna või lesega. Ilmselt polnud abielu muinasajal kaugeltki nii püsiv, kui kristlikul keskajal. Vähemalt viikingiaegses Skandinaavias oli see kergesti lahutatav nii mehe kui ka naise algatusel. Riietus ja ehted Ehted Sellest, milliseid rõivaid ja ehteid muinasaja lõpu eestlased kandsid, saame mõningase ettekujutuse üksnes kalmeleidude põhjal. Tuleb seepärast meeles pidada, et tegelikult teame me üksnes seda, millises riietuses inimesed maeti, mitte kuidas nad eluajal rõivastatud olid. Ka matuserüüde osas pole pilt kuigi täielik. Põhjuseks on
antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, vaenuõhkkonna tekitamine poliitiliste vaenlaste otsimise, avaliku hukkamõistu ja jälitamisega. Pärast Esimest maailmasõda nähti fasismis alternatiivset majandusstrateegiat sotsialismile ja ametiühingute võimule ning ühtlasi ka kapitalismile. Fasism õigustas nõrgemate hävitamist, sest lähtus teooriast, et ellu jäävad kõige paremini kohastunud, niisamuti heideti kõrvale kristlikul moraalil ja eetikal põhinevad traditsioonilised sotsiaalsed väärtused. Fasistlikku parteid juhtis absoluutne liider, kes saavutas isikukultuse staatuse.3 Ajalugu Poliitiline liikumine fasistliku diktatuuri kehtestamiseks tekkis pärast I maailmasõda. 3 Lee 2002: 33 4 Kohalikest oludest sõltuvalt omandas fasism eri maades erineva kuju. Fasistlik liikumine tekkis 1919. aastal Itaalias, kus Mussolini moodustas Fascio di Combattimento (`Võitlusliit')
annab selle käest seda rõõmsama südamega, et tallelepanemine võiks teda häbistada.” 19 Ometi hakkab tolleaegses ühiskonnas järjest rohkem võimust võtma raha, kuigi seda peeti esialgu linnaelanikele ja talupoegadele omaseks nähtuseks ning selle kasutamisest püüti hoiduda. Raha muutus eluliselt väga oluliseks. Selle puudumisel ei suudetud säilitada oma kuulsust ega ka kohta rüütlite seas. Templirüütlite olemus Rüütlid eksisteerisid sügaval kristlikul ajal ning nende üheks ülesandeks oli levitada oma sõjaretkedel ristiusku. Templirüütel oli koondportree nii mungast kui ka rüütlist. Keskaegses ühiskonnas tunti palju muret pattude ja hinge pärast, seetõttu ei olnud paljud kirikumehed algselt nõus liitma omavahel vaimulikku pühendumust ja füüsilist võitlust lahingutes. 20 Templirüütlid pühendasid kogu oma elu jumalateenimisele ning sellega seoses andsid nad ka mungatõotuse
enam inimeste käitumist. Usk jumalasse on muutunud vaid väliseks, formaalseks. Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi. Kes neid loob? ■ kristlik moraal- “enda orjusesse andmine, enda sandistamine”, Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjamoraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kristlikul moraalil on kaks tunnusjoont, mis väljendavad tema orjalikkust: ■ kristliku moraali kaks tunnusjoont: 1)ligimesearmastus 2)kurjaga mitte vastamine( see on tema arvates argus, kuigi nimetatakse vooruseks) ■ “Nõrgad ja edutud peavad hukkuma - see on meie inimarmastuse esimene seisukoht. Ja me peame neid aitama selles” 14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970)
Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks. Eksitajateks metsas on metsa surnud või metsa uputatud inimesed. Metshaldja nime ei võinud mainida = otsene väljakutsumine. Kui metsa mindi tehti tõiv (side või pärg). NÄKK – näki kuju sõltub sellest, keda ta vette püüab meelitada. Näkk kunagi ei või esineda haugina, lambana ja piiblina
Alfast (evolutsiooni lähtepunkt) viib telg omegasse (Jumal). See telg on inimene, teele jääb kosmogenees, biogenees ja noogenees. Tunnus: mateeria kasvava kompleksuse seadus. Toimib ilma jumaliku loomisaktita. A. Toynbee briti ajaloofiloseoof. Uurib inimkonna kultuuri ajalugu. Teosed ,,History of the World", ,,War and civilization". Lokaalsete tsivilisatsioonide tsüklilise arengu pooldaja. Kokku 21 kõrgkultuuri, mõjutavad teineteist. Alles on 5. tähtsaim mõju lääne kristlikul kultuuril. Kultuuri tõusu eeldus on loominguline jõud. Ta on kriitiline tehnika arengu suhtes, inimene käib alla. Kultuuri alus on jumalik plaan. Ajalugu sõltub loomingulise vähemuse vabadest otsustest, ta rõhutab isiksuse rolli ajaloos. On takistatud (kastisüsteem jne) ning kasvavad (vaimne loomingulisus) kultuurid. Käib alla kui vähemus kaotab loovuse aga mitte võimu. 17. Uusvasakpoolsed ja uusparempoolsed Uusvasakpoolsed H. Marcuse. Ta alusideoloogia on uusmarksism
kooliõpikud, Koidula asjad, ,,Kalevipoeg", Kr ,,Eestirahva Ennemuistsed jutud", Pärna ,,Oma tuba, oma luba", Suburgi ,,Liina", Seltsid: EKmS, Eesti Põllumeeste Selts, Karskusseltsid, Tuletõrjeseltsid, Näiteringid üle kogu maa, Kanepi puhkpilliorkester oli väga pro, ,,Vanemuise" selts, Aleksandrikooli komitee... Eestlaste esiaja kontseptsiooni kujunemine (konstrueerimine): · baltisaksa kontseptsioon Pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus. Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende niigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega. Teisisõnu, eestlane osales ajaloos sel määral, mil määral ta osales saksa koloniaalajaloos ning oma isiklikud ajalootaotlused hülgas
See avatakt määras järgneva ajalookirjutuse ideoloogia terveteks sajanditeks: punase niidina läbib seda usk kristlikku ettehooldusesse ja saksa ristirüütlite algatatud hingepuhastusaktsiooni põhimõttelisse õigsusse. Balti ajalookirjutuse juhtmõtteks saab: pimedast patuelust kristliku puhastustule kaudu kirkama tuleviku poole. Sellest tuleneb ka suhtumine pärisrahvasse. 15 Baltisaksa kristlikul ettehooldusel rajaneva ajaloo tunnuseks saab tema põhimõtteline ühesuunalisus ja lineaarsus. (Seda hoolimata Henriku enda kalduvusest korduseid näha.) "Loomuldasa ja vaikimisi oli see esmajoones saksa või ajutiselt mõne teise kristliku kolonisatsioonirahva edusammude ajalugu, kus eestlaste positiivne roll sai olla vaid pöördvõrdelises sõltuvuses nende nigi üha nõrgenevate iseolemispüüetega." (Vrdl mimikri.)
Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu. Kõik rüütlid ei pidanud muidugi kloostrisse minema. Kristlikul rüütliseisusel oli täita suur ülesanne: vaeste-pauperes kaitsmine ja rahu-pax hoidmine. „Jumala asja eesti võidelda“ jutustasid Odo ja tema järeltulijad rüütlitele. Odo nimetas õpetuse, mis viis ülemaailmse tülini paavsti ja kiriku, kiriku ja riig vahel. Iga rünne tehingu vastu oli ürgpatt, sest karistusvormelid ähvardasid põrguga.10
Neilt nõiti vaikimiskäsu täitmist, täpsust ja ühiselu. Reformiti ka teisi kloostreid. Kujunes välja kõiki kloostreid hõlmav tsentralistli olukord. Oli vaid üks abt, Clunys. Kõik kloostrid allusid talle. Cluny klooster muutus ilmalikuks suurvõimuks. Niikaugele oli jõutud, kuna klooster ja tema põhikord oli aadeliku iseloomuga. Clynist kujunes Euroopa aadli kasvataja. Cluny edu põhines Õhtumaa aadli kasvatamisel ja hooldamisel. Odo õpetuse järgi oli klooster samm taeva poole. Kristlikul rüütlil pidi olema suursugune päritolu. Kõik rüütlid ei pidanud muidugi kloostrisse minema. Kristlikul rüütliseisusel oli täita suur ülesanne: vaeste-pauperes kaitsmine ja rahu- pax hoidmine. „Jumala asja eesti võidelda“ jutustasid Odo ja tema järeltulijad rüütlitele. Odo nimetas õpetuse, mis viis ülemaailmse tülini paavsti ja kiriku, kiriku ja riig vahel. Iga rünne tehingu vastu oli ürgpatt, sest karistusvormelid ähvardasid põrguga.10.saj vapustuse tagajär
