eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt" keraamikas dekoratiivse elemendina kasutati mereelukaid või ornamentikat võrreldes egiptusega olid tööd palju plastilisemad ja maalilisemad Mükeene väljakaevamist alustas H.Schliemann 1864 otsides Homerose ,,Illias" tegevuspaiku ,,Mükeene lõviväravad" puuduvad originaalis eksisteerinud pead pead võisid olla mingist teisest materjalist (metallist)
Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5. Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide; 6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7. Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19) 8. Tõi ära Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D-e ja ajas märad ära. 9. Tõi amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hera pani amatsoonid arvama, et H tahab kuningannat röövida; nood tungisid H laevale kallale. H lõi Hippolyte maha, sai ka ülejäänud vihastest naistest jagu ja sai vöö kätte. 10
Vormilt olid nad proto- dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Lisaks proto-dooria sammastele on egiptuse ehituskunstile omased veel lootos-, papüüros- ja palmsambad, mis jäljendasid vastavaid taimi. Nii nagu Vana-Kreekas moodustusid sambad baasist, tüvesest ja kapiteelist. Uue riigi ajal - tänu poliitilisele võimsusele ja tihematele kultuurisidemetele - võetai Ees- Aasiast ja Kreetalt üle uusi elemente. Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Vana-Egiptuse kujutav kunst Kujutava kunstist esinesid skulptuur ning reljeefi- ja maalikunst. Kuna viimased kaks olid väga lähedased - reljeefid olid väga madalad ning värvilised ning allusid koos maaliga samadele stiiliseadustele - käsitletakse neid koos pinnakunstina.
Ka Zeus armastas Amaltheiat väga. Ühel päeval murdis Zeus kogematta Amaltheia sarve. Oma teo heastamiseks muutis noor jumal murtud sarve küllussarveks-sellest voolas välja kõik mida hing ihaldas. Zeus kasvas nägusaks, tugevaks ja vapraks. Vapruses ja tarkuses ei old kedagi temaga võrdset. Ühel päeval rääkis Kotkas Zeusile Kronosest. Kui kartmatu Zeus kuulis mis Kronos oli ta vendadega teinud otsustas ta, et Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Zeus lahkus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost. Titaan sai kohe aru kellega tegu ning lubas Zeusile, et ta aitab teda aga kõigepealt peab Zeus oma vennad vabastama, kes on veel ta isa kõhus. Okeanos palus oma tütrel Metisel-kes tundis kõiki maailma taimi, segada kokku jook, mis paneb Kronose oma lapsi välja oksendama. Zeus valas joogi kuldkruusi ning tal läks korda seda Kronosele pakkuda. Kronos oksendas kohe lapsed üksteise järel välja. Zeus aga
Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks
Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomineGeryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine Mõisted (*-tänapäevane tähendus, kuidas tekkis väljend) 1. Achilleuse kand*-Hilisema versiooni kohaselt kastis Thetis (ema) noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis
Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad
Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav,u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene,Trooja; u. 1600-1100.a eKr EGEUSE KULTUUR Rajatud palju suuri losse Suurim neist on Knossose palee Kreetal Kiviplokkidest kuivmüürina Sambad katuse ja talastiku toestamiseks KNOSSOS EGEUSE KULTUURIST Kreeta sambad. Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) Kreeta sammas Knossoses http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf PHAISTOSE LOSSI VAREMED EGEUSE KULTUURIST Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse. Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi. On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom. EGEUSE KULTUURIST Kreeta mehed kandsid lühikest niudepõlle, naistel olid aga sügava dekoltee ja volangidega pikad
paleeruumid. Põhiplaanid: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. Veevärk, kanalisatsioon,vannitoad ja basseinid, küttesüsteem.Ehitatud mördita,sidumata kividest.Rõdud ja galeriid,korruseid ühendavad laiad trepid.Puust värviliste mustritega sambad laienevad erandlikult alt üles, laeraskus neil ei tugine.Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas. Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast,enamasti hilisminoilisest.Värvid kirkad ja heledad: helesinine,valge,kollane,tumepunane,harva ka roheline,ka must.Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud,elav ja meeleline laad. Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad kaunistatud reljeefidega . Kreeta Hagia Triada leiud minoilise perioodi steatiidist anumad
