Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kreeka ja Rooma". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rooma, kirik, gallia, kloostrid, romulus, paavst, reformatsioon, valitsemisvorm, eepos, ristiusk, ateena, polis, aristokraatia, impeerium, remus, konsulit, muhamed, haridus, katolik, kreeta, kindlus, eeposed, orjad, aristokraatide, rikaste, armee, alba, longa, amulius, trooni, kuningriik, portugal, meka, mediina, valitsejad, martell, sündisid, ordudSparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse – Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik – Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenismi periood (338-30 eKr) Aleksander Suur alistas Pärsia impeeriumi Makedoonia-Kreeka võimu alla. Aleksandri impeeriumi lagunemine sõltumatuteks kuningriikideks (sh. Makedoonia, mille koosseisus olid ka kreeklased) Kreeklaste massiline ränne Idamaadesse Kreeka linnad Vahemere idarannikul (nt Egiptuse pln Aleksandria) 146 eKr Kreeka-Makedoonia langemine Rooma võimu alla. 30 eKr langes Rooma võimule viimane hellenistlik riik Egiptus. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel. Kujunemine: Aeg: 2000-1400 eKr Loojaks tundmatu päritoluga rahvas. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. Kindlustamata linnad ja lossid: Lossid olid labürinditaolised (korrapäratud ruumid ümber siseõu). Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos.
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a
saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. ▪ Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) ▪ Mükeenelased sõjakamad. ▪ Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. ▪ Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid ▪ Härjakultus ▪ Trooja sõda- Homerose eepos „Ilias“ 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. ▪ u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine
saavutused või kohandasid seda oma vajadustest lähtuvalt. Kultuuri kandjad, tänapäeva kreeklaste eelkäijad (ahhailased) Mükeenelased sõjakamad. Kindlustatud lossid (Kuulsaim Peloponnesose ps Mükeene loss), n-ö kükloopilised müürid, väravad Mükeene Lõvivärav. Lineaarkiri B- osatakse tänapäeval lugeda, majapidamisdokumendid Härjakultus Trooja sõda- Homerose eepos ,,Ilias" 19.saj lõpul tõestas Heinrich Schliemann, et Trooja linn eksisteeris päriselt. u. 1200 eKr purustati paljud keskused, Vahemere idaosas ulatuslikud rahvasteliikumised, 1100 eKr langes lõplikult uue sissetungi tagajärjel. 2.Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine
perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud.makedoonlastel oli vaike kilp, polnud suurt vaja türannia- oli inimene, kes oli kukutanud relvajõul endise valitsuse ja kehtestanud siis oma ainuvalitsuse demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine Soloni reformid- ehk peale Soloni ümberkorraldustmuutus Ateena demokraatlikuks (oli aristokraatlik). 6 saj eKr. Ta kaotas võlaorjuse, muutis inimesed seaduste ees võrdseks ja lasi õigusaktid üles kirjutada(keegi ei tohtinud kedagi orjastada, rahvakoosolekud hakkasid tulema)
Umbes 1200 e.Kr. paljud lossid purustati. Tsivilisatsioon kadus lõplikult 1100 e.Kr. alanud sissetungi tagajärjel. Religioon Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid, kellele ohverdati loomi ja korraldati tantsudega pidustusi. Peamine ohvriloom oli härg. Mükeene perioodist pärinevad mitmed hilisemad Kreeka jumalad. Kreeka katolikukiriku allutamise taotlus Kui paavstid laiendasid oma võimu Euroopas soovisid nad endale allutada ka Kreeka katoliku kirikut. 1054 aastal heitsid paavst ja patriarh teineteise kirikust välja. Investituuri tülid Tüli põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest. 1076ndal aastal kutsus keiser Heinrich IV kokku Saksa piiskopid, kes teatasid, et nad loobuvad paavstile kuuletumast. Paavst Gregorius VII kuulutas keisri tagandatuks ja heitis ta kirikust välja.Tülid lõpetas järgmise keisri ja