nõudmistes ja õpetuse kirjeldused. Peamine hool laste kõlbelise kasvatamise eest lasus emal, kuna isa aja võtavad reisid ja muud ühiskondlikud ülesanded. Uute väärtustena hakkavad domineerima kloostrite õpetavad väärtused. Seitsmeks vooruseks peetakse usku, armastust, lootust, õiglust, mõõdukust, tugevust ja ettevaatlikkust. Seitsmeks surmapatuks aga kõlblusetust, prassimist, upsakust, viha, laiskust, ihnsust ja kadedust. Kristlikul pedagoogikal oli õppekasvatus tegevuses oma eriline orientatsioonide skaala-vaimu rõhutamine, kasvatus usu kaudu. Kristust vaadeldi kui pedagoogi ja samal ajal kui isa ja kui kasvatatava käendajat. Kasvatus oli Kristuse jäljendamine nii õpetajate kui õpilaste poolt. Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine. Keskaegse hariduse eesmärk oli eelkõige õpetada hirmu tundma. Õpetamine jagunes kahele tasandile: esimesel oli kõik see, mis puutus maisesse maailma, teisel see,
isiklikke huve järgivaks (Beck ja Beck-Gernsheim 2002). Selle kõrval on tähtis sekulariseerumine ehk ilmalikustumine, koos millega on vähenenud kristlikul 11 Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring 2006 maailmapildil põhinevate moraalinormide olulisus. (Ibd: 3) Eestis algas see nõukogude okupatsiooniga, mille vältel kõik religioosne oli põlu all. Vaba kooselu levikut erinevates riikides saab hinnata rahvaloenduste, küsitlusuuringute ja (nt Rootsi ja Norra puhul) registriandmete alusel. Euroopa Sotsiaaluuringu 2006. aasta küsitluses
· kirikust vabanenud koha täidab riik Niccolo Machiavelli (1469 1527).Tema raamatud avaldati alles pärast surma. Principe (Valitseja); Dell'arte della guerra (Sõjakunst). Oma teostes käsitles võimu võtmise, säilitamise ja tugevdamise viise ning selgitas detailselt sõjalise jõu kasutamist. Ta asendas predestinatsiooni ajaloo seaduspärasuse ja paratamatuse ideega. Jõudis ajalugu uurides järeldusele, et poliitiline tegevus ei rajane kristlikul moraalil, vaid jõul ja kasusaamisel. Temast alates ei ole poliitikateaduse keskne mõiste enam üldine hüve, vaid riik. Riigi all mõistab valitsemis- ja alluvussuhteid, mis on rajatud seadustele ja korrapärasele õigusemõistmisele. Tuletas riigivormid ühiskonnas konkureerivate jõudude vahekorrast isevalitsus, väheste valitsus ja kogu rahva valitsus. Makjavellism on saanud vahendeid mitte valiva poliitika sünonüümiks. Jean Bodin (1530 1596) oli Prantsuse filosoof ja jurist
Ideoloogia korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi; ideoloogia üks liik on poliitiline ideoloogia, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele 13. oska seletada olulisemaid parem ja vasakpoolseid ideoloogiavorme? Mida uut on toonud moodne vasak- ja parempoolsus? Parempoolsed Liberalism indiviidi vabadus. Vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minimaalne riigi sekkumine, Konservatism tugineb traditsioonidel, rahvuslusel, kristlikul moraalil. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist. Majanduses riigisekkumise vastu, eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali Sotsiaalses heaolus on esmatähtsad suguvõsadm naaberkonnad, kirikukogudused, seltsid ja tööandjad. Vasakpoolsed Sotsiaaldemokraatia võrdsed võimalused kõigile, sega majandus, valitsus reguleerib
sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte kristlikul moraalil (mis iseenesest on tähtis eetiline kategooria), vaid jõul ja kasusaamisel. "Saatus on selle poolt, kellel on parem armee, õigus rajaneb jõul", ütles N.Machiavelli.. N. Machiavellist alates poliitikateaduse keskseks mõisteks sai olla ainult riik, mis tähendas valitsemis-ja alluvussuhteid rajatud seadustele ja korrapärasusele õigusemõistmisele. Riigivormid tuletas Machiavelli ühiskonnas konkureerivate ja võitlevate jõudude
