Rahvusvaheline majandus (1)

Rahvusvahelised maksed
Kui inimesed tegelevad rahvusvahelise majandussuhtlusega, nt kaubavahetusega, tekib sageli mure erinevate valuutade kasutamise pärast. Oma kaupa välismaale müües soovivad mõlemad äriga seotud osapooled saada oma riigis käibel olevat raha. Seetõttu peavad eksportijad ja importijad suutma valuutasid kiiresti ja tõhusalt ümber vahetada.
Välisvaluutat ostavad ja müüvad sellele spetsialiseerunud valuutavahetajad ja pangad üle kogu maailma. Valuutaturul kujuneb igal valuutal oma hind, mida nimetatakse vahetuskursiks. Kui euro on väärt umbes 1,4 dollarit, saab ühe euro eest osta 1,4 dollari väärtuses Ameerika kaupa. Nõudlusest suurem pakkumine vähendab valuuta väärtust ja vastupidiselt kui nõudlus on suurem kui pakkumine, siis valuuta väärtus tõuseb teise valuuta suhtes. Valuutade nõudlust ja pakkumist ja vahetuskursside tugevnemist ja nõrgenemist mõjutavad järgmised tegurid:

Kaupade ja teenuste eksport- import . Kui mõnes riigis imporditakse kaupu ja teenuseid rohkem, saadakse niimoodi maailma valuutaturule ka rohkem oma valuutat. Kuna valuuta pakkumine seega suureneb, on tõenäoline, et riigi valuuta hind langeb.

Raha- ehk Valuuta vahetuskursi mõjutajaks võib olla ka keskpanga rahapoliitika. Raha juurdetrükkimine suurendab valuuta pakkumist maailmas ja põhjustab selle vahetuskursi nõrgenemist. Kui valuuta pakkumine äkki kasvab, tekib inflatsioon ning nõudlus selle valuuta järele teistest riikidest vähenema.

Intressimäärade erinevused. Kui intressimäär tõuseb, võib nõudlus selles valuuutas välja antud finantsvarade vastu suureneda. Võib tugevneda ka valuuta ja muutuda vahetuskurss.

Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine.
Maksebilanss ja välistasakaal
Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss. Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. See on alati tasakaalus, kuna igal tehingul on kaks poolt ning maksebilanss jäädvustab tehingu mõlemad pooled. Maksebilansi allkontod on :

Jooksevkonto - võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja maksutud intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ja saadud välisabi.

Kapitali- ja finantskonto- näitab kui palju riiki raha sisse toodi ja välja viidi. Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale (sealhulgas keskpanga valuutareservide paigutamine ) või välismaalt.

Reservvara- riigi kulla- ja välisvaluutareservid. Eestis vähenesid need 2010. a 831 miljoni euro võrra, mille põhjus oli krediidiasutuste kohustusliku reservi nõude alandamine kahele protsendile seoses eurosüsteemide ühinemise ettevalmistamisega.
Rahapaigutused võivad olla otse- või portfelliinvesteeringud. Esimesel juhul suunab ja juhib investor oma raha kasutamist aktiivselt, teisel juhul lihtsalt jälgib olukorda ja viib raha minema, kui talle midagi ei meeldi.
Eesti maksebilanss
Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond . Osakonna ülesanne on koguda koostamiseks vajalikku infot, seda analüüsida ning süstematiseerida. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused, kus on fikseeritud kõik kohustused juriidilistele või füüsilistele isikutele edastada välisvaluutatehingutega seotud infot. Maksebilanss koostatakse erinevate küsitluste ning otseinformatsiooni alusel, mida saadakse erinevatelt organisatsioonidelt ja isikutelt. Oluliseks infoks on pankadelt laekuvad andmed ning ettevõtete välisarvete andmed. lates 1. jaanuarist 1994, suurendati oluliselt pankadelt saadava informatsiooni osakaalu. Et tagada maksebilansi õige kajastamine on majandustehingud jaotatud vastavatesse rühmadesse ning kodeeritud. Iga koodi sisu on lahti seletatud võimalikult arusaadavalt.
Välistatasakaalu puudumine
Eesti jooksevkonto on olnud miinustes alates 1995.aastast. Peamiseks põhjuseks on see, et Eesti kodanike säästud ei ole piisavad , katmaks erasektori koguinvesteeringuid. Tühimik investoringute ja säästude vahel näitab, et :riik areneb kiiremini, kui ressursid seda praegu ise võimaldaksid, Eestis on vabade vahendite ehk kapitali puudus ning laenama peab teise maade kodanike sääste. Kui ettevõte laenab pangalt vahendeid, investeeritakse seda raha, mida teised inimesed või firmad on säästnud ja panka hoiusele viinud. Samamoodi on ka majanduses tervikuna.
Kasutatud allikad

• Majandusõpik gümnaasiumile
  
• https://www.seb.ee/cgi-bin/unet3.sh/un3min.r?sesskey=&lang=EST&act=ARTIKKEL&frnam=INV&id=87