Knossose paleest, mis ilmselt pärast mõnd katastroofi koos teiste residentsidega taastati ja mis tänu selle säilisid 15.sajandini. Sinna ajajärku kuulub ka keraamika 1 õitseng. Nooremast ajajärgust pärinevad seinamaalingud ja loodusvormidega kaunistatud keraamika. (4) Mükeene kaevandushaudatest on leitud suur hulk käsitöötooteid, relvi, kuldsõrmuseid, metallnõusid, ehteid, kuldmaske ja muud sellist, paljud neist on kindlasti Kreetalt sisse veetud. Need on ainsad tunnistajad varase Mükeene kunsti kohta. Arhitektuurisaavutused olid paleed, kuppelhauad, sildade ja tänavate rajamine. Säilinud on seinamaalid, pisiplastika ja suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid
Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1. minoiliseks ehk Minose kultuuri Kreeta saarel ja 2. Mükeene kultuuri Kreeka mandril. Kreeta kultuuri omapäraks olid lossid , milledest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Kreetalased kasutasid lineaarkirja, kuid ajaloolased ei saa seda allikana kasutada, sest seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele.Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga. Kreeka mandril said nüüd majandus- ja kultuurikeskusteks lossid , milledest tuntuim on Mükeene. Kreetast erinevalt oli kogu elu Kreekas kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule , mis väljendus selles, et paiknesid siinseteski lossides peale muude ruumide ka laod,töökojad ja kultusepaigad
Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu pöritoluga valguse kujutamine. Maneristlikus kompositsioonis laotub mõnikord pildil kujutatu üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu. Tänapäeva kuulsaim manerist. Pärit Kreetalt. Tihti loetakse kuuluvaks hispaania kunsti ajalukku. Loomingu lähtekoht veneetsia manerismis. Värvivalik toetab püüet tõusta kõrgemale igapäevasest kogemusest. ,,Krahv Orgazi haudapanek" 11. Kuhu ja kellele oli mõeldud enamik 15. Saj Madalmaadest loodud maalid? Madalmaade kunst oli linnakodanike teenistuses. Madalmaad olid sel ajal võõraste feodaalide mõju all. Jõukate kodanike koduseintele 12. Hieronymus Bosch, vennad Jan van Eyk ja Hubert van Eyk. Kirjelda nende elu, tööd.
Inetu, lombakas. Athena abikaasa. Hestia-Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine 9 muusat Kleio – ajaloo Urania – astronoomia Melpomene – tragöödia Thaleia – komöödia Terpsichore – tantsu Kalliope – eepilise luule Erato – armastusluule Polyhymnia – jumalatele määratud laulude
Õbluke noormees oli aga vihane, et arst koheselt ei tulnud kui teda kutsuti ja lubas mehe tappa lasta. Sinuhe aga märkas kohe, et poisi põsk oli paistes ja ta lubas kuninga Burraburiasi terveks teha. Tervendades kuninga lubas kuningas Sinuhel külastada tema lõbumaja. Samuti toimus Babüloonias 7 valekuninga päev, mil kuningaks sai Kaptah. Sel päeva kohtas Sinuhe Minead, kellesse ta armus. Minea oli pärit Kreetalt ning Sinuhe lubas naise kodumaale tagasi toimetada. Sinuhe riskis oma eluga, päästes Minea Babülooniast. Kreetale jõudes toimus Minea minek Pimedasse majja, mis kuulus Jumalale. Enne lahkumist purustasid Sinuhe ja Minea koos kannu, mis tähistas seda, et nad olid nüüd mees ja naine. Mineal oli lubatud peale ühte kuud Pimedast majast lahkuda. Minea läks Pimedasse majja Minotaurose saatel. Minotauros oli preester kes kandis kuldset härja pead
Athena abikaasa. Hestia (Vesta) Zeusi õde. Neitsilik jumalanna. Kodukoldejumalanna, kodu sümbol. · Heraklese 12 vägitegu Nemea lõvi tapmine Hydra-nimelise üheksa peaga koletise tapmine Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve elusalt kinni püüdmine Erymanthose mäel pesitseva suure metssea kinni püüdmine Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga Stymphalose lindude ära ajamine Minosele Poseidonilt kingitud ilusa sõnni ära toomine Kreetalt Traakia kuninga Diomedese inimsööja märade kätte saamine Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö ära toomine Geryoni kariloomade ära toomine Hesperiidide kuldsete õunte ära toomine Hadese kolme peaga koera Cerberose ära toomine · 9 muusat Kleio ajaloo Urania astronoomia Melpomene tragöödia Thaleia komöödia Terpsichore tantsu Kalliope eepilise luule Erato armastusluule
· Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid valitseja ja sõjapealik, ülemkihi moodustasid sõjaline kaaskond, otstarve majanduskeskus, usukeskus, valiseja võimukeskus, kindlustamata; usk võeti üle Kreetalt, sarnanes hilisemale panteonile; lõpp vapustused põhjustatud rahvaste rändest. · Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800 e.m.a; võeti kasutusele raud, väljaränne Väike- Aasiasse; seal oli tsivilisatsioonieelne arengutase, rahvaarv vähenes, kiri unustati, losse ei taastatud, lõppesid välissuhted, kolooniate rajamine; lõpp tsivilisatsiooni uus algus. · Tsivilisatsiooni uus tõus ehk Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.m.a; tegeleti põlluharimise ja
