Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Heraklese 12 vägitegu (1)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Heraklese 12 vägitegu :
  • Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks;
  • Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis , üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.);
  • Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve;
  • Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel – jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme;
  • Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid – juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide;
  • Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse – inimsööjad linnud – peletas nad peidust välja ning laskis maha;
  • Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19)
  • Tõi ära Traakia kuninga Diomedese inimsööjad märad. H tappis D-e ja ajas märad ära.
  • Tõi amatsoonide kuninganna Hippolyte vöö. Hera pani amatsoonid arvama , et H tahab kuningannat röövida; nood tungisid H laevale kallale. H lõi Hippolyte maha, sai ka ülejäänud vihastest naistest jagu ja sai vöö kätte.
  • Tõi ära Geryoni kariloomad ( veised ). Geryon oli 3 kerega koletis, elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel.
  • Tõi ära hesperiidide kuldsed õunad. H ei teadnud , kust neid otsida, läks hesperiidide isa Atlase käest küsima. Lubas hoida taevavõlvi, kuni Atlas õunad toob. Atlas tõigi, aga ega ta siis taevast enam hoida tahtnud. Lubas ise õunad Eurystheusele viia. H palus Atlasel korraks taevas tagasi võtta, kuni tema, Herakles , omale padja õlale asetab, et pehmem oleks. Loomulikult võttis ta õunad ja tegi sääred.
  • Pidi tooma allilmast Kerberose. Hades andis nõusoleku tingimusel, et H ei kasuta relva, vaid ainult kätejõudu. Muuseas tõstis ka Theseuse unustuse istmelt maha. Eurystheus, arukas mees, laskis H-l koera tagasi viia – milleks hirmsat looma ikka pidada.

  • Heraklese 12 vägitegu #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 95 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor getukaz Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    26
    ppt

    Heraklese vägiteod

    Heraklese vägiteod · I. Kõigepealt pidi ta tapma Nemea lõvi, looma, keda ükski relv ei saanud haavata. Sellest raskusest sai Herakles üle sel teel, et lihtsalt kägistas lõvi ära. Seejärel hiivas ta tohutu korjuse turjale ja kandis Mükeenesse. Pärast seda ei lasknud Eurystheus, ettevaatlik mees, vägilast enam linna ilmuda. Ta andis kangelasele korraldusi eemalt. · II. Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lernasse ja Tapma Hydra- nimelise üheksa peaga koletise, kes elas mädasoos. Ülesannet oli äärmiselt raske täita, sest Hydra üks pea oli surematu ja teised peaaegu niisama ohtlikud, sest kui Herakles ühe maha raius, kasvas kaks sedamaid asemele. Kuid vägilast aitas tema nõbu Iolaos, kes tõi põleva tungla, millega Herakles pärast pea maharaiumist koletise kaela kõrvetas, nii et sealt enam uusi ei võrsunud. Kui kõik Hydra pead olid maha

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    docx

    Herakles

    Kohila Gümnaasium HERAKLES Referaat kirjanduses Koostas: Alo Juhtma Kohila 2011 Heraklese elu kohta on niisama palju versioone, kui on erinevaid jutustajaid. Heraklese isaks oli peajumal Zeus ning emaks surelik naine Alkmene. Zeus armastas Heraklest üle kõige juba enne tema sündi, oli ta lubanud, et tema järgmisest järglasest saab kogu Mükeene valitseja

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Herakles- huvitav kangelane

    Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis?

    Kunstiajalugu
    thumbnail
    16
    rtf

    Herakles ja tema 12 vägitegu

    Heraklese vägiteod 1.Nemea lõvi-Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna lähedal. Mõnes allikas on Nemea lõvi vanemateks nimetatud Typhonit ja Echidnat. Teda on nimetatud ka Orthose ja Kimääri järglaseks.Herakles pidi sooritama Eurystheuse antud 12 vägitööd ja esimeseks käskis Eurystheus just Nemea lõvi hävitada.Nemea lõvi elas kahe väljapääsuga koopas. Ühe ette veeretas Herakles kivimürakaid ja ootas siis, kuni lõvi teisest nähtavale ilmub. Algul katsus Herakles lõvi hävitada vibu ja noolte, siis oma oliivipuust nuiaga, ent kõik need osutusid kasututeks. Lõpuks kägistas Herakles lõvi ära. Mõne versiooni järgi surus Herakles oma käsivarre lõvile nii sügavale kurku, et see lämbus. Pärast püüdis ta tundide viisi edutult lõvilt nahka maha võtta, aga lõvi oli ju haavamatu. Kui Herakles oli juba meeleheitel, tuli tema juurde Athena, kes õpetas,

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Heraklese

    Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga ja palus, et preestrinna annaks Heraklesele alati vastused tema küsimustele. Heraklesel oli elu ajal kindel teadmine, et keegi ei võinud temast tugevam olla või teda võita

    Kirjandus
    thumbnail
    8
    odt

    Heraklese kakstteist vägitegu

    Heraklese kaksteist vägitööd Ülesanded, mis Eurystheus Heraklesele jagas, said koondnimeks "Heraklese kaksteist vägitööd'. Nende vägitegude ajaline järjestatamine on tegelikult üsna meelevaldne tegevus, kuid peale antiikaja õpetlase Apollodoruse (u. 180-119 e. Kr.) kirjanduslikku tegevust, on see kronoloogia n-ö kivisse raiutud. Olgu öeldud, et Apollodoruse järjestus põhines peamiselt kujutaval kunstil (näiteks Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav ­ siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias,

    Kirjandus
    thumbnail
    16
    doc

    HERAKLES

    Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid.

    Kultuurilood
    thumbnail
    12
    docx

    ANTIIKMÜTOLOOGIA

    neiu, kellest põlvnevad kõik naised, kes on meestele nuhtluseks ja püüavad kurja teha. Talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. Pandora anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus. Prometheus ja Io Prometheus olles vangis, tuli tema juurde valge lehma kujul Io, kes oli Hera armukadedus ohver. Zeus muutis Io valgeks lehmaks kui Hera Zeusi ja Iot märkas. Hera palvel andis Zeus lehma talle ning Hera andis lehma Argosele (100 silmaga tegelane) valvata. Zeus, nähes Iod häda, saatis Argose juurde Hermese, kes uinutas Argose magama. Io pääses vabadusse, et Hera saatis talle kannule parmu, nii et Io jooksis läbi maailma, kuni jõudis Prometheuse juurde. Prometheus rääkis talle, et Io peab jõudma Niiluse kaldale, kus Zeus vabastab ta piinadest

    Kirjandus, ajalugu




    Kommentaarid (1)

    tahankontot profiilipilt
    tahankontot: hea materjal.
    16:55 08-02-2009



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun