Raha - mistahes üldtunnustatav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Sularaha - pangatähed ja mündid. likviidsus - näitab raha kohese kasutamise võimalust kaupade ja teenuste ostmisel ja maksete teostamisel. panga likviidsus - panga võimet rahuldada igal ajahetkel kreeditoride õigustatud nõudeid. kohustuslikud reservid - kindlaksmääratud osa panga hoiustest, mida ei saa välja laenata. varutegur ehk kohustusliku reservi määr - kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei tohi välja laenata ning mida hoitakse keskpangas nõudehoiusena Pangasüsteemi iseloomustavad tegurid: · Valdav osa panga vahendeid on võõrvahendid, mis saadakse avalikkuselt nende raha hoiustamise teel; · Pank tegutsed osalise reserviga; · Pank võib luua raha. 2
Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip
ettevõtte huvigrupid vajavad ning laienenud on ka ettevõttele oluliste huvigruppide ring. Kes on need huvigrupid? Aktiivselt on hakanud tegutsema ka ettevõtte huvigruppide vajaduste eest seisvad ühendused. Näiteks Ameerikas on loodud Huvigruppide Ühendus (The Stakeholder Alliance), mis hõlmab 5 miljonit füüsilisest isikust liiget. Ühendus püüab omalt poolt mõjutada ettevõtete finantsaruandlust reguleerivate aktide väljatöötamist suunas, mis arvestaks peale aktsionäride ja kreeditoride ka teisi ettevõtte huvigruppe. Bilansi analüüs Võlausaldaja ehk kreeditor on õigustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlausaldaja näide on inimene, kes on raha välja laenanud. Võlgnik ehk deebitor on kohustatud pool võlasuhtes. Kõige tüüpilisem võlgniku näide on inimene, kes on saanud laenuks raha ja peab selle kindlaks kuupäevaks koos intressidega võlausaldajale tagasi maksma. Bilansi analüüs Kaasaja majanduskeskkonnas arvestatakse järgmiste
Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 45 000 Algsaldo 0 720 000 2. 75 000 1. 87 000 4. 200 000 Käive 75 000 87 000 Käive 200 000 0 Lõppsaldo 33 000 Lõppsaldo 520 000 Arvelduskonto Kreeditoride konto Deebet Kreedit Deebet Kreedit Algsaldo 375 000 Algsaldo 305 000 3. 115 000 3. 115 000 4. 200 000 Käive 115 000 0 5. 60 000 Lõppsaldo 190 000 Käive 375 000
Bloombergis. Uudse elustiili järgi hoiduvad Vene superrikkad ekstravagantsetest reisidest ja seltskonnaüritustest, kulutades rohkem aega kodus pere keskel. Tagajärjena oodatakse Venemaa 5.7 miljardi dollari suurusel luksturul tänavu müügi vähenemist 66% võrra. Kui osa süüd kokkuhoidlikumast käitumisest läheb kahanenud varanduse arvele, siis teatud määral mängib rolli ka poliitika. Kuna paljud oligarhid otsivad Lääne kreeditoride eest riiklikku kaitset, ei soovi nad ametnikke oma pillava eluga vihale ajada. Medvedev tegi aga oma hiljutises pöördumises selgeks, et Kreml ei saa enam oligarhide päästmist jätkata. Pigem ootab president nüüd nendepoolset moraalsete kohustuste täitmist, kutsudes ärieliiti keskenduma rohkem oma ettevõttele ja töötajatele ning vähem isiklikule heaolule. ,,Mitte kusagil maailmas pole vist ettevõtlus viimasel ajal arenenud nii jõudsalt nagu Venemaal, mille tulemusel on