· Hippokrates arstiteaduse looja · Herodotos- ajaloo isa · Sokrates · Planton idealist, ideaalse riigi teooria · Aristoteles antiika-aja kuulsaim ja mitmekülgseim filosoof Aleksander Suur ja hellenism · Makedoonia kuningas 336-323e.Kr · Alistas pärsia suurriigi ja lõi kõigi aegade suurima impeeriumi · Aristotelese õpilane · Viis kreeka kultuuri idamaadesse · Siit nimetus- hellenism · Püsis Rooma võimuni · Teaduse, kultuuri kõrgeim arengutase · Aleksandria raamatukogu · Archimedes, eukleides,ptolemaios Cannae lahing-2.08.216 e.Kr · Antiik ajaloo kuulsatest lahingutest · Väga hästi dokumenteeritud · Vastamisi · Hannibal-56000 · Rooma-86000 · Rooma armee täielik häving · Hukkus ligi 80000 sõdurit · Rooma sõjaväe lõpp sellisel kujul · Hannibal pakkus senatile rahu-keelduti Cannae olemus · Rooma sõjaväe ümberkujundamine
*luule pidi pakkuma naudingut · Filosoofia *tähelepanu inimeste isiklikele hingevajadustele *Epikuros surma pole mõtet karta kuna pärast surma pole midagi. Filosofeerimine aitab inimesel kõike mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel
○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr ● Valdavalt talupojaühiskond ● Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke ● Rikkad roomlased ratsaväes, keskmised ja vaesemad jalaväes, kõige vaesemad ilma maata -- sõjaväeteenistusest vabad ● Vaesed kodanikud = proletariaadid ● Patrooni ja kliendi vahekord
Ametis oli üks mees , terve elu. Sinna said kuuluda kodanikud , see korraldas riigis sise ja välis poliitikat ja tegeles rahandusega ja sõjandusega. Seadusi vastu ei võtnud , aga välja võis töödata. Rahvakoosolek Keisri riigi ajal kehtis põhimõte ,, jaga ja valitse" Keiser ei sekkunud kohalike provintsidesse , ega alistanud neid ja ei surunud oma usku või keelt peale. Provints jagunes kaheks : lääne ja ida provintsid. Lääne Hispaania , Gallia , Britania ja põhja aafrika. Ida provintside alla kuulus : Kreeka , väike aasia , Süüria ja Egiptus. Seal olid jõukamad provintsi alad, linnas palju kultuuri ja rikkusi. Ametlik suhtlus keel oli Kreeka keel. Rooma õigus . Euroopa õigus seadused on aluse saanud Vana roomast. Roomas olid ühtse seadused: Kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Kodaniku omand on riigi kaitse all. Ilma kohtu otsuseta ei tohi kedagi süüdi mõista. Oli ka edasi kaebamise võimalus. Välditi ka karme
Mujal mõjutas tsiv-i mõni arenenum naaberpiirkond sekundaarsed tsiv-d. Esiaeg (muinasaeg) kirjalike tekstide ilmumine esiaja lõpp Ajalooline aeg kirjalike tekstide ilmumine ajaloolise aja algus (vanaaeg, keskaeg, uusaeg) Vanaaeg ajastu, mis algas tsiv-de ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 eKr 476 pKr, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser; siia perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka, Rooma tsiv. teke Antiikaeg ajastu, mis hõlmab muistse Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja languseaega, 8. saj eKr 476 pKr 3.Muistne Egiptus: riik ja ühiskond Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta Ülem-Egiptus on delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus Delta on soine; jõeorg on järskude kaljuseinte vahel.
ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese aastatuhandel enne Kristust valitsesid nad Apenniini ps, nende keele ja päritolu kohta puudub täpsem teave. Itaalikud: rändasid teisel aastatuhandel eKr Apenniini ps-le, nemad on roomlaste esivanemad, nad jagunesid hõimudeks(tuntuimad latiinid)
paigana Akropol- linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus Aristokraatia- rikkad ja suursugused kodanik Demokraatia- võim kogunenud rahva kätte, kreeka keeles deemos- lihtrahvas ja kratos- võim Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise taga Hellen- kreeklane, kes elas emamaal või koloonias Barbar- mittekreeklane Hellenism- ajajärk Aleksander Suure vallutustustest Rooma võimu kehtestamiseni, kus idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museoin- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus muusad- Apollonit saatvad ja kaitsvad haldjad 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, kes on kahe eepose autor ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Herodotos- tegi algust ajaloo uurimisega, teda nimetatakse ,,ajaloo isaks", kirjutas raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest ,,Historia"
Need olid grammatika, dialektrika, retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. 4. ILMALIK JA VAIMULIK VÕIM *Kirikuriik oli paavstile kuuluv riik (8-19.saj eksisteeris). *Saksa-Rooma kesririik sai Ida-Frangi aladelt alguse, eksisteeris 962-1806 ja selle esimene keiser oli Otto. Püha-Rooma keiser oli Saksa-Rooma keisritiitel. *Paavst oli kõige kõrgem vaimulik, kogu Kristliku maailma juht. *1054.a oli kirikulõhe. Kujunes läänekirik (ladina keel, Rooma paavst, katolik kirik) ja idakirik (õigeusk, kreeka keel, Konstantinoopol). *Investuuritüli oli paavstide ja keisrite vaheline tüli 11-12.saj. *Kloostrid olid vaimulike elupaigad (reeglina elasid seal mungad ja nunnad). Ketserid olid inimesed, kes tahtsid kristlusest eemale jääda (nende tõekspidamised ei ühtinud). Katoliku vaimulike kohtupidamist ketserite üle nimetati inkvisitsiooniks. *Kuulsad vaimulikud ordud keskajal olid dominiiklaste ordu, frantsisklaste ordu ja tsistertslaste ordu.
akropol kindlus kõrgemal künkal aristokraatia võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte (Sparta) demokraatia võim on koondunud rahva kätte (Ateena) (Demos-lihtrahvas;Kratos- võim) faalanks lahingurivi, kus mehed pikkades rivides üksteise seljataga hellen kõigi kreeklaste üldnimetus (emamaal, kolooniates) barbar - mittekreeklane hellenism ajajärk Aleksander Suure vallutustest Rooma võimu kehtestamiseni, idamaades levis kreeka keel ja kultuur Museion muusade tempel, kultuuri- ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros Pime laulik, ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, kreeklaste arust nende parim ja kuulsaim poeet Herodotos Tegi algust ajaloo uurimisega (ajaloo isa); Kreeka-Pärsia sõdadest raamat ,,Historia"; Sokrates Ateena filosoof; ei kirjutand ühtegi teost; vestles noortegga
Käsitöölised osalt eraettevõtjad, töötasid ülikute või vaaraode losside juures, tasuti tarbeesemetega, sotsiaalne positsioon ja elatustase oli talupoegadest mõnevõrra kõrgem. Võimalus tõusta ülemkihi hulka. Orjade positsioon oli teisejärguline(sõjavangid, talupojad, käsitöölised) kasutati erinevateks vajadusteks. 2.Reformatsioon 31.oktoober 1517 Esimene suurem murrang kirikus: Kiriku lõhenemine Rooma ja Kreeka katolikusks kirikusks Teine suurem murrang oli reformatsioonRahvusriikide teke- püüd vabaneda paavsti võimu alt Vaimulikud privileegid tekitavad pahandusi Kiriku kõlbeline allakäik Indulkentside müük Martin Luther (1483-1546) 95 teesi ehk põhimõtet, kuidas kirikuelu ümber korraldada Surivoodi kirjandus, kui surema hakkad siis loed kirjandust Lutheri seisukohad: Õndsaks saab usu kaudu, Mõistis hukka indunkentsid, usulise tõe aluseks on ainult piibel
vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle
koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4. Patriitsid – põlised Rooma elanikud ja suursuguste suguvõsade liikmed, täieõiguslikud kodanikud (õigus olla valitud riigiametisse, kuuluda senatisse) 5. Plebeid – Rooma lihtrahvas, peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised (olid sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 6. Puunlased - kartaagolased 7
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal
4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Vana-Kreeka Patriahaalsed ühiskonnad, meestel suur võim, naistel puudusid poliitilised õigused Vana- Rooma Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad jalameestena. Kõige vaesemad kodanikud olid enamasti maata ja väeteenistusest vabad 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega?