austavad samu jumalaid, lihtsalt eri nimede all: HERODOTOS Egiptuse, TACITUS germaani jumalaid. Religiosus (f. religiosa) religioosne, sõna, mida kasutati seoses mingite isikute ja paikadega, näiteks preestrite, keisrite, templitega. Roomlased kasutasid ka mõistet superstitio (ebausk). Tekstides kasutatakse seda hilisemal ajajärgul mõnede religioonide kohta (esialgu Isise kultus, mille vastu Roomas oldi, sest see võis toetada Egiptuse vastupanuliikumist impeeriumile). Kristlikul ajajärgul võetakse mõiste religio omaks, kasutades seda ka mittekristlike usundite puhul, aga sel juhul mitmuses. Ainsuses kasutatakse seda kristluse kohta. Kristluse kohta kasutatakse erinevaid omadussõnu, et seda teistele usunditele vastandada: nostra religio, AUGUSTINUS: vera religio (tõeline). Üldiselt kasutatakse teiste usundite kohta siiski halvustavaid väljendeid nagu superstitio, idololatria (puuslike teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel
Kunagine klassikaline kirjandus läks taaskasutusse kristlike ideede vormina. 4. sajandi ladinakeelne kirjandus, olgu siis kummal religioossel-poliitilisel poolel tahes, oli olemuselt pigem pragmaatilis-tseremoniaalne kui esteetiline. Teoseid kirjutati, anti uuesti välja ja tõlgiti kindla ideoloogilise eesmärgiga. Näiteks ilmus Hieronymuse Piibli-tõlge paljude käibel olevate vulgata-variantide asendajana kristlikul poolel; Prudentiuse (348 pärast 405) hümnid kristlike pühakute võidust paganlike üle pidid asendama Horatiuse oode, millest paljud olid paganlike kangelaste ülistamiseks-mäletamiseks. 5. sajandi lõpuga kadus ladinakeelne kirjandus klassikalises tähenduses, sest ka ladina keel oli viimaste sajandite jooksul niivõrd muutunud, et see ei olnud enam elav kirjanduskeel, mida oleksid mõistnud Cicero või Vergilius
Passioners energilised juhid, kellel on võime suunata ja mõjutada inimesi ja korda saata suuritegusid. Revulutsiooni algataja. Subpassioners pole kontakti, ei ole aktiivsed, aga on kergesti mõjutatavad passioneride poolt, neid saab kasutada revolutsiooni elluviimisel. Huntingtoni järgi üheksa tsivilisatsiooni: aafrika, buda, hiina, hindu, islami, jaapani, ladina-ameerika, lääne, (vene) õigeusu (ortodoksi) tsivilisatsioon Lääne tsivilisatsioon Põhineb kristlikul religioonil. Sünniasukoht: Kesk Euroopa. Siia kuuluvad Euroopa, USA, Austraalia, Uus-Meremaa. Erineb teistes tsivilisatsioonidest, sest peamiselt valitseb demokraatia, inimõiguste tagamine. Mitmed tseremooniad pärinevad paganliksest kommetest. NT aastavahetus. Judaism ehk juutlus, vanim tänapäeva monoteistlik religioon, mis tugineb Toorale, tekkis II eKr.Mooses oli heebrea hõimude ühendaja. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Praegu ligi 20mil uskujat
Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest, juba paganliku templi vara oli rooma õiguse järgi käibest välistatud. Vara (eelkõige maavaldused), mille kirik oli endale kord juba saanud, oli võõrandamatu. Samas kontrollis riik kiriku varade kasutamist, vähemalt esialgu. Seega võiks rääkida ka vara kontsentreerimise funktsioonist. 2.4. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop (paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Siinkohal on sobilik mainida "Constantinuse kingitust," mille kohaselt olevat Constantinus Suur pealinna üleviimisel Konstantinoopolisse kinkinud paavst Silvester I nii vaimuliku kui ilmaliku võimu Lääne-Rooma riigis. Olgugi, et ürik tekitati alles 750-850.a. sobis see tugevdamaks arusaama Roomast kui (kristliku) maailma keskusest