Nimelt oli Kreekas suur majanduskriis ning riik küsis Euroopa Liidult finantsabi, mida too ka andis. Kui 2007. aastal oli Kreeka majanduskasv veel 3,9% SKTst, siis rahvusvahelise majanduskriisi mõjul hakkas majanduskasv langema ja 2009. aastal oli majanduskasv juba -3,3%. Eurostat hindas 2009. a. lõplikuks eelarvepuudujäägiks 15.4% SKTst ning Kreeka oli sunnitud paluma EL-ilt ja IMF-ilt finantsabi, et ära hoida pankrot. Kreeka on rahvusvaheliste kreeditoride käest saanud kaks abipaketti - esimene 110 mld eurot, sellest EL 80 mld eurot ja IMF 30 mld eurot ja teine laenuprogramm oli kokku summas 130 mld eurot. Aastaks 2015 loeti kõige suuremaks ELi võlgnikuks just Kreekat, kuna neid summasid ta tagasi maksta pole suutnud lõpuni veel praegugi. Laenu võtmise võimalusi on väga palju erinevaid. Küll võetakse laenu eraisiku, ettevõte või riigi poolt. Kõigil nendel on aga üks tingimus juures. Raha peab olema võimalikult kiiresti
Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Inflatsiooni vastandprotsessi nimetatakse deflatsiooniks. Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. Likviidsus e. maksevalmiduse all mõistetakse: a) isiku rahalisi jm. võimalusi oma võlgnevuse kustutamiseks; b) ettevõtte võimet katta õigeaegselt oma võlgnevust kreeditoride ees, kusjuures igal perioodil peab olema täidetud tingimus: maksevahendite algseis + sissemaksed tähtajalised väljamaksed. Paljudel riikidel on välja mõeldud oma rahaühik. Ning muidugi ka oma kursid. Seda nimetame valuutakuriks. Valuutakurss ehk rahakurss on ühe riigi rahaühiku hind mingi teise riigi rahaühikutes.Valuutakurss muudab erinevate riikide valuutad ja nendes väljendatud hinnad omavahel võrreldavaks. Eristatakse kinniskursse ning liugkursse. Liugkursiga
kohustusi ja omakapitali). AKTIVA Varad: käibevara + põhivara (kasutatakse pikaajaliselt tootmiseks v teenuse osutamiseks) PASSIVA Omakapital + Kohustused (lühiajalised kuni 12 kuud, pikaajalised üle 12 kuu) Aktiva = Passiva, Varad = kohustused + omakapital Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid majandusüksuse printsiip rk arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et RK on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. kui ei jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb märkida arvestusprintsiip; arusaadavuse printsiip informatsioon peab olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele
pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga. saneerimine on maksevõime taastamine Mida peab arvestama! "Tuleb välja selgitada, kas maksevõimetus on lühiajaline, rahavooline probleem. Kui jah, siis aitab rahavoogude parem planeerimine, käibekrediit ja kreeditoride informeerimine. Kui tegemist on hoopis nn bilansilise probleemiga ehk vara on vähem kui kohustusi, tuleb koostada hinnang, kas ettevõte vajab saneerimist või tuleb käivitada pankrotiprotsess," SANEERIMISMENETLUSE ALGATAMINE § 7. Saneerimisavaldus (1) Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja ise. (2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistab, et:
ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest (Raamatupidamise seadus § 15). Tähtsamad infoallikad finantsanalüüsi koostamise seisukohalt on raamatupidamise aastaaruandesse kuuluvad bilanss ja kasumiaruanne. Raamatupidamisbilanss loetleb aruandeperioodi lõpus ülesse kõik ettevõtte varad, kohustused ja omakapitali. Varad näitavad ettevõtte poolt kontrollitavaid majanduslikke resursse. Kohustused ja omakapital näitavad kreeditoride ja omanike nõuet ettevõtte varade suhtes (Jablonsky, Barsky 1998, lk 5). Ettevõtte finantsseisundit mõjutavad tema poolt kontrollitavad majanduslikud ressursid, finantsstruktuur, likviidsus ja maksevõime. Kasutajale on kasulik selline informatsioon, mis käsitleb ettevõtte poolt kontrollitavaid ressursse ja nende rakendamist lähiminevikus, sest see võimaldab hinnata ettevõtte võimet teenida raha ja selle ekvivalente tulevikus.