üks ajastu (orjandus) kasvas üle teiseks (feodalism). Keskaja lõpuks peetakse erinevaid Kõik need sündmused märgivad sündmusi: maailma otsustavat muutumist ja 1453 Konstantinoopoli langemine ja uue maailmapildi kujunemist. Ida-Rooma häving. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Reformatsioon Saksamaal c. Keskaja periodiseerimine: Periood Aeg Iseloomustus Varakeskaeg 4.-10. saj. Ida-Rooma (Bütsantsi) domineerimine. Lääne-Euroopas Frangi riigi ja feodaalkorra kujunemine. Roomakatoliku kiriku tugevnemine. Romaani-germaani kultuuri kujunemine.
saj. tunnetati uut paremat ajastut eelnevale ajale anti halvustav hinnang Perioodid: varakeskaeg 5.-10. sajand Lääne-Rooma asemele uued riigid kujunes feodaalkord kiriku tugevnemine kõrgkeskaeg 11.-14. saj (13. saj oli kogu õitsenguaeg) keskajale iseloomuliku väljakujunemine (raekoda, rüütlid) 1347 katkuepideemia suurim katastroof, mille tõttu sureb 1/3 Euroopast hiliskeskaeg ja varauusaeg maadeavastused renessanss reformatsioon kirik ei domineeri enam Suur rahvastaränne 4.-6. saj Rooma riigi äärealadel elasid germaani hõimud(gemraanlased, goodid, vandaalid). Roomlased ja germaani hõimud ei saanud omavahel läbi, kuid aeg-ajalttoimud nende vahel ka kauplemist. 4. saj pKr hakkasid germaanlased üha rohkem ohustama Rooma riigi piire: tänapäeva Mongoolia aladelt liikuma hakanud hunnid jõudsid germaanlaste aladele ning germaanlased olid sunnitud omakorda Rooma aladele tungima.
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse
Ajaloo suuline eksam Sissejuhatus:Mis on keskaeg? Kuidas keskaeg jaguneb(iseloomulikud jooned) (sissejuhatus) Keskajaks on hakatud kutsuma ajajärku Euroopa ajaloos, mis järgnes Rooma riigi langusele. Keskaeg on Euroopa tekkimise aeg. Seda perioodi hinnatakse kõige enam kultuuri, teaduse, tehnika ja teiste valdkondade arenemise pärast. Keskaja alguseks loetakse viimase Lääne-Rooma keisri kukutamist aastal 476. Keskaja lõpuks loetakse aastat 1492, mil Kolumbus avastas Ameerika. Eestis loetakse keskaja alguseks 13.sajandit, mil Eesti ja Läti ala alistati võõraste vallutajate võimule. Keskaja lõpuks loetakse Liivi sõja algust, mis toimus aastal 1558
toimunud läbirääkimised mais 1343, eestlaste kuningate tapmine, Pöide, Karja, Vesse, Maasilinn, Eestimaa müümine Saksa ordule 1346, 1347 Harju-Viru Liivi ordumeistri võimu alla) 8. Maarahvas 14.-16. saj. Õp. I osa lk 64-67. (talurahva olukord peale Jüriöö ülestõusu, haagi- ehk adrakohtunikud, pärisorjus ja sunnismaisus, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583
5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla. · Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine nii majanduses, ühiskondlikes suhetes kui ka kultuuris. · Aleksander Suure vallutusteperiood kestis 10 aastat. Alates 336 eKr ja lõppes 326 eKr. · Vallutati ära Kreeka, Väike-Aasia, Kaananimaa, Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia ( Neid peab kaardile oskama märkida)
tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse.
Keskaeg on kahe aja vaheline aeg. Ladina keeles medium aevum. Esimesena võttis keskaja mõiste kasutusele Flavio Biondo. Keskaja alguseks peetakse · 4. Sajandi algus (Rooma impeeriumi lagunemine. 330, 395.) · Suur rahvasterändamine · 476, kui langes viimane Lääne-Rooma keiser Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel
annaabi.ee 