Hiina, Mongoolia, Jaapan, Põhja-Vietnam). - Hinayana väitis, et Buddha oli inimene, kes saavutas midagi imelist - Mahayana väitis, et Buddha oli jumal ja kogu kannatus oli mäng-show. · Budismi levik: India keiser Asalca saatis misjonärid Euroopasse budismi levitama. Sellest sai alguse budismi laiem levik. Indias endas sureb budism välja: see muutus liiga keeruliseks- jääb kloostriseinte vahele. Kreeka · Kreeka religioon sai alguse Kreetalt. Kreeklased mugavdasid selle endale ümber. · Kreeka religioon on kujunenud välismõjude all. · Sünteetiline religioon, mis koosneb erinevatest komponendiset ja on tekkinud pika aja jooksul. 02.11 Jaan Lahe Kreeta-Mükeene · Peapreestrinnaks oli naine, kunstis oli palju kujutatud naist, · Jumalate kohta on vähe teada, kuid palju on jumalannasid. · On leitud jumalannade kujusid. Mingil määral on esile toodud rindade rõhutamine-vb
edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre. Ariadne lahkus koos Theseusega Kreetalt, kuid noormees jättis magava Ariadne Naxose saarele. Viljakusjumal Dionysos hoolitses hüljatud, meeleheites neiu eest ja võttis ta endale naiseks. Ariadne pulmakink kroon tõsteti Põhjakrooni tähtkujuna taevasse. Ariadnest sai taimekasvujumalanna, keda Naxosel eriti austati. Teise müüdi kohaselt tahtis Theseus kuningatütre tänulikkusest Ateenasse kaasa võtta ning temaga abielluda, kuid Dia, hilisemal Naxose saarel, tappis jumalik kütitar Artemis neiu,
Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli tolle aja Korintoses loogiline ning kas ülalmainitud motiivil oli Korintose jaoks sümboolne tähendus. Antiik-Kreekas kasutati sellise sümboli kohta sõna σήμα; terminit kasutasid juba Homeros ja Hesiodos. Üksiku looma kujulised märgid kaunistasid minoilise ja Mükeene perioodi pitsateid. Selliseid pitsateid on leitud Peloponnesoselt, Kreetalt ja Küklaadidelt. Valjastatud tiivuline hobune Pegasose müüt Pegasos hüppas koos oma venna Chrysaoriga välja Medusa kehast, kui Perseus Medusa pea maha lõi. Korintose kuningapoeg, Eurynome ja Glaukose (või Poseidoni) poeg Bellerophontes ihaldas Pegasost endale. Ta läks Korintose targa Ephyra soovitusel Athena templisse ning heitis seal magama. Unes ilmus talle jumalanna, käes kuldne ese.
ja 5. Saj eKr. Kreeklaste alistumisega roomlaste ülemvõimule kaasnes olümpiamängude kordkorraline langus.(Olümpiamängud 1980: 8) 2. Olümpiamängude teke: müüdid ja legendid Olümpiatraditsioonide alguse kohta on käibel hulgaliselt legende ja müüte. Ühes pajatatakse, et mängudele panid aluse Idaiose Herakles ja tema 4 venda: Epimedes, Paeonaios, Iassos ja Akessidas. Nad treenisid truult Zeusi kuni täisealiseks saamiseni. Seejärel lahkusid vennad Kreetalt, kus nad seni elasid, ja asusid Olümpiasse Peloponnesose poolsaarel. Seal mõõtis Idaiose Herakles oma sammudega staadioni pikkuse ja korraldas vendade vahel võidujooksu. Võistlusi otsustati pidada iga viie aasta tagant sümboliseerides sellega viit venda. Teistel andmetel oli olümpiamängude looja hoopis teine Herakles: pooljumal, Zeusi isa ja Alkmene poeg, kes võitis Elise kuningat Augeiast. Rõõmu väljendamiseks kutsus ta kokku oma
ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud
kõrvetas. Surematu pea mattis Herakles suure kalju alla. 3) Herakles pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. Herakles jahtis aasta aega looma. 4) Püüda kinni suur metssiga. 5) Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga. Herakles juhtis kaks jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6) Stymphalose lindude ära ajamine. Heraklest aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, Herakles lasi nood maha. 7) Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8) Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. 9) Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis Herakles kuninganna ja tõi vöö) 10)Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon oli kolme kerega koletis) Töö käigus veeretas Herakles Vahemere lõppu kaks kaljut ehk Heraklese sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11)Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. Heraklest aitas Atlas, hesperiidide isa
Aristoteles põgeneb. Varajased teosed on dialoogid, neist on säilinud ainult fragmente. Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM'i. Kirjutiste arv ulatub sadadesse. Teaduslikud tööd: "Füüsika", "Taevast", "Meterolooga", "Looduslugu", "Hingest", jne. Esteetika alased tööd: "Retoorika", "Poeetika" Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika" Pärast Aristotelese surma jäid tema tööd u. 200 aastaks kadunuks, kuid õnneks need hiljem leiti Kreetalt. U. 500 a. p.Kr. tõlkis Boethius Aristotelese tööd ladina keelde. Kolm teaduste rühma: Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. Praktilised: eetika ja poliitika. Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem, seda kõrgem. Mida rakenduslikum, seda vähemväärtuslikum. Arustotelest nimetatakse loogika isaks. "Aristotelese loogika" tuleneb sellest.