obligationes quasi ex contractu nagu lepingust tulenev obligatsioon e võlasuhe negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik
ettevõtte käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahekorra probleem. Likviidsuse alanemine toimub järgmiselt: ·raha; ·väärtpaberid; ·nõuded ostjate vastu; Likviidsuse mõiste ei laiene varudele, ettemaksetele ning põhivaradele. Käibekapital on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Käibekapital = käibevara lühiajalised kohustused Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Näitab mitu korda on käibevarade kogumaksumus suurem lühiajaliste kohustuste kogusummast. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja = käibevara/lühiajalised kohustused Maksevõime kordaja leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. Näitab, kui hästi suudab ettevõte täita oma lühiajalisi kohustusi, kasutades selleks ainult kõige likviidsemaid käibevahendeid. Maksevõime kordaja = (käibevara- varud-ettemaksed) / lühiajalised kohustused
Äriühing kantakse äriregistrisse. ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu voi teenuseid ning kaupade müük voi teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing. ETTEVÕTE on äriseadustiku tähenduses majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. KONTOPLAANI KOOSTAMISEL-lähtutakse ettevõtte põhitegevusest ning majandustehingute olemusest, ettevõtte klientide ning kreeditoride arvust ning asukohast, ettevõtte tulude liikidest ning tulude struktuurist, ettevõtte kulude liikidest ning kulude struktuurist, ettevõttes kasutavast kasumiaruande skeemist. VARAD->PÕHI JA KÄIBEVARA. Vara- raamatupidamiskohustlasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi voi õigus- mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, . KÄIBEVARA-raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud, varasid ,mida
Kasum, määratletud kui summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest. Kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum. 4.2. Finantsarvestuse printsiibid Igal teadusel, õpetusel, kunstil on olemas oma tõekspidamised. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamine tugineb teatud metoodilistele eeldustele, mida nimetatakse finantsarvestuse põhimõteteks ehk printsiipideks (9). Majandusüksuse printsiip, selle kohaselt eksisteerib ettevõte iseenda huvides, lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste majandusüksuste huvidest. Ettevõtte raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapitali, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest. Monetaarsuse printsiip, raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas. Finantsaruannetes kajastatakse ainult sellist informatsiooni, mida saab väljendada rahaühikutes
Finantsaruandluse põhiprintsiibid: 1. Majandusüksuse printsiip - raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustoiminguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ning teiste isikute varast, kohustustest ja majandustoimingutest. Ei tohi segi ajada oma rahakotti teise rahakotiga. 2. Jätkuvuse printsiip - finantsaruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui finantsaruanded ei ole koostatud antud printsiibist
Maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud maksevõime all mõeldakse ettevõtte võimet õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused Kui puhas käibekapital on liiga suur siis näitab see seda, et ettevõttel on ilmselt liigsed rahalised vahendid käibekapitali all, mille tõttu jääb firmal osa potentsiaalsest kasumist saamata.
Maksevõime suhtarvud ehk likviidsuse suhtarvud maksevõime all mõeldakse ettevõtte võimet õigeaegselt tasuda oma võlgnevused. Tavaliselt kustutatakse lühiajaline võlgnevus käibevarade arvelt. Vastavalt likviidsusele jaotatakse käibevarad 4 suuremasse rühma: 1. sularaha ja pangakontod 2. lühiajalised väärtpaberid 3. lühiajaline võlgnevus (nõuded) 4. varud 1. rühm. Selle rühma suhtarvud näitavad ettevõtte kreeditoride nõuete katmise võimalust. Esimene näitaja selles rühmas oleks puhas käibekapital summa mille võrra käibevahendite maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summa. 5 Puhas käibekapital = käibevara - lühiajalised kohustused Kui puhas käibekapital on liiga suur siis näitab see seda, et ettevõttel on ilmselt liigsed rahalised vahendid
saame hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas käibevara ühe krooni lühiajaliste kohustuste tasumiseks. 200 200 8 9 7,3 0,6 · KIIRMAKSEVÕIME: Näitajat nimetatakse ka: likviiduskordaja, maksevõimekordaja, happetesti näitaja. Selle suhtarvu abil hinnatakse ettevõtte võimet vajadusel väga kiiresti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Finantsanalüüs 2008 2009 3,2 0,1 · MAKSUVALMIDUSE KORDAJA: Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab
aruandeperioodi tulud ja kulud. Kassapõhise arvestuse eelised: n lihtsus n loeb raha mitte kasum Kassapõhise arvestuse puudused: n puudub ülevaade varadest ja kohustustest n probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel Finantsarvestuse printsiibid · Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; · Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt oma kohustused. Lühiajalised kohustused tasutakse tavaliiselt käibevarade arvelt. 1. Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast. o Sularaha ja pangakontod o Lühiajalised väärtpaberid o Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded o Varud maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital 8 võimaldab hinnata ettevõtte üldist maksevõime taset, mida kõrgem on näitaja tase seda parem ettevõtte maksevõime.