Liiga väike olevus ei saa olla ilus, sest teda vaadatakse lühikese aja jooksul. Ka liga suur pole ilus, sest teda ei saa vaadelda ühe korraga. Võrdleb esemeid inimesega, inimese ilu on tema teoorias ilu mõõdupuuks. Inimesega võrreldes ei tohi asi ülemäärane olla. Inimene saab ilu kriteeriumiks, kaasaegne seisukoht. · Platon: ilu kuulub ideederiiki, st tõelise tegelikkuse maailma, on inimesele tabatav ainult mõttetegevuse kaudu · Kristlikul keskajal oli ilu-mõiste seotud Jumalaga, tema valguse ja sära kehastusega · Renessansiajal hakati ilu seostama järjest rohkem loodusega ja kunstiteosega. Tähtsustus ka kunstniku roll, kes toob oma sisemusest esile (jumaliku) ilu. · Prantsuse klassitsim pidas ilusaks vaid kunstlikku /elegantset ilu (aiad, pargid) · Valgustusajastul rõhutati ilu looduslikku päritolu, kuid oluline oli ka kunstnikku rollm
Seega ei tarvitsenud neisse suhtuda kui ketseritesse, kuid kristliku riigi probleemid nendega jäid püsima. Heategevus- ja hoolitsemisfunktsioon Riigikirikuna täitis ristikirik ka muid funktsioone - haigete, orbude hoolekanne jne. Suuresti just sel eesmärgilannetati kirikule palju varasid. Riigikiriku vara väljus traditsiooni kohaselt tsiviilkäibest. Kontinuiteedi ja legitimeerimisfunktsioon Kirik andis Roomale kui maailma keskpunktile uue kristlikul põhjal rajaneva legitiimsuse. Rooma piiskop(paavst) tuletas oma eriseisundi võrreldes teiste piiskoppidega apostel Peetruse ametisse määramisest Roomasse. Kirik ja õigus Algselt alamkihtide seas levinud kristlus sai arenedes ja muutudes järjest enam ka haritud rahvakihtidepärusmaaks, seda eriti 3/4.saj. Sel perioodil olid haritud kihtide seas olulisel kohal juristid ja retoorikud. Haritud juriste haarates allutab
-) Alates 1921 aastast töötas ta väga ulatusliku inimkonna kultuuriarengu käsitluse kallal. -) Teosed: *) History of the World (12 volumes, 1925-1961); *) War and Civilization (1951). -) Ta käsitles ajalugu kui erinevate kultuuride arengu ajalugu, mis üksteist mõjutavad. -) 21.kõrgkultuurist, mis 6000 aasta jooksul on eksisteerinud, on säilinud vaid 5. -) Kõige määravam mõju on olnud lääne-kristlikul kultuuril. Kõik kultuurilised arengud rajanevad ta arvates situatsioonidest tingitud väljakutsetel (challenges) ja spetsiifilistel vastustel (responses). -) Teatud kultuuri tõusu eelduseks on mingist juhtivast isiksusest lähtuv "loominguline elan", see on sarnane Bergsoni "elan vital"ile. -) Erinevalt Spenglerist eitas ta paratamatut allakäiku. Kuid tsivilisatsioonide langemine on ka tema käsitluses tingitud elu igavesest rütmist, kuid ette võib tulla ka juhuslikku taaselustumist.
Vesi oli keisrite kingitus roomlastele. Kaeve oli palju, et ei peaks kvartalis minema kaugele, ilustati skulptuuridega. Vesi võidi eriliste teenete puhul juhtida eramajadesse, villadesse. Olevat lokanud veevarastamine- ametnikule maksti altkäemaksu, akveduktile tehti piraatjuhe, mis suunati majja. Väga tüüpiline kuritegu. Roomas sama levinud, kui prantsusmaal kuni revolutsiooniga soolaga seotud kuriteod. Veepuudust roomas ei olnud. On välja arvutatud, et roomas keisririigi 1 kristlikul sajandil, 992 200 m3 päevas tarvitati vett, tunduvalt suurem, kui tänapäeva miljonilinnas, sinna ei ole arvestatud varastatud vett. Kaevud purskaevutaolised, olid kasulikud tulekahju korral. Kanalisatsioon- algselt pärineb trenaaźisüsteemist. Küngaste vahel oli soine, väga varakult pidi kuivendama. Foorum oli soine, jõgi Murcia, sealt juhiti kraavidega vesi ära. Saab alguse esialgne kanalisatsioonissüsteem. Algselt lahtised kraavid, hiljem kan
Viikingiaegses Rootsis seostuvadki ristikujulised ripatsid ülekaalukalt naiste matustega, mistõttu on oletatud naiste olulist rolli sealse ühiskonna järk-järgulises kristianiseerumises. Kristlik matmisviis Ristripatseid leitakse enamasti matustest, mis kõigi muude näitajate poolest on paganlikud, osutades seega, et maetu oli jäänud siiski seotuks oma ühiskonnas valitsevate tõekspidamistega. "Täielikult" ristitud inimeste jaoks oli ülimalt oluline saada maetud kristlikul moel, kuna üksnes see avas võimaluse surmajärgseks igaveseks eluks. Esmatähtis on sealjuures võimalus saada maetud pühitsetud maale, s. o. kirikut või kabelit ümbritsevale surnuaiale. See on ka üks olulisemaid põhjusi, miks ristiusu vastuvõtnud üritavad võimalikult kiiresti püstitada kabelit või isegi kirikut. Lisaks iseloomustab kristlikku matmisviisi matmine põletamata, peaga lääne suunas ning ilma panusteta