Lõnga otsa kinnitasid nad labürindi ukselingi külge ja Ariadne jäi oma väljavalitut valutava südamega ootama, sest senini polnud ükski inimene labürindist elusana tagasi pöördunud. Oodata tuli tal kaua, sest kahevõitlus Theseuse ja Minotaurose vahel kestis pikki tunde. Lõpuks oli võidukas noormees labürindi uksel. Kujutage ette Ariadne rõõmu! Kiiruga päästsid nad seitse Ateena noormeest ja seitse neidu ja tõttasid sadamasse, et siis kõik koos Kreetalt kibekähku põgeneda. Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo. Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata. Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu,
viitena ülimale autoriteedile. 7. sajandil hakkas eelkõige Lesbose saarel arenema lüürika (kr. k lyrikos) lüüra saatel lauldav laul. Tunti nii monoodilist e soololaululist lüürikat ning koorilüürikat, mille puhul lüüra saatel laulmisele lisandus ka tants. Muusika ja tants on muidugi kadunud, tekstidki on enamasti säilinud vaid fragmentidena. Autoreid: Sappho 7./6. saj. vahetuselt, monoodilise lüürika autor: Tõtta Kreetalt mul, püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, 7 altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! Näed ka karget vett läbi sillerdamas okstest õunapuus, kogu paika roosid varje heitmas, lehtede veiklemisest rammestus roomab. Pindaros 6./5. sajandi vahetuse koorilüürika autor, kirjutanud muuhulgas ülistuslaule olümpia-, püütia jt mängude võitjate auks:
Allikas A III II aastatuhande vahetusel, mida loetakse üleminekuks varaselt keskmisele pronksiajale, arenesid Kreeta suuremad asulad lossikeskuseid ümbritsetavateks linnadeks. Kolm tähtsamat nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia kõik enamvähem saare keskosas. Kuna hilisemas Kreeka pärimuses kajastus Kreeta muistne hiilgus Knossose legendaarse kuninga Minose valitsusajana, siis on Kreetal puhkenud tsivilisatsioon tuntud Minose (või Minoilise) tsivilisatsiooni nime all. /.../ Kreetalt leitud ida päritolu esemed osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas B
· Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom
Kohalikest rahvalauludest lähtudes tõid nad Alkaiosega kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud monoodiliseks laulmiseks lüüra saatel (soololauluks) kindlas seltskonnas, kindlas miljöös. Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. Sappho, fragment 2 (Aphroditele) Tõtta Kreetalt nüüd püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! · Alkaios sündis Lesbose pealinnas Mytilenes, oli vana ülikusuguvõsa esindaja. Alkaiose loomingust säilinud u 400 fragmenti. Luule teemadeks olid : 1) Poliitilised motiivid-võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu,
6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750 Kujunes välja 16. saj. lõpul Itaalias. Nimetuse päritolu on vaieldav. Itaalia keeles barocco eriskummaline, portugali keeles ebareeglipärane poolümmargune pärl.
puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut. loodut, pidustusi, sporti. Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit. naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule
Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga. Daidalos valmistas lehmakuju, kuhu Pasiphae sai sisse ronida, et lehmaga ühtida. Selle tulemusel sündis Minotauros. c. Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne. d. Minotauros, e. Daidalos, f. Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks. Naxosel austati teda kui taimestikujumalannat g. Kadmos, - esialgu pidi päästma Europe, ent Delphi oraakel käskis hoopis otsida lehma kuukujulise märgiga küljel, talle järgnema ning asutama linna sinna, kus lehm peatub. Peatus Boiootias. Kadmos tahtis lehma Athenale ohverdada, ent lähedalolevat allikat valvav draakon sõi enamuse ta meestest ära. Viskas
2) Dooria murre ( Alkmani koorilüürika ) 3) Joonia murre ( Herodotos ,,Historai") 4) Atika murre (Sophokles ,,Kuningas Oidipus") 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Kreeta- Mükeene ajajärgust pärinevad eeposte motiivid, mida kasutasid kreeka kirjanikud (müüdud jumalatest ning kangelastest). Samuti pärineb Kreetalt lineaarkiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu) ning Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt. 10. Milliseid ajajärke eristatakse kreeka ja rooma kirjanduste puhul? Kreeka kirjanduse ajajärgud: 1) arhailine ajajärk 8.6. sajandil eKr; 2) klassikaline periood 5.4. sajandil eKr, 3) hellenismi ajajärk 3.1. sajandil eKr, 4) Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. Rooma kirjanduse ajajärgud: 1) Kuni 3
Vapruses ja tarkuses ei olnud kedagi temaga võrdset. Siis ühel päeval rääkis kotkas talle Kronosest. ,,Sa oled Kronose poeg," ütles ta. ,,Su isa neelas su vennad alla, kartes, et nad võivad temalt trooni ära võtta." Kui kartmatu Zeus kuulis neist hirmsatest tegudest ja sellest, et tema isa kuningiigis valitseb ikka veel kurjus ja õigusetus, otsustas ta sedamaid: Kronos tuleb tõugata jumalate aujärjelt. Teades, et on tarvis tegutseda, lahkus Zeus kohe Kreetalt. Ühe jõe ääres kohtas ta titaan Okeanost. Niipea kui titaan noort jumalat silmas, taipas ta, kes tema ees seisab ja mida ta tahab. ,,Ma aitan sind," ütles Okeanos, ,,aga kõigepealt tuleb sul vabastada oma vennad, kes on veel su isa kõhus vangis." Seejärel kutsus ta oma tütre Metise, targa okeaniidi, kes tundis kõiki maa peal kasvavaid rohtusid. Okeanos ütles tütrele, et tal on vaja jooki, mis paneks Kronose allaneelatud lapsi välja oksendama
hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl kaja. 19. Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas. Daidalos (`taidur'), Erechtcheuse soost kunstnik, arhitekt ja leidur, pagendati süüdistustega oma andeka õpilase (ja võimaliku tulevase rivaali) Talose tapmises Ateenast, sattus Kreetale. Minos oli üliõnnelik, sest oli ikka Ateenat kaunite ehitiste pärast kadestanud. Daidalos ehitas
ja keraamilised kujukesed, ja võrratud kuldehted. Arvatakse, et naised olid Minose kultuuri õitseajal küllaltki vabad ja mängisid ühiskonnas väljapaistvat rolli eriti religiooni vallas. Kogu teave rõivastuse kohta pärineb pisiplastikast, vaasimaalingutelt ja freskodelt, kuna niiske ja sooja kliima tõttu pole ühtegi rõivaeset säilinud. Arvatakse, et minoslased olid pikad ja saledad. On märke, et mõiste ,,lõige" on pärit just Kreetalt, sest minoslaste rõivad järgisid juba kehavorme, samal ajal kui teised kultuurid kandsid mähitud või volditud rõivaid. Minoslastele omistatakse ka peakatete kasutuselevõtt. Ühel varase Kreeta kujukesel 2000. a e.Kr on mitmejärguline volangidega seelik, mis on pingutatud puust, kõrkjatest või metallist võrudele esimene karkassiga seelik. Pihikuosa moodustus tugevasti kokku tõmmatud jäigast rätikust, mis toetas rindu