Rahavoogude aruannet kasutatakse nii ettevõtte siseselt (mõeldud selle firma töötajatele ja omanikele), aga ka väliselt (selles on huvitatud kreeditorid ja investorid). Rahavoogude aruanne koosneb 3-st osast: äritegevuse, investeerimise ja finantseerimise rahavood. Aruanne näitab reaalse rahajäägi muutust ning sellest mõjutatud bilanssi kirjeid. Analoogselt sellele, et varade summa võrdub kohustuste ja omakapitali summaga, peab varadest tulenev rahavoog võrduma võlausaldajate ehk kreeditoride ja investorite rahavooga. Äritegevus on seotud toodangu väljalaskmise ja müügiga või teenuse osutamisega. Tüüpiline laekumine on ,,müügist saadud sularaha", tüüpilised väljaminekud on ,,toodangu/teenuse müügiga seotud väljaminekud", ,,tasu maksmine", ,,maksude tasumine" ja ,,muud ärikulud" (N: reklaamkulud, kindlustus). Normaalselt toimivas firmas peaksid äritegevuse positiivsed rahavood ületama negatiivseid. Erandiks on alustavad ettevõtted,
raha vahelist tõmbejõudu, kui miskit iseenesestmõistetavat. Lugu ise oli lühidalt järgmine: 5. oktoobril 1998 laiutas Äripäeva esikaanel pealkiri "EVEA Pank finantsjuutide mängumaa"1. Pankrotistuvast finantsasutusest rääkiva artikli kohta isegi üsna tasakaalukalt ja neutraalselt kirjutatud tekstis oli juute lisaks pealkirjale mainitud veel kahes lauses viitega pangandusringkondadele, kes EVEAt juudi pangaks nimetavat, kuna selle juhtkonnas ja kreeditoride hulgas oli juudi rahvuse esindajaid; ning samuti pangainimestelt pärit märkust selle kohta, et juudid ja raha teineteist ikka leidnud on. Vastureaktsioon järgnes operatiivselt ja vääramatult: tollane rahvastikuminister Andra Veidemann leidis üksluise ja igava integratsioonitöö kõrvalt võimaluse avalikkuse huviorbiidis särama lüüa ja avaldas asja kohta valjul häälel oma ülikriitilist suhtumist, millest omakorda võttis tuld kohaliku juudi kogukonna esindaja Cilja Laud
1. Majandusüksuse printsiip. Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate ja teiste isikute varast kohustustest ja majandustehingutest. N: oma raha ja firma raha tuleb lahus hoida. 2. Jätkuvuse printsiip. Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhtkond on kohust. hindama ettevõtte jätkusuut. Vähemalt 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. 3. Arusaadavuse printsiip
Joonis. Reservimäär ja raha usaldus Kui panga sularaha reserv langeb liiga madalale, tekib paanika – Hoiustajad võtavad raha pangast välja ja pank läheb pankrotti ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid Kohustuslik reservimäär – keskpanga poolt kehtestatav kohustuslikult keskpan- gas hoitava reservi suhte kommertspanga hoiustesse Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite ja tema koguvahendite suhe Tabel 10.1.Tüüpilise kommertspanga bilanss AKTIVA PASSIVA Reservid Kohustused sularaha Erasektori nõudehoiused
Likviidsuse analüüsi tulemustest on eelkõige huvitatud organisatsioonid ja/või isikud, kes annavad ettevõttele lühiajalist laenu või teostavad krediitmüüki. 1 Likviidsuse analüüsi tehakse bilansi andmetel ning see kirjeldab olukorda bilansi koostamise momendil, st selle kuupäeva seisuga, mil see koostati. 3.1 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja ehk maksevõime üldine tase Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi. Samas liiga kõrge maksevõime üldine tase viitab sellele, et firma on teinud liiga suuri investeeringuid käibevaradesse ja kaotanud sellega osaliselt võimalikke tulusid. Maksevõime üldise taseme kasutamisel tuleks arvestada, et hinnang käsitab staatilist momendiseisu, see tähendab olemasolevate käibevarade võimet katta praegusi lühiajalisi kohustusi, aga ei kajasta tuleviku rahavoogude omavahelist vastavust
D. FINANTSVÕIMENDUSE SUHTARVUD, INTENSIIVFINANTSEERIMISE SUHTARVUD (debt-utilization ratios) 13. Võlakordaja (debt to total assets) 14. Intressikulude kattekordaja (times interest earned) 15. Fikseeritud kohustuste kattekordaja (fixed charge coverage) MAKSEVÕIMELISUSE EHK LIKVIIDSUSE NÄITAJAD KÄIBEKAPITAL on summa, mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste kohustuste summat. LÜHIAJALISTE VÕLGNEVUSTE KATTEKORDAJA kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. TOOTMISVARUDEGA KAETUSE KORDAJA näitab, kui suur osa lühiajalistest kohustustest on kaetud ainult varudega. MAKSEVÕIME KORDAJA leidmisel lähtutakse enamlikviidsetest varadest. MAKSEVALMIDUSE KORDAJA näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on firma võimeline kohe tasuma. TEGEVUSTULEMUSE ANALÜÜS
Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele.Majanduslikult on pangale kasulik võimalikult palju raha välja laenata. Klientide usaldusväärsuse hindamine ning maksevõimeliste klientide väljasõelumine moodustab suure osa eduka panganduse alustest ning on üheks suuremaks riskiks, millega pank kokku puutub. Panga likviidsus- panga võime rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõuded. Keskpank määrab kohustusliku reservimäära. Eestis on selleks 10% ja reserv asub keskpangas. Pankade usaldusväärsust tõstab ka panga omavahendite (sissemakstud aktsiakapital) suurus. Keskpanga funktsioonid: 1) intressimäärade ja valuutakursi juhtimine 2) finants- ja pangandusjärelevalve 3) sularaharingluse korraldamine 1. jaanuaril 1990. aastal alustas tegevust taas Eesti Pank(asutati 1919.aastal). Eesti Pank allub oma tegevuses Riigikogule. Kommertspangad:
Ettevõtte võlakordaja näitab, kui suurt osa ettevõtte varast finantseeritakse laenatud vahenditega ehk mitu protsenti moodustab ettevõtte võlgnevus kogu kapitalist. Alla 50% peetakse heaks näitajaks. 2009-2011 on see % olnud väga hea, vastavalt siis 12%, 19% ja 32%. Kui aga kasv jätkub, siis kogu kapitali võlg ületab 50% künnise, mis ei ole sugugi enam nii hea, sest kõrge võlakordaja näitab et ettevõtte varasid finantseerivad põhiliselt kreeditorid, mitte aga omanikud. Kreeditoride seisukohalt on vastuvõetavam, kui antud näitaja on madal või mõõdukas, kuna siis on tõenäolisem, et nad on ettevõtte finantsraskuste korral enam kaitstud. Omakapitali võlasiduvus on ettevõtte võõrkapitali (võlgade) suurus omakapitalist. Võõrkapitali osakaal on 2009.aasta 14%-lt tõusnud 2010.a. 23% ning tõus jätkub- 2011.aastaks 47%-le. Soliidsuskordaja s.o kui paljuvaradest on finantseeritud omakapitali arvelt. Antud protsendid: 2009.a. 88%, 2010.a. 81% ja 2011.a
Kuidas seda leitakse? Soetusmaksumus põhivara soetusmaksumus, mille alusel toimub igakuine amortisatsiooniarvestus. 13)Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja olemus. Raamatupidamiskohustuslane peab koostama sise-eeskirja raamatupidamise kohta. Sise-eeskiri on aluseks, millest raamatuidaja oma töös lähtub. 14)Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Ei ole lubatud segada ära oma ja võõrast vara. Tähelepanelikult tuleb jälgida, kelle raha ja kus kasutatakse. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole
kasumiaruandes finantskuludena, -tuludena. Nad on väärtpaberid, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) järgneva majandusaasta jooksul ning võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. majandusüksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara, omakapital, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajaskonna, klientide ja teiste isikute varast ning majandustehingutest maksebilanss - kindla aja jooksul välisriikidelt laekunud maksete ja riigist välisriikidele tasutud maksete üldsummade vahekord: kui väljamaksed on ülekaalus, on bilanss aktiivne, vastasel juhul aga passiivne; aruanne, mis identifitseerib kõik ühe riigi finantstehingud teiste riikidega maksenõue - kliendi korraldus pangale rahaliste vahendite sissenõudmiseks maksja kontolt maksja pangas
Bilanss esitatakse äriregistrile või Maksu- ja Tolliametile majandusaastale järgneva kuue kuu jooksul.1 Raamatupidamise aruande (sealhulgas ka bilansi kui aastaaruande koostisosa) koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: 1. majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 2. jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 3
Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Põhiaruanded BILANSS (BALANCE SHEET) kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatel hinnata ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevõttel raha või kergesti rahastatavat vara, milline on ettevõtte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitali arvel). KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestus- perioodil. Kasumiaruandes seatakse vastavusse firma käive teatud perioodil selle saavutamiseks tehtud kuludega. Analüüsides kasumiaruannet saavad kreeditorid ja MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 12