oli osa inimesest), kristlastele oli see kõige tõsisemaks patuks. Kristlaste põhivoorusteks olid alandlikkus ja kuuletumine Jumala käskudele. Inimene ei tohi olla enam enesekeskne, vaid peab keskenduma Jumalale. Vana-Kreekas ülistati egoismi (mitte radikaalse omakasu või omahuvi vormis, vaid inimese hea elu hästikorraldatud inimeste ühiskonnas), kristluses altruismi. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi
Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud. Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks. Kirik omalt poolt nõudis kristlastelt kuuletumist maisele võimule. Kristliku keisri kohuseks sai õige usu kaitsmine. Milaano piiskop Ambrosius taotles 4. sajandi lõpus kiriku autonoomiat vaimsetes asjades. Ta lõi
(Isandate moraali järgi aga just nimelt hea inimene on võimeline tekitama hirmu halb aga ainult põlgust.) Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võibolla ka veidi rumal. See, mida tänapäeval nimetatakse heaks, tuleneb karilooma instinktist. Euroopas on moraaliks kariloomade moraal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks tunnusjoont on kristlikul moraalil, mis väljendavad tema orjalikkust. Esiteks propageerib kristlus ligimesearmastust ja kaastunnet ning teiseks, kurjale kurjaga mittevastamist. Mõlemad annavad Nietzsche arvates tunnistust inimväärikuse puudumisest: Kristlik usk on otsast otsani ohvrite toomine: oma vabaduse, uhkuse, enesekindluse ohverdamine, enda orjusesse andmine, enese sandistamine. Nietzsche, Friedrich 1996 Ecce Homo Commentary on The Birth of Tragedy
roiskuda ja muutuda Halvaks. See ilmselgelt kinnitab mu hereetilisi vaateid." (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:191) Jung väidab edasi, et kui öeldakse, nagu valitseks Jumal Saatana üle, siis katoliikliku teooria kohaselt ta valitseb järelikult eimillegi üle. Samuti küsib Jung, miks Jumala loodud kõige ilusam ingel Lutsifer siiski nii kergesti halvale teele kippus ning kuidas looja kätetöö iseloomustab loojat ennast. (ibid) Antud küsimustele on kristlikul dogmaatikal ilmselgelt raske vastata, kuid antud teema arendamise kontekstis on need ootuspärased. Oma vastukirjas alustab White sellega, et vaidleb pikalt vastu, nagu saaks sõnu ,,hea" ja ,,kuri" käsitleda kui moraalseid hinnanguid. White kulutab palju ruumi tõestamaks, et need olevat omadussõnad või terminid. Hinnang peab tema arvates vältimatult sisaldama ka verbi. (LAMMERS&CUNNINGHAM 2008:201) Jääb arusaamatuks, mida sel juhul peale hakata
aitavad siirduda rituaalid. Räägitakse nn. üleminekuetappidest Ülesanne: Mõtlemiseks: Milliseid üleminekuetappidega seotud rituaale sinu elus on olnud ja mida on nad tähendanud? Soomlaste elutee (-kaare) etapid Vanal ajal jaotati soome laste elu viieks osaks: mitteinimese osa, imev inimene, varajane lapsepõlv, varajane noorus ja noorus. Laps sündis maailma mitteinimesena, endale ja keskkonnale ohtlikuna. Kristlikul ajal puhastas ristimine või palve lapse ja liitis ta ühiskonnaga. Katsikul käimine ja hambaraha maksmine viitas ühiskonna soovile võtta uus tulija omaks. Rinnast võõrutamise järel, oli 12aastane laps iseseisev isik. Kõndimine ja rääkimine tegid temast mänguealise. Varajane lapsepõlv ulatus 7aastani. Lapselt ei oodatud enne seda töö tegemist ja karistused olid leebed
annaabi.ee 