teisigi ehitisi: töökodasid, ladusid, toredaid hauakambreid, väikesi losse jne. Kunsti ja käsitöö mälestusesemeist on meie päevini säilinud peamiselt ilusaid savinõud kunstipäraste kirjatistega, pronkskujukesi, relvi jne. Ruumide siseseinad, nõud ja muud kodused tarbeesemed on kaunistatud mitmesuguste rahva elu kujutavate piltidega. On kujutatud naiste tantsu, meeste rusikavõitlust, sõdurite sõjaretki; vahel joonistati loomi, härjajahti, samuti lilli ja mitmesuguseid mustreid. Kreetalt leiti samuti kirjalikke mälestusmärke, kuid õpetlased pole neid suutnud seni lugeda. Seepärast teame alles vähe paljudestki Kreeta eluavaldustest. Meil on teada, et Kreeta riik oli tugev ja oli suhtlemises mõningate suurte Idamaa riikidega (näit. Egiptusega). Kreeta kultuur sarnaneb paljuski mükeene kultuuri mälestusmärkidega; nii üks kui teine esineb III ja II aastatuhandel e. u. a. ja on tuntud ühise kreeta- mükeene kultuurina. Seega
Kui tugevasti see tegelikult toimis, pole teada on oletatud ka linnade liitu. Sel perioodil võeti kasutusele potikeder, kujunes välja uus kiri. On kindlaid andmeid neljarattalise veoki tarvitamisest. Hilis-Minose kultuur lõppes u 1400 eKr majandusliku ja kultuurilise langusega, tähtsus siirdus mandri Kreekasse, kus juba varem oli alguse saanud Hellase ehk Mükeene kultuur (27501100 eKr). Inimeste keskmine eluiga piirkonnas oli sel ajajärgul meestel 3137 ning naistel 2931 aastat. Kreetalt ja Kreekast levisid mitmesugused oskused Lääne-Euroopasse. Samal ajal Ida-Euroopat mõjutasid Uuralid ja Taga-Kaukaasia. Eesti ala mõjutas Skandinaavia, kuid põhjas levis pronksi vähe. Kesk-Euroopas oli pronksiajal Unetice kultuur, mis hõlmas tänapäeva Edela-Slovakkia, osa Austriast, Saksamaast, Ungari, Sileesia ja Poola. See kultuur kujunes välja Edela-Slovakkias, Moraavias ja Alam-Austrias. Dateeritakse seda 25001800 eKr. Asulaid rajati põllunduseks
andis oma linnale seadused). Roomat ühendas tema mitmekesisuses õigus: fas – püha õigus, ius - õiguskäsk, mos maiorum - isade tava Maaharijate ja kodanike linn omandiõigus 8. Kreeka Vana-Kreeka Seaduseandjatest teame hilisematelt autoritelt (Aristoteles, Platon) o Drakon 650 eKr o Lykurgos Spartas o Solon (640-558 eKr) Ateenas – raha ei saa sigida o Gortyn (Kreetalt, 5. saj eKr, ainsana säilinud) Linnriikide maa (ümber Vahemere ~700 linna, elanikke igaühes 2000-6000) suurim panus hilisemale Euroopale: polis: tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. demokraatlik põhikord (aristokraadid pidid võitma demose usalduse), kujunes välja umbes 450 eKr Agoraal ei otsustanud juristid, selline seisus puudus
Haud vaikses kõrvalkambris, võlvitud ruum kultusruumina. Haua juurde viis 30 m pikkune käik. Kuppelhaud Orchomenoses. Losside seinad kaunistatud maalidega. Kohati sarnasus Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Stiililt meenutavad Kreeta maale. Vaasimaalid enamikus Kreetalt sisse veetud. Hilisminoilise perioodi lõpus keraamikas uus laad, mis levib peaaegu kõigil Vahemere aladel. Ornamentika, mis kasutab loodusmotiive stiliseeritud kujul. Halveneb tehnika. Toon segane ja värv kahvatu. Erandina esineb inim- ja loomafiguure. Reljeefkaunistus puudub, ainus erand nn lõvide värav:
· Lossi keskel asus suur siseõu · Knossose palee oli kindlustamata, puudus kaitsemüür · Kreeta saare laevastik oli järelikult nii tugev, et välisvaenlasi ei kardetud · Lossid olid ehitatud kiviplokkidest kuivmüürina · Kreeta ehitajad on samuti kasutanud sambaid katuse ja talastiku toestamiseks · Loodud on omapärane sambatüüp: kreeta sambad sammas on alt kitsam, ülalt laiem, kapiteel on suur ümmargune padjand · Lisaks Knossosele on Kreetalt leitud veel 5-6 väiksemat lossi (Phaistos) · Losside seinad olid kaunistatud eredate realistlike seinamaalingutega · Vulkaanilise tuha ja mulla all on need maalingud küllaltki hästi säilinud · Temaatika on üllatavalt rahumeelne, sõda ei kujutata üldse · Kujutati loodust, mänge ja õukondlikke pidustusi · On kujutatud ka mingit härjamängu ilmselt oli härg püha loom
Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3. H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. H jahtis looma aasta. 4. Püüda kinni suur metssiga. 5. Augeiase tallide puhastamine 1 päevaga. H juhtis 2 jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6. Stymphalose lindude äraajamine. H aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, H lasi nood maha. 7. Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8. Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D ja sai nii märad kätte. 9. Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis H kuninganna ja tõi vöö) 10. Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon=3 kerega koletis) Töö käigus veeretas H Vahemere lõppu 2 kaljut ehk H sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11. Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad
lohe kaela kõrvetas. Surematu pea mattis H suure kalju alla. 3. H pidi elusalt kinni püüdma Artemisele pühendatud kuldsete sarvedega hirve. H jahtis looma aasta. 4. Püüda kinni suur metssiga. 5. Augeiase tallide puhastamine 1 päevaga. H juhtis 2 jõge kokku ning pani läbi tallide voolama. 6. Stymphalose lindude äraajamine. H aitas Athena, kes linnud peidupaigast välja peletas, H lasi nood maha. 7. Kreetalt tuua Minose sõnn, mille Poseidon talle kinkis. 8. Kätte saada Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D ja sai nii märad kätte. 9. Tuua amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. (asjaolude käigus tappis H kuninganna ja tõi vöö) 10. Tuua ära Geryoni kariloomad. (Geryon=3 kerega koletis) Töö käigus veeretas H Vahemere lõppu 2 kaljut ehk H sambad (Gibraltar ja Ceuta) 11. Ära tuua hesperiidide kuldsed õunad. H’d aitas Atlas, hesperiidide isa
Foiniikia linnriigid olid esimesed, kes eksportisid oliive ja viinamarju ning kuivatatud kala ülemeremaadesse. Ugarit Orontose jõe suudmes 4000 5000 elanikku Byblos (mägi) sadamalinn, millel oli 6000 aastat tagasi otsesed kaubandussidemed Egiptusega. Eksporditi tammepuitu ja seedrit. Foiniikia purpurpunased villased ja linased kangad värv toodeti erilisest merekarbist. Foiniiklased vahendasid Küprosel kaevandatud vaske, Kreetalt käsitöötooteid. Orjakaubandus ja piraatlus 1.aastatuhandel e.m.a. asutasid foiniiklased kaubandusliktöönduslikke kolooniaid Põhja Aafrikasse, Pürenee poolsaarele ja Küprosele Kartaago (Uus linn) Tunis. 332.aastal e.m.a. vallutas Aleksander Suur Foiniikia tähtsaima linna Tyrose. Rahvusvahelise kaubanduse põhjused HeckscheriOhlini mudel Selle mudeliga uuriti rahvusvahelise kaubanduse pikaajalisi põhjuseid.
elanike majandustegevust. Loss oli justkui suure majapidamise keskus. Ümbruskonna talupojad olid suures osas sõltlased, kellel tuli oluline osa saagist anda lossi salvedesse. Lossi enese töökodades aga töötasid sõltlastest või orjadest käsitöölised. Kogu see bürokraatlik majandamisviis sarnaneb Kreeta ühiskonna korraldusele ja on tõenäoliselt sealt ka üle võetud. Kuna ka Lineaarkiri B oli Kreetalt üle võetud ja kreeklaste olustikus ning kunstis leidub hulgaliselt kreetapäraseid jooni, siis võib väita, et kreeklased olid Minoilise kultuuri saavutused suurel määral omaks võtnud, kohandades need oma märksa sõjakamale ühiskonnale ning meelelaadile. Erinevate losside omavahelistest suhetest ei tea me mitte midagi. Tõenäoliselt olid nad teineteisest sõltumatute riikide keskused. Nagu võimsad kaitseehitused losside ümber arvata
Jadžurveda (yajurveda) Samaveda Atharvaveda Venekirved- lihvitud kivikirved, mis meenutavad kujult paati (vene). Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Joonis . Venekirves Rootsi aladelt Joonis . Nöörkeraamika ja venekirved, Eesti Ajaloomuuseum Vilistid- rahvas vanaaja Palestiinas. Vilistid olid arvatavasti Kreetalt tulnud meresõitjarahvas, kes järk-järgult asus elama Palestiina ranniku lauskmaale, eriti umbes 1200 eKr, võttes omaks semi keele. Palestiina on saanud nime vilistite järgi (pilištim). Vilistite ja Iisraeli rahva kokkupuuted olid enamasti sõjalist laadi. Vilistid (hbr pelištim), vanaaja rahvas, kes elas Palestiina lõunapoolsel rannikualal. Asusid sinna nn mererahvaste rändamise ajal 12. sajandil eKr. Sõdisid 11