Raamatupidamise põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip iga raamatupidamiskohustuslane peab arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus oma omanike, töötajate, klientide, kreeditoride jt isikute varast, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamisaruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ja tal ei ole kavatsust või vajadust oma tegevus lõpetada või oluliselt selle mahtu vähendada. Kui aruanded on koostatud mitte järgides antud printsiipi, tuleb ära seletada, millistest põhimõtetest aruandes on lähtutud. 3
Laenuturg on oma intressitasemelt madalam, kui on dividendi soov, mida tahavad saada omanikud. Laenu vormistamine on odavam kui aktsia emisjoni korraldamine. 1. Võla kordaja - mis iseloomustab, kui suurt osa firma varadest finantseeritakse laenu vahenditele. Võla kordaja = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / varade maksumus Näitaja kõrge tase iseloomustab seda, et varasid finantseeritakse rohkem võõrvahendite arvelt. Kreeditoride seisukohalt on eelistatum selle näitaja madal tase. 2. Kohustuse ja omakapitali suhe - näitab laenuvahendite ja omakapitali arvelt finatseerimise suhet. Kohustuste ja omakapitali suhe = (lühiajalised kohustused + pikaajalised kohustused) / omakapital 3. Kapitaliseerituse kordaja - iseloomustab pikaajaliste kohustuste osakaalu kogukapitalist Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital) 4
Mida: kõik bilanssi kantavad varade ja kohustuste saldod. Kontrollitakse: saldode tegelikku seisu ja võrreldakse raamatupidamise andmetega. Inventeerimisvahemik 2 kuud bilansipäevast. 11. Raamatupidamise koostamise alusprintsiibid RPS §16 peab teadma üldpõhimõtteid. · majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; · jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip;
1. Tulu ühe aktsia kohta (earnings per share e.EPS) Suhtarv näitab kui palju teenib kasumit iga käibes olev lihtaktsia (osak). Seda arvutatud aktsiakasumit nimetatakse baasaktsiakasumiks. Näitaja on ka aktsia väärtuse hindamise mõõdupuu 2. Dividende puudutavad suhtarvud 3. Võimendussuhtarvud Altmani võrrandid. Pankrot on lootusetu maksejõuetus, mis põhjustab ettevõtte tegevuse lõpetamise ja tema kreeditoride nõudmiste rahuldamise kohtumenetluse korras. Pankrot on turumajanduse paratamatu nähtus. Maksejõuetus ei ole veel pankrot, kuigi kõik pankrotijuhud eeldavad maksejõuetust. Kõik maksejõuetuse juhud ei pruugi aga sugugi viia pankrotini. Ettevõtte sattumine pankrotti, täpsemalt ettevõtte eelnev maksejõuetus, oleneb paljudest asjaoludest ja seda ei ole võimalik 100 %-liselt prognoosida. On siiski leitud mitmeid abistavaid suhtarve
raamatupidamisandmetega; 5. komisjoni liikmete allkirjad. Nõuete ja kohustuste inventuur Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi osaühingu nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 100 kroonist. Saldoteatistest jääb osaühingule koopia. Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid: 1. andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2. nõuete ja kohustuste summad; 3. nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt; 4. erinevused osaühingu raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5. inventuuri läbiviimise aeg , koht ja läbiviija allkiri. Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud. Varade inventuur
AUDITEERIMINE Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohuslane on kohustatud arvestama oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teiste isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevuse lõpetamiseks. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest, tuleb selgitada, millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuda ja amortiseerida oma
likviidsus.Käibekapitalli seisundist sõltub suurel määral ettevõte võime täita oma kohustusi, laiendada tegevust ja vastutada võlgade eest. Käibekapitali puudus ja võimetus käibevarasid hõlpsasti likvideerida on ärikrahhide sagedaseks põhjuseks. · lühiajalise võlgnevuse kattekordaja (current ratio) e maksevõime üldine tase näitab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga ning see arvutatakse käibevarade ja lühiajaliste kohustuste suhtena. Kui analüüsi käigus saadud näitaja on väike, võib ettevõttel tekkida raskusi arvete maksmisega. Ka liiga suur lühiajalise võla kattekordaja pole hea, sest see näitab, et firma on liialt palju investeerinud käibevaradesse, kaotades sellega osa võimalikest tuludest. Pealegi mõjutavad lühiajalise
lõikesse) Krediidirisk- Krediit on panga põhiline vara. Tuleneb eelkõige klientide tundmisest ja laenuportfelli kvaliteedist ( mida paremini pank tunneb oma vastaspoolt, analüüsib kliendi riske, seda paremini on tagatud ohtude vastu ). Kliendipoolt- tahtest kui ka suutlikkusest ( tahe võlg tagasi maksta), suutlikus majandusesituatsioonis toime tulla, laenuotsustus protsessi, õige hinnastus. Maksejõulisuse risk (panga kui võlausaldajate ehk kreeditoride nõudmiste rahuldamine ) - finantsvõimenduse risk (võõrkapitali arvel omatootluse tõstmine, õige optimaalne vahekord oma ja võõrkapitali vahel .) - Operatsiooniline risk- ehk tehingute risk. Püütakse maandada läbi tehingulimiitide ja pädevuste süsteemi. Oluline duaalsuse põhimõte ( kahe teineteisest sõltumatu töötaja või accept tehing). Intressirisk- tuleneb panga varade ja kohustuste tähtaegade erinevusest ja erinevatest intressimääradest
1. Juhusliku signaali ja selle realisatsioonide MA(All-Zero mudel) ARMA mudeli iseloomustab määratakse olenevalt parameetrist NW, kus N on CAT. Kriteerium baseerub Parzen'i criterion tekitamine järgmine valem: punktide arv ja W on ribalaius. NW on aja ja autoregressive transfer funktsioonil, mis on antud Juhuslik signaal signaal, mille vähemalt üks Saadud funktsioon näitab energia jaotust sageduse ribalaiuse korrutis, mis käib andmete kujul parameeter on juhuslik muutuja. Juhusliku muutuja jär...
Kõrge likviidsusega varad (käibevaravarud) 4,50 5,24 4,76 Lühiajalised kohustused appetesti näitaja esti raha genereerida likviidsematest varadest. Arvutatakse ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees, ilma varudejäägita. Nii ega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. 5 6 7 Raha ja väärtpaberid 1,77 2,27 0,56
Õiglane väärtus- summa, mille eest on võimalik vahetada vara või arveldada kohustust teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Seotud osapooled- isik või ettevõte, kes on seotud aastaaruannet koostava ettevõttega (aruandev ettevõte) sel määral, et nendevahelised tehingud ei pruugi toimuda turutingimustel. Printsiibid : Majandusüksuse printsiip- raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustused ja majandustehingud lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest. Sisu ülemuslikkuse printsiip- majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruannetes lähtutakse nende sisust, mis ei pruugi alati ühtida nende juriidilise vormiga. Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Jätkuvuse printsiip- raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse eeldusest, et
Ettevõtte juhtimis- ja kuluarvestuse süsteemi mõjutavad tegurid: Välised tegurid- konkurents, ärikeskkonna prognoositavus Sisemised tegurid- ettevõtte suurus, tehnoloogia, strateegia Juhtimis- ja kuluarvestuse praktika- kulude juhtimine, eelarvestamine, kontroll Ettevõtte tegevustulemused- nende mõõtmine ja hindamine Kuluarvestuse suundumused: Anglo Ameerika: Sellele mudelile on iseloomulik arvestuse orienteeritus investorite ja kreeditoride laia ringi huvidele. Selle mudeli järgsetes juhtriikides on hästi arenenud väärtpaberiturg kui oluline finantseerimisallikas. Arvestus on paindlik ja reguleeritud soovituslike arvestusstandarditega. Arvestuskaadri haridustase on kõrge. See mudel, mida järgivad USA, Inglismaa, Iirimaa, Kanada, Austraalia jne., mõjutab arenguriikide arvestuse kujunemist. Kulude paigutamise käigus arvestatakse otsekulud ilma jaotamata kuluobjektidele või kulukohtadele,
Koolitada personali paremini/rohkem Võimalus olla parim hotell baltimaades 15 2 FINANTSANALÜÜS Finantsseisukorra Analüüs: o Maksevõime tase MT (Käibevarad/Lühiajalised kohustused) 44 406 870 93 294 996 = 0,48 % Lühiajalise maksevõime kattekordaja näitab ettevõtte võimet katta oma lühiajalisi kohustusi kreeditoride ees. Kui see näitaja on madal, siis võib ettevõttel tekkida makseraskusi.Antud juhul on ettevõttel liiga nõrk maksevõime. o Rahaliste vahendite tase RVT (Raha, väärtpaberid+Ostjate tasumata arved /Lühiajalised kohustused) 39 072 798+41 796 624 93 294 996 = 0,46 Maksevalmiduse kordaja, ehk rahaliste vahendite tase näitab, kui palju on