ära väsis. Siis ajas ta metssea lumme ja püüdis kinni. V Augeiase tallide puhastamine üheainsa päevaga. Augeiasel oli tuhandeid loomi, kelle talle polnud keegi aastaid puhastanud. Herakles juhtis kaks jõge kokku ja pani vee läbi tallide voolama, nii et peagi olid tallid puhtad. VI Stymphalose lindude äraajamine. Athena aitas Heraklesel linde peidupaigast välja peletada , ja kui need lendu tõusid, laskis vägilane nad maha. VII Minose ilusa metsiku sõnni Kreetalt ära toomine. Herakles saigi looma kätte, vedas paati ja tõi Eurystheusele. 13 VIII Traakia kuninga Diomedese inimsööjate märade kättesaamine. Herakles tappis Diomedese ja ajas seejärel märad mingi vastupanuta ära. IX Amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö äratoomine. Algul lubas Hyppolite lahkesti vöö
Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. KREEKA Egeuse tsivilisatsioon II aastatuhandel VII aastatuhansel sai Kreeka mandriosas ja Kreeta saarel alguse põlluharimine III aastatuhande algul algas Egeuse piirkonnas pronksiaeg. Toonaste asulate seas olid tähtsaimad Knossos Kreetal, Trooja Anatoolia looderannikul ja Lerna Pelopponnesose poolsaarel. aastatuhande teisest poolest pärinevad Kreetalt ka varaseimad piltkirjamärgid pitsatitel. 23. 22. sajandil tabas Egeuse piirkonda purustuste laine. Võimalik, et selle põhjustas kreeklaste esivanemate sisseränne. Kreeta saar jäi purustustest suuresti puutumata. Minoilise Kreeta varaste losside periood u 2000 1700 U 2000 arenesid mõned Kreeta asulad linnadeks ühes nendega tihedalt seotud lossidega. Tähtsamad nende seas olid Knossos, Phaistos ja Mallia. Kujunes välja nn hieroglüüfkiri ja Lineaarkiri A
Kreeta jumalad olid ilmselt naised usulised pidustused erilisel kohal oli härjakultus Naise kõrge positisoon ühiskonnas =? Matriarhaat Mükeene tsivilisatsioon Kreeklased olid madalamal arengutasemel kui kreetalased 1500 eKr vallutati kreeklaste poolt Kreeta saar võeti üle Kreeta kultuur ja kiri Kreeta kultuur levis üle Mandri Kreeta Mükeenes kükloopsed müürid Sõjakas ühiskonnatüüp: Kaitsemüürid Kuningas + sõjapealik Eliitkaarikuvägi Kreetalt võeti üle: Lineaarkiri Lossimajandus ja Kreeta olme elemendid Kangelaseepika 1200 eKr Kreeta tsv hukk =? maavärin, tsunami Hilisem kirjanduslik looming põhineb Kreeta-Mükeene ajastu müütidel Trooja sõda: tõusis esile III at eKr Trooja kaevas välja Heinrich Schliemann Trooja õitseng oli Mükeene perioodil linn purustati kahel korral pärast II korda algas Mükeene tsv allakäik pole teada, kas kunagi Trooja sõda toimus
jõukus, Tessaalia suhteline tähtsus seevastu langes. Kindlustatud asulad kesksete pealikuelamutega, näiteks Anatoolia loodeosas esile kerkinud Trooja ja kahekordne kivikatusega Lerna residents Lõuna-Kreekas, annavad tunnistust arenenud sotsiaalsest hierarhiast. Mitmed suuremad asulad olid tekkinud ka Kreetal, nende seas jätkuvalt tähtsaim Knossos. Küklaadidel kujunes omapärane regionaalne kultuur, mida iseloomustavad kivist inimfiguurid (nn iidolid), Kreetalt leitud ida päritolu esemed aga osutavad sidemetele Süüria-Palestiina ranniku ja Egiptusega. Mitmel pool võeti kasutusele savist või kivist pitsatid, millele Kreetal hakati III aastatuhande teisel poolel graveerima piltkirjamärke nn hieroglüüfkirja (sootuks erinevat Egiptuse hieroglüüfidest). Sujuva arengu tsivilisatsiooni suunas katkestas Mandri-Kreekat ja Anatoolia lääneosi tabanud langus 23. 21. sajandil. Troojas nõrgenes ajutiselt, Lerna kindlustatud
kuidas ta tegelased toimivad ja vastastikku reageerivad. Seetõttu on Mozarti ooperites olulisel kohal ansamblid. ,,Idomeneos" oli Mozarti enda lemmiknumbriks kolmanda vaatuse kvartett, mis järgneb Ilia ja Idamante stseenile: Idamantet rõõmustab küll teadmine, et Ilia teda armastab, ent sellest hoolimata on ta otsustanud minna kindlasse surma võitlema Kreetat laastava koletisega; Ilia soovib surra koos armsamaga; Idomeneo annab Idamantele käsu Kreetalt lahkuda; Elektras möllab armukadedus. On huvitav märkida, et kui Mozart teeb 1783. aastal koos oma noore naise Constanzega visiidi Salzburgi, et Constanzet isale esitleda ning ühtlasi otsida isaga lepitust, musitseeritakse kodus ühiselt ning lauldakse ka kvartetti ,,Idomeneost": Iliat laulis Constanze, Elektrat Mozarti õde Maria Anna, Idomeneod Leopold Mozart ja Idamantet tõenäoliselt Wolfgang Amadeus ise. 17. Ooper ja Singspiel Saksamaal ja Austrias 18. saj. II poolel
annaabi.ee 