Seadusi tõlgendatakse kohtu poolt ja tavaõigus tugineb suuresti kohtupretsedentidele. See omakorda mõjutab raamatupidamiskorraldust: tavaõiguse riikides on vähe seadusakte, mis reguleerivad raamatupidamist. Raamatupidamisarvestus on seevastu reguleeritud spetsialistide poolt koostatud standarditega. Väärtpaberituru arengutase. Majandustegevuse jäiga õigusliku regulatsiooniga maades (Saksamaa, Prantsusmaa) on peamiste kreeditoride rollis suurpangad või valitsus. Üldõigusliku orientatsiooniga maades katab äritegevuse finantsvajadused aga peamiselt aktsionäride omand ja väärtpaberiturg. Kuna erainvestoritel puudus võimalus kasutada ettevõtete sisemist informatsiooni, siis soodustas see ettevõtete avatust ja aruannete kõrget kvaliteeti. Maksustamine. Näiteks Prantsusmaal ja Saksamaal on maksudeklaratsioonid ja raamatupidamisaruanded põhimõtteliselt ühesugused. Seevastu nagu sellistes riikides nagu
Rahandusteoorias väidetakse, et käibevarade püsivat osa tuleks rahastada pikaajaliste allikatega. Kui seda reeglit ei järgita, siis tekib väike või lausa negatiivne käibekapital. See on üks peamisi põhjuseid, miks ettevõtted pankrotti lähevad. Väga oluline on ka äriplaani koostades arvestada käibekapitali vajadusega23. Lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja (current ratio) kajastab ettevõtte võimet katta kreeditoride lühiajalised nõuded käibevaraga. Suhtarvu järgi saab teada, kui palju on käibevara lühiajaliste kohustuste ühe rahaühiku kohta. Arvutuskäik on järgmine: CA (5.14) CR = , CL kus CR lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja, CA käibevara, CL lühiajalised kohustused. Toodud suhtarvule on esitatud ka maailmas aktsepteeritud hindamiskriteeriumid, kuigi hinnangu andmine oleneb osaliselt ettevõtte tegevusharust:
aktsiad. Ühel nimi peale kirjutatud ja teisel puudub. Nimelise aktsia omaniku nimi kantakse aktsiaraamatusse ja seal tuleb teha muutusi kui vajadus, sellega on aktsiate tehingud tuvastatavad. Aktsia omaniku õigused selle alusel jaotatakse aktsiad lihtaksiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded. Lihtaktsia annab omanikule hääleõiguse, mida ta saab kasutada aksionäride üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel, st siit kaudu ta osalebki juhtimisel. Lihtaktsia annab õiguse teenida dividendi, tingimusel et majandusaasta on lõppenud puhaskasumga. Eelisaktsiad on oma olemuselt hübriid ehk kombineeritud väärtpaber, kuna ta sarnaneb lihtaksiale ja võlakirjale. Erinevate väärtpaberite omadused
võrreldes muude äriettevõtetega. Kindlasti omab likviidsuse juhtimine pangas oluliselt suuremat tähtsust, sest suure osa panga varadest moodustavad välisallikad, milleks on klientide hoiused, teistelt finantsasutustelt võetud laenud ja muu taoline. Seega võib pangal tekkida igal hetkel likviidsusprobleem, kui ta on kaasatud raha väljalaenanud või paigutanud mingitesse finantsinstrumentidesse. Ning seetõttu ei suuda ta rahuldada hoiustajate ja kreeditoride nõudmisi. See ongi põhjuseks, miks likviidsuse juhtimine on üks olulisemaid finantsjuhtimise valdkondi panga igapäevatöös. Likviidsus on panga võime täita igal ajahetkel oma jooksvaid kohustusi, see tähendab kindlustada hoiustajatele võimalus oma deposiitide väljavõtmiseks ning laenajatele võimalus alati oma vajaduste katteks laene taodelda või lühiajaliselt käibevahendeid laenata. Panga poolt endale lepinguliselt selleks võetud kohustuste ulatuses.
majandusmudel majandusmudel Kontroll ettevõtete Kommertspangad ja Finantsturud (aktsia- ja üle Jaapanis keiretsud võlakirjaturud) Ettevõtte tegutsemise Ettevõtte poolt loodav Aktsionäride väärtuse eesmärk väärtus jaotatakse maksimeerimine kompromissina kreeditoride, töötajate ja omanike vahel Ettevõtte peamised Kommertspangad Finantsturud finantseerimisallikad Väikeaktsionäride kaitse halb Hea Finantstoodete hindade Määrab kommertspank Turul, mis konkureerib kujunemine pankade poolt pakutavate toodetega
annaabi.ee 
